2009 jyly 25-aqpan men 6-nauryz aralyghynda ótken halyq sanaghynyng resmy qortyndysy әli kýnge jariyalanghan joq. Sanaqtyng alghashqy nәtiyjesi boyynsha memleket qúraushy últ  qazaqtardyng jalpy sany elde 67 payyz dep aityla bastaghan bolatyn. Birer aidan song 67 payyzdyng 2 payyzy belgisiz sebeptermen «kemip» ketti. Sóitip, әzirshe 65 payyzgha iyek artyp túrghan siyaqtymyz. Esesine búrynghy 130 últtyng qatary kýrt ósip «140 últ» dep dәriptelude. Sonymen, ilgeride Qazaqstanda 130 últtyng ókili (diasporasy) túryp ómir sýrip kelgen bolsa, endi olardyng sany 140-qa jetipti. Áytkenmende, resmy qortyndy jariyalanbay halyq sanaghyna qatysty naqty birdene aitu qiyn. Óitkeni bar joghy 15 millionnyng ainalasyndaghy Qazaqstan halqynyng jansanyn jariya etu qúzyrly oryndargha da «qiyn» tiyip jatqangha úqsaydy. Aytpaqshy, 2009 jyldy memlekettik mazmúny tereng Halyq sanaghymen qortyndylaudyng ornyna biylik «Qazaqstan halqy» degen iydeyamen kórinip kópti mezi etip aldy. 

Belgili derekterge sýiensek, eng alghash halyq sanaghy 1897 jyly ótipti. Atalghan túnghysh sanaqta 3,4 millionday qazaq bolghangha úqsaydy.
1916 jylghy dýrbelen  men azamat soghysy kezinde 850 myng qazaq Ata júrttan auypty. 1931-33 jyldary 1 mln 750 myng qazaq kóz júmsa, qughyn-sýrginnen keyingi ekinshi dýniyejýzilik soghysty qosyp eseptegende 5 millionday adamnan jәne airylyppyz...

2009 jyly 25-aqpan men 6-nauryz aralyghynda ótken halyq sanaghynyng resmy qortyndysy әli kýnge jariyalanghan joq. Sanaqtyng alghashqy nәtiyjesi boyynsha memleket qúraushy últ  qazaqtardyng jalpy sany elde 67 payyz dep aityla bastaghan bolatyn. Birer aidan song 67 payyzdyng 2 payyzy belgisiz sebeptermen «kemip» ketti. Sóitip, әzirshe 65 payyzgha iyek artyp túrghan siyaqtymyz. Esesine búrynghy 130 últtyng qatary kýrt ósip «140 últ» dep dәriptelude. Sonymen, ilgeride Qazaqstanda 130 últtyng ókili (diasporasy) túryp ómir sýrip kelgen bolsa, endi olardyng sany 140-qa jetipti. Áytkenmende, resmy qortyndy jariyalanbay halyq sanaghyna qatysty naqty birdene aitu qiyn. Óitkeni bar joghy 15 millionnyng ainalasyndaghy Qazaqstan halqynyng jansanyn jariya etu qúzyrly oryndargha da «qiyn» tiyip jatqangha úqsaydy. Aytpaqshy, 2009 jyldy memlekettik mazmúny tereng Halyq sanaghymen qortyndylaudyng ornyna biylik «Qazaqstan halqy» degen iydeyamen kórinip kópti mezi etip aldy. 

Belgili derekterge sýiensek, eng alghash halyq sanaghy 1897 jyly ótipti. Atalghan túnghysh sanaqta 3,4 millionday qazaq bolghangha úqsaydy.
1916 jylghy dýrbelen  men azamat soghysy kezinde 850 myng qazaq Ata júrttan auypty. 1931-33 jyldary 1 mln 750 myng qazaq kóz júmsa, qughyn-sýrginnen keyingi ekinshi dýniyejýzilik soghysty qosyp eseptegende 5 millionday adamnan jәne airylyppyz...
Soghystan song eli ishi eptep es jiyp, 1950 jyldary qazaqtyng sany 8 milliongha barypty. Qazaqtyng qarqyndy ósken kezi 1950-1990 jyldar boldy.
Elimiz tәuelsizdik alghannan beri qazaq halqynyng tabighy ósu kezeni bastaldy. Qiyr jaylap shet ketken bauyrlarymyz Baba mekenine qayta oralyp, demografiyalyq kórsetkishterimizdi ýsteu ýstinde.
Múnyng bәri jaqsy-au, alayda, halyq sanaghynyng qortyndysy nege osy uaqytqa deyin qúpiya bolyp keledi? Álde qazaqtyng qarasy molayyp, sany artqany sayasatqa solaqay tiyip túr ma? Týsinbedik. Sonymen sanaq ótti. Al sanymyz qansha?..

«Abay-aqparat»