Osylay dep ornynan qozghalmaghan Beyimbet Maylindi «ýsh әrip» sol kýni-aq ústap әketipti

«Balalargha bas-kóz bol, men endi senderge joqpyn»

Osylay dep ornynan qozghalmaghan Beyimbet Maylindi «ýsh әrip» sol kýni-aq ústap әketipti

«Balalargha bas-kóz bol, men endi senderge joqpyn»

By agha. Halqy ol kisini erekshe ardaqtap, osylay atady. Sol By aghanyng artynda qalghan úrpaqtaryn izdegenimizde, úl-qyzdarynyng býginde týgel o dýniyelik bolghanyn, al nemere, shóberelerining atasy jayly estelik aityp bere almaytynyn bilip, qatty qynjyldyq. Beyimbetting býginde marqúm bolghan qyzy Gýlsimning júbayy, yaghny By aghanyng kýieu balasy Qadyr ghana atasynyng atyn óshirmeuge at salysyp, múralaryna bas-kóz bolyp jýr eken. Beyimbet ústalyp, atylyp ketken song Maylinder taghdyrynyng nendey kýige týskeni jayly Qadyr agha bylay dedi:
Qara Kestekte «Amangeldi» filimin týsiru jýrip jatqan kez. By aghang kýni boyghy júmystan sharshap kelip, demalugha jantayyp jata bergeni sol eken, esikten beytanys eki orys kirip keledi. Sóitedi de jalma-jan jaghadan alghanday «Beymbet Maylin vy?» deydi. Qannen-qapersiz jatqan Beyimbet «IYә, men» deydi. «Togda vy arestovany» deydi de әlgiler ol kisini sol jerde tútqyndap, qújat-qaghazdaryn týgeldey sypyryp alyp ketedi. Sodan aparyp týrmege qamap, kýnde úryp-soghyp, istemegen isin moynyna tana almaghan son, qorlaugha kóshken. Kýnjamal apamyz artynan izdep barghanda auzynda birde-bir tis qalmaghan Bi-aghanyng «Balalargha bas-kóz bol, men endi senderge joqpyn» degennen basqagha shamasy kelmepti.
1938 jyldyng aqpan aiynda kýnine qyryq adamnan atyp otyrghan. Sonda aqpannyng 25-inde Sәken Seyfullin bastaghan 35 adam atylsa, kelesi 26-synda Beyimbet, Iliyastar atylghan. Qazirgi Janalyq degen jerge aparyp atqan. Qaqaghan qysta «halyq jaulary» ýshin kim kór qazady, atyp-atyp, qabyrghalardy qúlata salghan. Qayran, arystarymyzdyng denesi solaysha qargha-qúzghyngha jem bolghan.    
«Bólip al da, biyley ber». Osynday úrandy ústanghan qyzyl imperiyanyng jymysqy sayasaty halyqty baylar jәne kedeyler dep ekige bólip, ekeuin bir-birine qarsy qoydy. Basqalardy bayshyl dese de, basqa dese de, dәl Beyimbetke osynday jala jabu qisynsyz edi. Sebebi ol naghyz kedeyding jay-kýiin múnyn qozghaytyn shygharmalar jazghanyn barsha júrt biledi. Ýkimetting sayasatyna qayshy keletin bir is jasamaghandyqtan, «ústalamyn-au, jazagha tartylamyn-au» degen oy Beyimbetting ózining de ýsh úiqtasa týsine kirip kórmepti.
- Bi-aghana milisiyada qyzmet isteytin tanystary, janashyrlary «Býgin týnnen qalmay qashyp ketpeseniz, erteng sizdi ústaydy» depti. Ony estigen Beyimbet «Qylmysker siyaqty qashyp ne kórinipti? Mening ýkimetke qayshy kelgen jerim joq, men kedey adamnyng balasymyn» dep, ornynan qozghalmapty. Bәlkim, sonda Mәskeuge me, әiteuir basqa jaqqa baryp boy tasalay túrghanda, aman qalar ma edi?, - dep kýrsindi Qadyr agha, -  biraq ol kisi ondaygha barmaq týgili, tipti olay oilaudy ózine ar sanaghan ghoy. Ol kisining sonday baladay nanghysh, aqkónildigin tústastary, izinen ergen qalamgelerding bәri erekshe aitady. Ghabit Mýsirepovting ózi Jazushylar Odaghynda dýiim jazushylardyng aldynda: «Beyimbet halyq jauy bolsa, men de halyq jauymyn» dep, partbiyletin qoynynan suyryp tastaghan ghoy. Sonda ol Ghabenning Beyimbetti sonshalyqty jaqsy kórgendigi, syilaghandaghy emey nemene?!
Ózine, ózine ghana emes-au, kól jaghasyndaghy jelkildep ósip kele jatqan jas qúraq sekildi qazaq jastaryn kórkemdik sheberlikke baulyghan, solargha dúrys jol siltegen Bi-aghasyn Ghabit Mýsirepovting erekshe jaqsy kóretindeyi bar. Ýlken jazushy bolam degen armanyna qanat bitirgen aghasy jóninde Mýsirepov bylay dep jazghan eken: «Asyly, bizdin, onyng zamandastarynyn, qay-qaysysy bolsaq ta Beyimbet Maylinning kiyeli qoly, yaky onyng keremettey kemel redaktorlyq qalamy tiymey óte aldyq demes edik, - deydi. Sonday-aq Ghabeng Bi-aghasy jayly, - onyng jazushy tumalary ýshin bagha jetpes qymbat bir qasiyetin airyqsha aitqym keledi. Ol – onyng qarapayymdylyghy, qolynyng kirshiksizdigi, jýrek lýpilining qaltqysyz, qayausyz pәktigi, talantymen teng tize qosqan enbekqorlyghy», - degen eken.

Kópir astynda kýneltuge tura keldi

Eki úlynan keyin júbayy qyz tapqanda, Beyimbet sonday quanyp, bie soyyp, toy jasaghan eken. Sonda jas nәresteni qolyna alyp otyrghan Sәken oghan Gýlsim dep at qoyypty. Sonday qazany ottan týspeytin, bosaghasynan kisi ýzilmeytin Beyimbetting shanyraghyn repressiya ortasynan týsiredi. Ýsh qalta qoljazbasyn týgel sypyryp alyp, ýsh balasymen Kýnjamaldy ýiden quyp shyghady. Sodan olar biraz uaqyt Iliyas Jansýgirovting ýiine panalaydy. Kóp úzamay Iliyasty da ústap alyp ketedi. Sonan song Kýnjamal apamyzdy KARLAG-qa, balalaryn jetimder ýiine bólip jiberdi. Qadyr ata osylardy aityp otyrghanda tyndap otyrghan bizderding kózimizge eriksiz jas keldi.
- Negizi Bi-aghannyng Áuken, Mereke, Edil atty ýsh úly jәne Gýlsim, sodan keyin taghy Roza degen asyrap alghan qyzy bolghan. Áukendi soghysqa eng qauipti bataliongha jibergen, sodan qaytpaghan. Edil menen Merekeni Semeydegi,  al Gýlsimdi Sarqandaghy jetimder ýiine bólip jibergen. Ózi tumysynan nәzik, әljuaz Gýlsimdi jetimder ýiine barghanda ólip qalghan eken dep, shygharyp tastaghaly jatqanda, medbiykelerding biri onyng kirpigining qimyldap jatqanyn bayqap qalady. Sodan ony emdep jýrip bauyr basyp qalady da, asyrap alugha niyet bildirse kerek. Biraq zangha qayshy kelgendikten, Gýlsimdi ol әielge bermeydi. Sóitip on ýsh jasqa kelgende, Gýlsimdi jetimder ýiinen bosatady. Qaraghandygha deyin aparyp salugha janyna tәrbiyeshi orys әieldi qosyp, jiberedi. Ol kezde poezdar Sibir arqyly jýredi eken. Adamnyng boyynda qayyrymdylyq, meyirim syndy izgi qasiyet bolmaghan song da qiyn eken ghoy. Sonda Novosibirge kelgende orys әiel «kýl bolmasan, býl bol» dep, Gýlsimdi vokzalgha tastap ketip qalady. Izdeushisi joq, әiteuir bir «halyq jauynyn» qyzy ghoy, ólse óle bersin degen qatigezdigi shyghar. Qayta Gýlsimning eti tiri bolady, qarap otyra bermey milisiyagha baryp, ózining kim ekenin, qayda bara jatqanyn, jalpy bolghan jaydy aityp jetkizedi. Sodan olar Sarqanmen habarlasyp, Qaraghandymen habarlasyp, qasyna adam qosyp Gýlsimdi poyyzgha otyrghyzyp jiberedi. Birden Kýnjamal apa júmys isteytin shahtanyng bastyghyna keledi. Jalghyz eshkisin satyp, qyzyn qarsy alugha jýrgeli jatqan Kýnjamal apay qyzynyng kelgenin estip, jýgirip jetedi. Kýnjamal apa oryssha bilmeydi, Gýlsim qazaqsha bilmeydi. Soghan qaramay, analy-qyzdy ekeui jylap kórisip, tabysady. Bayaghy Beyimbetting otbasy qayta qauyshu baqytyna ie bolghanymen, túrmys tauqymeti enseni ezip tastaghanday edi. Kýnjamal apa shahterlardyng as-suyn qamdap, kir-qonyn juyp, sodan týsken tiyn-tebenmen balalaryn asyraydy. Ayaq kiyimi joq Gýlsimdi Mereke mektepke arqalap alyp baryp, alyp qaytady. Sonday auyr túrmys keshken. Balalar mektepti bitirip, osynda Almatygha oqugha kelgende túratyn ýileri de joq. Kópirding astyn kýneltip jýrgen jerlerinen Beyimbetting jerlesteri Elubay Ómirzaqov bir kýn ýiine qondyrsa, kelesi kýni Serke Qojamqúlov, solaysha kezegimen alyp ketip jýredi. Sodan bir kýni Múhtar Áuezov kelipti. Mashinasyna mingizip, ýiine aparady da, tamaq-shay ýstinde Gýlsimge «qyzym, sen kóp jasyma, moyyma, әkenning esh jazyghy joq, kóp úzamay aqtalady» dep jiger beripti. Ózi ol kezde tau-ken institutyna tapsyryp, «halyq jauynyn» qyzy dep oqugha almaghangha tauy shaghylyp jýrgen kezi. Múhannyng osy bir auyz jyly sózi Gýlsimge qanat bitirip, ol medisinalyq institutqa tapsyryp, týsip ketedi.
Osynday estelik aityp otyrghan Beyimbet Maylinning kýieu balasy Qadyrdyng ózi de – jastayynan jetimdikting tauqymetin tartyp jýrip jetilgen jan. Almatydaghy tau-ken institutyn bitirip, joldamamen Jezqazghangha júmys isteuge jiberilgen Qadyr, osyndaghy tuysy, jezdesi bolyp keletin jazushy Maghzúm Tiyesovting ýiine jii kelip-ketip túrady. Ýilenetin jasynan asyp bara jatqan song tuystary Qadyrgha qalyndyq qarastyra bastasa kerek. Sonday kýnderding birinde jezdesi «Qadyr, sen nege ýilenbey jýrsin?» dep tótesinen súraq qoyady. Qapelimde ne derin bilmey sasyp qalghan jigitti qúrdymnan ózi qútqarghanday: «Men seni bir jaqsy adamnyng qyzymen tanystyrayyn» deydi. Sodan osy Bi-aghanyng qyzy Gýlsimmen tanystyrdy. Odan keyin jastar tez til tabysyp, kóp úzamay otau kóteredi.

Jetimder ýiinde kórgen qorlyq

Sәken, Iliyas, Beyimbetter ózara jaqsy týsinisip, syilasqandyqtan, olardyng balalary men әielderi de jaqyn aralasyp túrghan. Sәkenning qyzynday bolghan Yrymjan men Beyimbetting Gýlsimi bala kezderinde birge oinay almaghanymen, keyin birin-biri tauyp, syrlasyp, ortaq taghdyrlaryn bólisip túrady. Sondayda Gýlsimning aitqan sózderinen Rymjan apamyz bizge bylay dep estelik syr bólisti:
Gýlsim jetimder ýiindegi balalardyng kórsetken qorlyqtary jayly aitqanda, tyndap otyrghan mening denem týrshikti. Balalar Gýlsimdi úrady eken. Ábden tayaq jey-jey qorqyp qalghan bayghús qyz sodyrlardyng tóbesi kóringennen-aq kereuetting astyna tyghylyp qalady eken. Sodan tamaq isherde de shyqpay, mysyqqa úqsap, kereuetting astynda jatyp tamaq ishe beredi eken. Onysyn kórgen orys balalary odan sayyn kýsheyip shynyny úsaqtap jaryp, sonyng ýstine shygharyp, «stoy na kolenah vrag naroda» deytin kórinedi. Sonyng bәrin kórip ósken qyzdyng jýikesi zaqymdanyp, sәl nәrseden ýrikkish bolyp qalghan. Denesi týgel qyshyma basyp, beyne pilding terisi siyaqtanyp túratyn. Qayta baghyna jary jaqsy adam bolyp jolyqty. Sonday adal, aqkónil jigit. Qalay qatty auyrghanda da qasynda bolyp, dәri-dәrmegin tauyp berip, jany qalmaydy.
Ekeuining de zeynetkerlikke shyqqan kezi. Bir kýni ýige Qadyr telefon shaldy. Beymezgil uaqyt bolghan son, shoshyp kettim. «Gýlsim taghy da qatty auyryp qalyp edi. Soghan dәri alugha aqshamyz bolmay túr. Qarjy jaghynan qarasa túrmas pa ekensiz?» dedi dausy dirildep. Áriyne, ondayda jәrdemdespesek, adamgershiligimiz qayda? Sodan men ony úmytyp ta ketkem. Bir kýni taghy Qadyr habarlasyp túr. «Men sizding aldynyzda úyalyp jýrmin. Týneukýngi aqshany berem dep, bere almay jýrgenime renjimeniz. Aqsham bolmay, sodan endi kostumimdi satqaly jatyrmyn. Sony satqan son, birden aparyp beremin» deydi. Sosyn men «Qadyr, ainalayyn, qajet emes. Satpa kiyimindi. Ol mening senderge  bir qarasqanym bolsyn» dep zorgha toqtattym. Sol tósek tartyp jatqannan Gýlsimning hali nasharlay berdi. Aqyry, qaytys boldy. Gýlsimdi óz qolymyzben jerledik. 
Qazaq teatr ónerining irgetasyn qalaushylardyng biri, belgili әrtis Serәli Qojamqúlov Beyimbetpen bir auylda ósken eken. Sol kisi jazyqsyz atylyp ketken joldasynyng balalaryna alandap, jay-kýiin bilip túrghan. Tipti qaytys bolarynda da Seraghannyng jany tynysh taba almay, Gýlsimdi shaqyryp alypty. Gýlsim auyryp jatqan Seraghannyng kónilin aulap: «jazylyp ketesiz, agha, tәiiri osy da sizge búiym bolyp pa?» deydi. Sol tústa Beyimbetting tughan jerinde eskertkish ashylghan eken. Sony qyzynyng kórgen, kórmegenin  bilgisi kelse kerek. Gýlsim eskertkishti kórgenin, onyng sonday biyik, әdemiligin, ózine únaghanyn aitady. Osyny estip jany tynysh tapqan bolu kerek, Seraghang sol kýni qaytpas sapargha attanypty. 
Beyimbet úrpaghynan býginde kimder qaldy, olar ózara qalay aralasyp túrady degen súraq túrdy kókeyde. Osyny Qadyr ataydan súrap edik:
- Merekening ózi joq, eki úly men júbayy Qaraghandyda túrady. Ol kisi Oljas Sýleymenovpen qatar Mәskeudegi әdebiyet instituyn bitirgen-di. Kýni keshe balasy Bolat habarlasyp, bizding jay-kýiimizdi bilgen. Edilding Jaras, Rýstem atty eki úly bar edi, Rýstemi búrnaghy jyldary qaytys boldy. Jarasy osynda Almatyda túrady. Biraq, orystanyp ketken, bizben onsha aralaspaydy. Al biz Gýlsim ekumizding Shúgha esimdi qyzymyz bar. Qazir sol Shúghamen birge túryp jatyrmyn. Qyzym arhiytektor bolyp júmys isteydi, men ýsh nemeremdi baghyp ýide otyramyn.
- Gýlsim apamyz qaytqaly da biraz boldy ma?
- 1999 jyly qant diabetinen kóz júmdy. Alty aiday tósek tartyp jatty. Qaytys bolatyn kýni «Qadyr, men býgin ólemin» dedi. Shynynda sol kýni baqilyq boldy.
Maylinder úrpaghynyng taghdyry minekey osylay órbidi. Al, endi Beyimbet Maylin shygharmashylyghynyng jaghdayy qalay? Osy tústa Qadyr ata beyimbettanushy Toqtar Beyisqúlovtyng enbegin erekshe atap, ghalymnyng endigide Iliyas pen Sәkendiki sekildi Qostanaydan Beyimbet Maylin múrajayyn ashugha әrekettenip jatqanyn aitty. Degenmen kez-kelgen isti bastau ýshin qarjy kerek emes pe, sol qarjy jaghyn súrap Toqtar Beyisqúlov Elbasynan bastap, birneshe lauazym iyelerine hat jazghan eken. Oghan «joq» degennen ózge jauap ala almay, aqyry su ayaghy qúrdymgha ketkenine keyip jýrgen jayy bar kórinedi. Sonda endigide Beyimbet bir ghana Toqtar Beyisqúlovqa ne bolmasa kýieu balasy Qadyrgha ghana kerek bolyp qaldy ma? Ashy da bolsa osynday saualdy kóldeneninen qoymasqa laj joq.

Mәriyam ÁBSATTAR