Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3475 0 pikir 18 Jeltoqsan, 2009 saghat 09:19

Shona alangha nege qamshy alyp barghan?..

Osydan birneshe jyl búryn Jambyl oblystyq drama teatry belgili teatr qayratkeri Túrar Dýisebaevtyng «Jeltoqsan janghyryghy» atty dramasyn sahnalady. Rejisser sol qoyylymynda jeltoqsan oqighasynan týsirilgen derekti beynelentalardy paydalanghan edi. Bir kadrde qara plash, qara shlyapa kiygen, qolynda býktep ústaghan segiz órim qamshysy bar, bir top jastardy ýiirip, sóilep túrghan adamnyng Shona Smahanúly ekenin tanyp tanghalghanymyz bar. Keyin búl jaydyng anyq-qanyghyn Talas audany Aqkól auyldyq mәdeniyet ýiining diyrektory, әnshi Jasan Tileubekovten estidik...

Osydan birneshe jyl búryn Jambyl oblystyq drama teatry belgili teatr qayratkeri Túrar Dýisebaevtyng «Jeltoqsan janghyryghy» atty dramasyn sahnalady. Rejisser sol qoyylymynda jeltoqsan oqighasynan týsirilgen derekti beynelentalardy paydalanghan edi. Bir kadrde qara plash, qara shlyapa kiygen, qolynda býktep ústaghan segiz órim qamshysy bar, bir top jastardy ýiirip, sóilep túrghan adamnyng Shona Smahanúly ekenin tanyp tanghalghanymyz bar. Keyin búl jaydyng anyq-qanyghyn Talas audany Aqkól auyldyq mәdeniyet ýiining diyrektory, әnshi Jasan Tileubekovten estidik...

Jasan TILEUBEKOV:
- 1986 jyly jeltoqsan aiynda Shona Smahanúlynyng «Ana tilin ardaqtayyq» degen әnin «Tamashada» oryndau ýshin Almatygha bardyq. Qasymda 5-synyp oqushysy Qaragóz Áuelbekova degen әnshi qyz jәne onyng anasy bar. Bizding sapar tura sol 16 jeltoqsan kýnine tap keldi. Sol kýni tanerteng poyyzdan týstik. Vokzalda abyr-sabyr adam. Kólikter toqtap qalghan, ne bolyp jatqanyn týsinbedik. Bir qazaq taksist jigitpen kelisip, qala shetin ainala jýrip, ortalyqtaghy Shona aghanyng ýiine әreng jettik. «Aynalayyndar-au, aman-esen jettinder me? Obaldaryna qaldym ba dep, qorqyp otyr edim» dep Shona agha әlek boldy. Bir bayqaghanymyz, Shókeng telefonmen әrkimmen sóilesip, kóshedegi jaghdaylardy bilip otyrdy. Sol eki arada telefon istemey qaldy. «Al balalarym, mynalardyng telefondy ýzui tegin emes, qazir meni de әketui mýmkin» dep Shona agha bәrimizding zәremizdi aldy. Jýzinde qobalju da bar. Kýndiz sabaqqa ketken úly Úlannyng keshigui de mazalap otyrghan sekildi. Syrtta toryp jýrgen «ýsh әriptin» bórileri... Ne kerek, sol týni shala úiqymen tandy atyrdyq. Tanerteng kóshege shyghugha bekindik. Shókeng tórgi bólmege kirip ketti. Artynsha naghyz segiz órim, búzau tis deytindey qamshy alyp shyqty da maghan: «Mә, mynau suyq qarugha jatpaydy. Artqy yshqyryna tyghyp al, bir kәdege jarap qalar» dep úsyndy. Men salyp aldym. Týske deyin Shona agha ekeumiz jayaulatyp telestudiyagha bardyq. Jolda alanda túrghan jastardyng ortasynan óttik. Shona aghanyng qolynda býktep ústap alghan órim qamshy. Týnimen jazyp shyqqan, jastardy jigerlendirer ólenin oqyp ta, taratyp ta ýlgerdi. Jogharydaghy beynekórinisti sol kezde týsirip alsa kerek... Studiyagha kelsek, Shona aghanyng «Ana tilin ardaqtayyq» әnining atynan shoshyp, syzdyryp tastapty. Doldanghan Shókeng talay kisige kirip jýrip, ólenin ótkize almady. Biraq Talastyng bir әni «Tamashagha» qalay da kirsin dep jýrip, marqúm, aqyn Serik Tomanovtyng sózine jazylghan sazger Orynbasar Ábjapparovtyng «Aqqular» әnin kirgizdi...
***
Búl әngimening shyndyqqa janasar túsy kóp. Sol kýni QazMU-ding jurnalistika fakulitetining birinshi kursynda oqyp jýrgen Shona aghanyng úly Úlan alanda bolghan. Ýige kesh kelgen. Ertesine de alangha barghan. Shona aghanyng әieli Amankýl apamyzdyng әngimesine qaraghanda, 16 jeltoqsan kýni, jambyldyqtar kelerding aldynda ghana Shona agha qolyna segiz órim qamshysyn alyp, Úlandy izdep, alandaghy jaydy bilip te kelgen. Biraq torushylar kóp bolyp qayta shygha almaghan. Ahmetov degen ghalym kelip ekeuining arasynda «ýlken әngime» bolghan sekildi. Amankýl apaydyng aituynsha, telefon jelisi ýzilgennen keyin Shona aghany syrtqy dýniyemen baylanystyryp otyrghan osy Ahmetov bolsa kerek. Amankýl apamyz da alanda bolyp, jastardyng ýlken tolquyna kuә bolghan, abyr-sabyr bastalghan uaqytta biraz jastardy ýiine de alyp kelip, panalatypty. Sol kýni keshke kelgen Úlan: «Papa, sizdi jastar súrady, erteng alangha taghy kelse deydi, birge barayyq» deydi. Jogharydaghy Jasan Tileubekovting әngimesindegi 17 jeltoqsan kýni Shona aghanyng jastar ortasynda bolyp, óleng oquyna sol jastardyng tilegi negiz boluy әbden mýmkin.
Úlan ShONAÚLY:
- Ol kezde QazMU-ding jurnalistika fakulitetining birinshi kursynda oqimyn. 17 jeltoqsan kýni uniyversiytetke barghanmyn. Studentter óte az jinalypty. Alghash búl qalay, bireu-ekeu joq bolsa bir sәri, bәri aqyldasyp alghanday toptyng teng jartysynan astamy kelmey qalghany nesi dep tanghalyp túrghanbyz. Artynsha estidik, jastar ortalyq alangha jinalyp jatyr eken. Bizding jataqhanada túratyn gruppalastarym birinen song biri sonda ketipti. Sabaqqa kelgender - jataqhana emes, ýide túratyndyqtan, mәselening mәn-jayynan beyhabar studentter eken. Ángimening mәnisin estigende, bizding de namysymyz kernedi. Ashu-yza basyma tepti. Onyng ýstine onsha mardymdy sabaq ta bolmady. Bir-eki pargha zorgha shydap, biz de alangha tarttyq. Studentter de, milisiya da qaraqúrym. Eshtemeni qiratyp, qyryp salmasaq ta óz bilgenimizshe kijinip, jýrip-jýrip týndeletip ýige qayttyq. Artynsha-aq dýrbeleng bastaldy. Meni KGB shaqyryp, әrnәrseni súrap tergeuge aldy. Birneshe suretterdi týgel stoldyng ýstine sirestirip jayyp tastaghan. Árqaysysyn kórsetip: «Mynany tanisyng ba?», «Osynyng ishinen kimderdi tanisyn?» dep súraydy. Men «eshqaysysyn tanymaymyn» degennen basqa jauap aitpadym. Tergeu bitti me, bitpedi me, ony da bilmeymin. Ol kezde jas balamyn ghoy. Ondaghy kisiler maghan janashyrlyq tanytyp: «Seni myna oqighagha qatysty dep oqudan shygharsaq ózine qiyn bolady. Odan da sabaqty ýlgere almady dep shygharayyq» dedi. Men maqúldadym. Sóitip, ýlgerimim jaghynan oqudan shyqtym. Keyin jeltoqsanshylardyng barlyghy aqtalyp, sol jóninde oqudan shyqqandar oqugha qayta alyndy. Men ýlgermegen bolyp alynbay qaldym. Janashyrlarymnyng maghan qayta ziyany tiydi. Biraq kim biledi? Men Shonanyng úlymyn ghoy. Sol jaghynan ushyghyp keter me edi, kim biledi? Bәri taghdyr shyghar. Keyin әskerge ketip, odan kelisimen otau qúrdym, biraq oquymdy jalghastyra almadym. Atyshuly jeltoqsan oqighasy bolmaghanda, men de әke jolyn quyp, tanymal jurnalist nemese belgili әdebiyet ókili bolar ma edim?..
***
Keyin jastar tolquy biraz sayabyrsyghan song da, atynan kóp shoshyghan «ýsh әrip» Shona aghany, Amankýl apamyzdy, Úlandy biraz әurege saldy. Kenestik jýiening qylyshynan qany tamyp túrghan kezding ózinde últ mýddesin oilap, qazaq tilining órkendeui men qazaq mektepterin ashu ýshin atoylap jýrgen Shona Smahanúly jeltoqsan oqighasynda jastar ortasynda osylay kórinbese Shona bolar ma edi?! Al Shona Smahanúlynyng úly Úlan býgingi kýni Taraz qalasynda túrady. Qúrylys salasynda enbek etedi. Jary Gýlzira ekeui analary Amankýl apaygha qarap, Aysha, Ábdimәlik atty altyn asyqtay úl-qyzdaryn tәrbiyelep otyr.

Erman ÁBDIYEV, Jambyl oblysy

"Ayqyn" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3232
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341