Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2963 0 pikir 20 Jeltoqsan, 2009 saghat 05:53

Qazaqstan, Resey jәne Belarusi BEK-ti 2012 jyldyng 1-shi qantarynan keshiktirmey qúrmaqshy

Almaty. 19 jeltoqsan. QazTAG – Astana, Mәskeu men Minsk 2012 jyldyng basyna birtútas ekonomikalyq kenistik qúrudy josparlap otyr. Búl turaly kelisimge senbi kýni birqatar TMD memleketteri basshylarynyng Almaty manyndaghy taudaghy «Aq Búlaq» kurortynda ótken beyresmy sammiyti barysynda qol jetkizildi jәne búl Qazaqstan, Resey, Belarusi preziydentterining mәlimdemelerinde bekitildi. 

«Biz EurAzEQ kenistigindegi integrasiyalyq prosessterding odan ary terendeuine mýddelimiz jәne kelesi maqsat retinde biz 2012 jyldyng 1-shi qantarynan keshiktirmey Belarusi, Qazaqstan, Resey birtútas ekonomikalyq kenistigin qúrugha degen úmtylysymyzdy quattaymyz», - delingen qújatta.

Preziydentter sonday-aq, «bizding ýsh memleketting Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruge degen úmtylysyn» quattady. 

Memleket basshylary ýsh memleketting Kedendik odaghy 2010 jyldyng 1-shi qantarynan bastap júmysyn bastaytynyn atap ótti.

«Búl bizding memleketterding integrasiyalyq prosessining jana serpindi kezeni. Kedendik odaq qúru ekonomikanyng naqty mýddesinen tuyndap, әlemdegi aimaqtyq yntymaqtastyghynyng róli men yqpalynyng kýshengining ortaq ýrdisterin kórsetip otyr», - delingen mәlimdemede.

Preziydentter BEK-ting Kedendik odaghyn qúrudaghy negizgi maqsaty «bizding halyqtardyng ómir sapasynyng kóterilui men elderding túraqty ekonomikalyq damuy» ekenin atap ótti.  

Almaty. 19 jeltoqsan. QazTAG – Astana, Mәskeu men Minsk 2012 jyldyng basyna birtútas ekonomikalyq kenistik qúrudy josparlap otyr. Búl turaly kelisimge senbi kýni birqatar TMD memleketteri basshylarynyng Almaty manyndaghy taudaghy «Aq Búlaq» kurortynda ótken beyresmy sammiyti barysynda qol jetkizildi jәne búl Qazaqstan, Resey, Belarusi preziydentterining mәlimdemelerinde bekitildi. 

«Biz EurAzEQ kenistigindegi integrasiyalyq prosessterding odan ary terendeuine mýddelimiz jәne kelesi maqsat retinde biz 2012 jyldyng 1-shi qantarynan keshiktirmey Belarusi, Qazaqstan, Resey birtútas ekonomikalyq kenistigin qúrugha degen úmtylysymyzdy quattaymyz», - delingen qújatta.

Preziydentter sonday-aq, «bizding ýsh memleketting Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruge degen úmtylysyn» quattady. 

Memleket basshylary ýsh memleketting Kedendik odaghy 2010 jyldyng 1-shi qantarynan bastap júmysyn bastaytynyn atap ótti.

«Búl bizding memleketterding integrasiyalyq prosessining jana serpindi kezeni. Kedendik odaq qúru ekonomikanyng naqty mýddesinen tuyndap, әlemdegi aimaqtyq yntymaqtastyghynyng róli men yqpalynyng kýshengining ortaq ýrdisterin kórsetip otyr», - delingen mәlimdemede.

Preziydentter BEK-ting Kedendik odaghyn qúrudaghy negizgi maqsaty «bizding halyqtardyng ómir sapasynyng kóterilui men elderding túraqty ekonomikalyq damuy» ekenin atap ótti.  

Kedendik odaq ózara saudanyng damuyna, ónimderding bәsekege qabilettigining artuyna yqpal etip, investisiya ýshin jana perspektivalar ashady, dep senedi memleket basshylary.

«Biz eng kýrdeli degen mәseleler boyynsha sheshimder men mýddeler tendigin taba otyryp, kelisimge úmtyldyq. Biz 2010 jyldyng 1-shi shildesine birtútas kedendik aimaqty qalyptastyrudy ayaqtaugha qajet sharalardy qabyldaugha kelistik. Bizge tarihy qalyptasqan baylanystar men bizding halyqtar arasyndaghy bauyrlas dostyqqa negizdelgen ózara týsinistik kómektesti», - delingen qújatta.

Preziydentter Kedendik odaq qúrghanda halyqaralyq tәjiriybe zerttelip, qoldanylghanyn atap ótti. KO memleketteri basqa da intergrasiyalyq birlestiktermen yqpaldasugha dayyn. Integrasiyalyq qúrylymdar men yntymaqtastyqtyng damuy ózara tolyqtyrushy sipatta bolyp, ondaghy túratyn halyqtardy biriktirui tiyis. «Biz baylanystardy nyghaytu men osynday kózqarasty ústanatyn әriptestermen jaqyndasu joldaryn izdeymiz», - dedi memleket basshylary.

«Búdan arghy integrasiyalyq yqpaldastyq bizding elder men halyqtarymyzdyng әl-auqatynyng ósuine septigin tiygizip, sonday-aq jalpy әlemdik ekonomikanyng túraqty damuyna óz ýlesin qosatynyna senimdimiz», - dedi N. Nazarbaev, D. Medvedev jәne A. Lukashenko.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345