Internet-konferensiya. Últ jәne demokratiya (jalghasy)
Dos myrza! Assalaumaghaleykum!
Sizge eki saual:
1) El biyliginde bir adamnyng úzaq otyruyn, onyng mәngilik preziydent bolugha úmtyluyn siz qalay baghalaysyz? Sonda ol adam tabighat zanyna baghynbaytyn, qartaymaytyn, sharshamaytyn, emosiyagha berilip, jýikesi tozbaytyn erekshe túlgha ma?
2) Elimizde biylikke qarsy oppozisiyamyn degen partiyalardyng týpki maqsaty biylikke kelu. Biraq maqsattary bir - elding túrmysyn jaqsartu, әleumettik әdilettilik ornatu. Biraq әrqaysysy ózinshe bólek әreket etedi. Sizding oiynyzsha, býginde biylikke qarsy túrar myqty kýsh bar ma? Qarjy jaghynan, elge yqpaly jóninen jәne basqa da resurstary mol partiya dep qaysysyn kórseter ediniz?
- Birinshi súraqtyng jauabyn óziniz-aq berip otyrsyz. Sizge tolyq qosylamyn.
- Eki mәselening ornyn auystyryp alghan siyaqtysyz. Meninshe, barlyq partiyanyng týpki maqsaty - elding túrmysyn jaqsartu, әdilettilik ornatu. Sol maqsatty jýzege asyru ýshin olar biylikke kelgisi keledi. Biylik - maqsatty jýzege asyrudyng qúraly. Al býgin biylikke qarsy túratyn partiyalar bar dep esepteymin, biraq olardyng elge pәlendey yqpaly bar jәne resurstary jeterlik dep aita almaymyn.
Dos myrza! Assalaumaghaleykum!
Sizge eki saual:
1) El biyliginde bir adamnyng úzaq otyruyn, onyng mәngilik preziydent bolugha úmtyluyn siz qalay baghalaysyz? Sonda ol adam tabighat zanyna baghynbaytyn, qartaymaytyn, sharshamaytyn, emosiyagha berilip, jýikesi tozbaytyn erekshe túlgha ma?
2) Elimizde biylikke qarsy oppozisiyamyn degen partiyalardyng týpki maqsaty biylikke kelu. Biraq maqsattary bir - elding túrmysyn jaqsartu, әleumettik әdilettilik ornatu. Biraq әrqaysysy ózinshe bólek әreket etedi. Sizding oiynyzsha, býginde biylikke qarsy túrar myqty kýsh bar ma? Qarjy jaghynan, elge yqpaly jóninen jәne basqa da resurstary mol partiya dep qaysysyn kórseter ediniz?
- Birinshi súraqtyng jauabyn óziniz-aq berip otyrsyz. Sizge tolyq qosylamyn.
- Eki mәselening ornyn auystyryp alghan siyaqtysyz. Meninshe, barlyq partiyanyng týpki maqsaty - elding túrmysyn jaqsartu, әdilettilik ornatu. Sol maqsatty jýzege asyru ýshin olar biylikke kelgisi keledi. Biylik - maqsatty jýzege asyrudyng qúraly. Al býgin biylikke qarsy túratyn partiyalar bar dep esepteymin, biraq olardyng elge pәlendey yqpaly bar jәne resurstary jeterlik dep aita almaymyn.
1. Kópten beri qazaq júrtshylyghyn alandatyp, mazalap jýrgen mәselening biri "qazaq últy" mәselesi dep taqyrypty jaqsy bastaghan ekensiz... Aytarym, "qazaq últynyn" bolashaghy joq. Qazaq tili men mәdeniyeti óz jerinde damymaghan, endi damymaydy da. Múny, Dosmaghambet Qalmahanúly, siz óte jaqsy týsinesiz jәne bilesiz. "Qazaqstandyq" demokratiya úghymy býgingi tanda qazaqtan mәngýrt jasaudy algha qoyghan. Jәne búl sәtti týrde iske asuda. Býginde mәngýrtke ainalghan qazaqtyng birneshe kategoriyasyn atap ótuge bolady... Jalpy mәngýrt qazaqqa qazir demokartiyanyng da, mәdeniyetting de, últ taghdyry mýddesining de qajeti shamaly.
2. Atalghan taqyrypta kóterilip jatqan mәseleler men otyrystardyn barlyghy bos әure. Halyq moralidyq týrde sharshaghan, qajyghan, kýndelikti kýibeng tirshilikten basqasynda sharuasy joq. "Demokratiya", "Últ taghydyry" dep shuyldaytyndar jeke bastarynyng PR ýshin úrandaydy, әdette jasandy... 3. Qaltasy qalyn, qolynda biyligi bar mәngýrt qazaqtargha óz qamynan basqany oilau óni týgili týsine de kirip shyqpaydy. Úighyr týgili, qytay basyp alsa da sharuasy joq... Qazaqstannyng "ÚLY QÚLDYRAU" kezeni qazir tek óz bastauyn aluda...
- Sizding pikirinizben keliskim kelmeydi. Qazaq últynyng jarqyn bolashaghyna, óz basym, tolyq senemin.
Dos Kóshim myrza!
Jýzdegen myng dollar grantty sizge Amerika Qúrama Shtattary ne ýshin berip otyr? Siz ol qarajattardy qayda júmsap jatyrsyz?
Alatyn jalaqynyz Amerikadan bolsa sizge qazaq halqynyng mún-múqtajy nemenege kerek? Búl bir.
Ekinshiden, siz esh uaqytta Nazarbaevty qatty syngha alyp kórgen joqsyz, әnsheyin sylap-sipap qana sóz aitasyz. Qysqasy siz biylikting aldynda jeniltek qyzdarsha qylmyndauynyzdy nemen týsindiresiz?
Asylhan
- Auzyna may, astyna tay! Jaqsy habar aitqanyng ýshin, jýz myng dollardy alghannan son, sýiinshige on mynyn, Aseke, Sizge beremin. Ekinshiden, «men Nazarbaevty qatty syngha alamyn» dep eshkimge uәde bergen joq siyaqtymyn. Óz basym qoghamdyq sayasy júmysqa, birinshiden, «qazaq tiline memlekettik status bergizemin» dep keldim. Ol maqsatym oryndaldy. Qazaq tili - memlekettik til boldy. Biraq, ókinishke oray, is jýzinde búl status júmys istemey otyr. Ekinshiden, «kommunistik iydeologiyany kelmeske ketiremiz» dep júmys istedik. Ol da jýzege asty. Odan keyin «Kenes odaghynan qútylyp, jeke memleket bolamyz» dep júmys istedik. Oghan da jettik. Sondyqtan, «aytqanynda túrmadyn» degen siyaqty súraghynyzdy týsingen joqpyn. Shynymdy aitsam, ol kisige Elbasyna qatty ayaushylyqpen qaraymyn.
Jovtis kisi óltirsede siz ony qoldadynyz. Sonda sizde qanday sayasy esep boldy? Ne úttynyz? Qazaqtyng obalyna qalghan joqsyz ba?
- Búl baghyttaghy súraqtargha jauap berdim dep oilaymyn. Eger mening osy uaqytqa deying jasaghan is-әreketterimning «eng ýlken syngha úshyraghany» osy mәsele bolsa - qúdaygha shýkirshilik etemin.
Dos aghagha súraq!
1) qazaq últynyng talap-tilegin qorghaytyn últtyq partiyany qúrugha mýdeli qazaq últtyq burjuaziyasy barma? Sebebi partiya qúrugha qarjy kerek qoy.
2) últtyq partiya qúrylar bolsa, oghan layyq jetekshi túlgha barma? Jәne ol kim sizshe? Al osy túlghanyng ainalasyna qazan búzar tentek últshyldar birige ala ma?
3) últshyldardyn basyn biriktirmeytin menmenshildik! Osy menmenshildikten qashan arylamyz?
4)qazaq últshyl kýshterin kýsheytu joldary bar ma? Oralmandar últshyldyqty kýsheytedi degenge qalay qaraysyz?
5)shetelge qazaq halqynyng baylyghyn, aqshasyn alyp qashyp ketip sol elde multimilliarder bolyp jatqan qazaq biyligining qashqyndary qashan toqtaydy? Olar jazasyz, halyqtyng aqshasyn alyp sottalmay kete bere me? Biylik basyndaghylardyng bәrining shetelde dayyn ýileri bar eken. Olar erten bastaryna qanday da bir is týsse túra qashady. Bay qazaqtyng bәri qashyp kýnderding kýninde ónsheng kedey qara taban qazaq qalmay ma osy Qazaqstanda?
Serik Múrathan úly Saghidolla
- 1. Áriyne, sayasy partiya ýshin qarjy kerek. Biraq qazaq mýddesine ózining baylyghyn salyp kómektesetin últtyq burjuaziya әli qalyptasqan joq siyaqty...Degenmen últtyq namysy bar jeke azamattar da joq emes.
2. Últtyq partiyagha jetekshi bolar sayasatkerler jeterlik. Biraq olardyng attaryn qazir atap beru mәdeniyettilikke jatpaydy dep bilemin.
3. Menmenshildikten eshqashan qútylmaymyz. Búl әrbir adamnyng tabighy minezi bolar. Ángime algha qoyghan maqsatyng ýshin ózinning menmenshildigindi basa bilude.
4. Oralmandardyng da oralmandary bar. Alayda olardyng últtyq namysy bizderden góri joghary ekendigin moyyndauymyz kerek. Qazaq últshyldaryn kýsheytu joldary da jeterlik. Biraq «abay.kz» saytyn tek últshyldar ghana oqymaytynyn eskerip, ol jaghyn jayyp salmayyq.
5. Býgingi kýni olardy ústap túratyn kýsh bizderde joq bolsa, ne isteymiz!
- Qúrmetti Dos Kóshim myrza, men qytayda tuylyp ósken qazaqpyn. Qazir Qazaqstan azamatymyn. Súrayyn degenim, býgingi jýie endi bes jyl ómir sýrse qazaqtyng túyaq serpuge shamasy kelmey qaluy mýmkin degen pikirler bar. Siz qalay qaraysyz?
- 70 payyzgha jetken qazaq halqynyng túyaq serpey ketui mýmkin degenge óz basym senbeymin.
- Sәlem berdik Dos agha!
Qazaqtyng Che Gevarasy tuyldy dep oilaysyz ba?
Nazarbaev myrzanyng jaghymdy jaqtaryn atap aita alasyz ba? Dәl solay kemshilikterin atay alasyz ba?
Shette jýrgen qazaqtyng bәrin atamekenge qaytarugha Nazarbaevtyng qauqary jete me?
Qúrmetpen, Ugo Chaves aghanyz
- Ugo agha! Kimning kimge agha ekendigin bile almay qaldym. Degenmen Che Gevaranyng - ózimning erekshe ýlgi tútatyn adamdarymnyng biri ekendigin aita ketkim keledi. Kenesery men Syrymdy, Mahambet pen Bauyrjandy tudyrghan qazaq Che siyaqty azamattardyng talayyn ómirge әkeletindigi dausyz. Biraq býgingi kýngi sayasy arenada onday azamattyng kórinbeui de shyndyq. Ókinishke oray, qazir qylysh pen vintovkanyng zamany emes, sayqal sayasattyng zamany.
Nazarbaevtyng jaghymdy jaqtary men kemshilikterin otbasy mýsheleri, jora-joldastary aityp beretin shyghar. Men ol jaghyn bilmeymin. Biz onyng jýrgizip otyrghan sayasatynyng kemshilikterin kórsetip, qatelikterin aitumen shektelemiz. Al shette jýrgen qazaqtardyng ata mekenge oralamyn degenderin qaytarugha Qazaq elining qauqary tolyq jetedi dep oilaymyn. Dos aghanyz.
- Qúrmetti DOS myrza!
Sizdin sayasat alanyndaghy DEMOKRATTAR men PATRIOTTAR qanatynda jýrgeninizge 30 jylgha juyq uaqyt bolyp qalypty. Óziniz siyaqty qoghamdyq úiymdar qúryp BASShY bolyp jýrgen AZAMATTAR barshylyq.
NEGE OSY demokratiyalyq ÚIYMDARDA, ózderiniz kýndiz-týni synaytyn BIYLIKTEGI siyaqty, BASShYLARDYNG ROTASIYaSY bolmaydy???
- Búnyng bәri qoghamdyq úiymnyng Jarghysyna baylanysty sheshiledi. Barlyq qoghamdyq úiymdarda belgili bir uaqyt ótkende qayta saylau bolady. Eger Jarghyda búrynghy basshy qayta saylaugha týspeui shart degen bap bolsa, jana basshy saylanady. Rotasiya, kóp jaghdayda, assosiasiya, koalisiya siyaqty birneshe úiymdar bas qosqan qúrylymdarda bolady. Degenmen Sizding pikirinizding meni oigha qaldyrghanyn moyyndauym kerek.
- Dos Kóshim myrza!
Sizding pikirinizshe, búgingi qazaqtyng últshyl úiymdarynyng sayasy kýshke ainalu әleueti qanday? Olardyng ishinen "Últ taghdyry" qozghalysynan basqa da belsendi úiymdardy atay alasyz ba? 2012 jylghy saylaugha baylanysty biylikke naqty talaptarynyz ben úsynystarynyzdy baghdarlama týrinde dayyndaysyzdar ma?
- Biz býginge deyin qoghamdyq úiymdardyng dengeyinde júmys jasap keldik. Sayasy mәsele songhy bir-eki jylda ghana kóterile bastady (Biylikting «kómeginin» arqasynda). Sayasy mәsele - naqty maqsatqa ainalghan uaqytta sayasy kýshke ainalu mindeti qoyylady. «Halyq ruhy» partiyasyn qúrugha talaptanu - osy mәselening naqty kórinisi. Meninshe, Múhtar aghamyz búl partiyanyng tirkelui mәselesin nemese tirkelmey júmys istey beruin («Algha DVK» siyaqty) jarty jolgha tastamay, ayaghyna deyin alyp shyghatyn bolar dep ýmittenemin. Al úiymdargha keletin bolsaq, «Últ taghdyrynan» basqa, «Memleketik til», «Allajar» siyaqty qoghamdyq úiymdar bar. Oblystarda da últtyq baghyttaghy júmys isteytin kýshterding bar ekendigin bilemin. Saylaugha baylanysty qazir eshqanday oi-pikirimiz ne josparymyz joq.
- Biylik sanaqtyn qorytyndysyn jariyalaudy keshiktirude. Osynyn artynda teris pighyl jatqan joq pa? Qazaq sanynyng "qatty" ósuinen qorqyp, orys sanynyng azangynan qauiptenip, jalpy Europa últ ókilderining sany azayyp, Shyghys halyqtarynyng sany ósuinen taysaqtap, halqymyzdyn sanyn azaytyp otyr ma dep oilaymyz. Jalpy biz qanshamyz,? Siz ne aita alasyz?
-Dәl osynday oidy men de birneshe jerde aittym. Biraq әngime bizding sanymyzdyng 2-3 payyzynyng alynyp tastalghanynda emes. Biylikting onday úsaq, pasyq sayasaty qazaqtyng ashu-yzasyn tudyrghannan basqa eshtene bermeydi. Ángime endi bir on jyldan song qazaqtyng sanynyng 80 payyzgha jetetindiginde. Al san, dialektikanyng zany boyynsha, әrqashan sapagha ainalady!
- Dos agha, sizding oiynyzsha Núrsúltan Nazarbaevtyng izbasary kim bolady? Yaghny Qazaq elining ekinshi preziydenti kim bola alady?
- Sayasatta qúmalaq ashu әdisi eshqashan jaqsylyq әkelmeydi.
Dos agha, siz jymiyp qana jýretin, qazaq tildilerding ishinde әdemi kýletin әkki sayasatkersiz! Betinizde tek kýlkinin taby ghana bar! Múng joq! Biraq tanymalsyz, súlusyz! Betinizden Qazaqtyng tiline, jerine qatty jany ashityn abyrju kórinbeydi. Búl qarynynyzdyng toqtyghynyng belgisi me? Qazaq halqy sizdey sayasattyng ystyq suyghyna kýiip jýrgenderden ýmit kýtedi..., Qazaqtyng sayasatkerleri sizding jymiyspen 2030 jylgha barsa, ne bolady? Qazaq sayasatkerlerining ónindegi ótkirlik, sústylyq qayda? "Qazaq orystyng kónildesi, sóz aitqysy kelip túratyn әdemi qyzgha úqsaydy" degen orystyng Rogoziynine nege du qol shapalaqtap shygharyp saldynyzdar? Orystar men Qytaylargha, Europagha qashanghy du qol shapalaqtay beremiz?
(Múndaq)
- «Múndanghan adam» ghana tanymal boluy kerek pe? Joq. Sizben kelispeymin. Sayasatkerding týrine, kiyimine ne bolmasa dausyna qarap bagha bermeu kerek siyaqty. Onyng istegen isi, maqsatyna degen adaldyghy, aqyly men tәjiriybesi, t.b qasiyetterine bagha berilui kerek. Barsha halyqtyng mún-múqtajyn jalghyz ózi arqalap otyrghan adam siyaqty, qabaghynan qar jauyp, jan-jaghyna kózining astymen salmaqtana qarap otyrghan adamdar ghana jaqsy sayasatker bolatyn bolsa, ertennen bastap, qabaghymdy týndi ýirenemin. (Ayta ketu kerek, ishi auyrghan adam da qabaghyn týiip, qinalyp otyrady). Sayasattyng ystyq suyghyna kýiip jýrgenindi qarsy jaqqa da, jaqtastaryna da bildirmeu de - sayasat. Bәrin ózining ishinde ústay biletin adam ghana kópshilikting aldyna shygha alady. Mýmkin, mening jymiysym - «alaókpe bolmanyzdar, biz bәribir jenemiz!» degen senimdilikting kórinisi bolar. Osy jerde mening esime Oleg Yanekovskiyding oryndauyndaghy baron Munhauzenning monology týsedi. Ol: «Jymiynyzdar, myrzalar! Álemdegi barlyq jaman ister baysaldy, saliqaly keyippen jasalynady» degen...Qazaqtyng sayasatkerlerining 2030 jylgha jylap barghandarynan kóri kýlip barghandary dúrys. Al sústylyq pen ótkirlik atqa minip, qolgha nayza alghanda jarasady.
Dos agha!
Jaz aiynda Mongholiya jerinde, qazaqtardyng ortasynda boldynyz.
Osy jayly oi-pikirinizdi bilgim keledi?
Asqar
- Búl sapar turaly birneshe gazetterde kólemdi maqalalar jaryq kórdi. Biz monghol elimen, ondaghy qazaqtardyng túrmys tirshiligimen tanystyq. Kóshi-qongha qatysty pikirlerin bildik.
- Biylikke óte tekti,últtyq ruhy bekem, batyl sayasatker kerek siyaqty. Jergilikti qazaqtar sanalatyn bizding últtyq ruhymyz, namysshyldyghymyz mynau qytaydan kelip jatqan qazaq bauyrlarymyzdyng manayyna bara almaydy. Olar qazaqtyng tili, ruhy dese, eki kózi ottay jaynap, bilek sybanyp shygha keledi. Ishken asyn jerge qoyady. Shetinen jýrgen últshyldar. Olardyng boyynda últshyldyq sana nege joghary dengeyde saqtalghan. Olar da qytaydyng otarynda, bodanynda bolghan ghoy. Jәne bir súraq: olardyng arasynda, bilikti, tәjriybeli mamandar jeterlik. Túnyp túrghan últtyq kadrlar. Alayda bizding biylik, sol az ghana, ýrkerdey, shetten kelgen ziyaly azamattarymyzdan seskene me, әlde qorqa ma, belgisiz. Olardy óz mamandyghy boyynsha júmysqa tartugha qúlyqsyz. Aytar syltauy orys tilin bimeydi deydi. Shetelden oqyp kelgen ýlken bilimdi azamattardy memlekettik júmysqa tartugha bola ma? Olardyng arasynda kezinde, memleket qayratkerleri de bar dep estidim. Sonda olar kimder?
- Shyndyghynda da qytay qazaqtarynyng kópshiliginde últtyq ruh pen namys bizden joghary. Búnyng sebebin anyqtaudy ghalymdardyng ýlesine qaldyrayyq. Olardyng ishinde tamasha mamandardyng bar ekendigi de ras. Biraq orystanghan qazaq jerinde olardyng shetkeriletindindigine tang qalugha bolmaydy. Qazaq eli tәuelsizdikti alysymen alghashqy kóshti bastap kelgen, «Mongholdyng Elisiyni» atanghan Zardyhan Qinayatúlynyng bilimi men tәjiriybesin kim paydalanyp otyr? Alayda, mening bizding biylikke aitatyn jalghyz rahmetim - osy oralmandardy tughan jerge qaytaru mәselesin jýzege asyruy. Kóptegen kemshilikteri bolsa da, qandastaryn tughan elge qaytaru baghdarlamasyn jýzege asyrghan memleketterdi sanaugha bir qoldyng sausaghy jetedi.
- Dos agha, assalaumaghaleykum!
Shahanov aghamyzdyng bastamasynan keyin bizding ziyalylardyng da bastary qosyla alady-au degen ýmit oyandy. Jastardyng da tas júdyryq bolyp kóteriluge dayyn otyrghanyn kórdik. Jer-jerde de onyng eptegen dýmpui sezildi. Osynyng ózi kónilge birqansha jiger bergendey. Bәrinen búryn "El birligi" iydeyasy arqyly kimnin-kim ekenin bayqap qaldyq. Endi "arty ashylyp" qalghan ziyalysymaqtar júrt kózine kórinuden taysaqtap jýretin shyghar...
- Qazaq halqy - tym úmytshaq halyq. Basqa el bolsa, jeltoqsan kezinde qazaq jastary turaly atyshuly hat jazyp soghan qol qoyghan tanymal jandargha eshqashan qol soqpay, keyde shirigen júmyrtqa laqtyryp qarsy alar edi. (al biz Ermek Serkebaevtargha gýl úsynyp, qol soghamyz!?) Keshegi «arty ashylyp qalghan» adamdar sony kórip, eshnәrseden taysalmaydy. Olargha halyqtyng shyn niyetin kórsetu qolymyzdan kelmeytin shyghar dep oilaymyn. Aytpaqshy, jeltoqsandaghy hatqa qol qoyghandardyng ishinde (ózi qol qoyghanyn moyyndamaytyn) Asanәli aghamyz ghana qazaq ýshin ashtyqqa jatamyn dep, ózining ór minezin tanytty. Rahmet Asanәli agha!
- Mening súraghym: ÁRI QARAY NE ISTEYMIZ? Bar әreket osymen toqtasa, onda qazaqtyng búdan bylay bas kóterui ekitalay. Qazaqqa basqa kýnde emes, dәl qazir jón aitatyn, jol bastaytyn kósemder men sheshender kerek. Qaydasyzdar? Halyqtyng kózine kórininizder? Al basqa kýnderdegi qyzyl sózding qúny kók tiyn.
Dәulet ASAU
- Ári qaray ne isteu kerek degen súraqqa bizder de jauap izdeudemiz. Biraq búl jerde ol josparymyzdy ashyp aitudyng qajeti joq
- Dos, Qazaq qúryltayy turaly pikir eleng etkizdi. Alashorda kýreskerlerining jalpyqazaqtyq qúryltayy qazaq memlekettigining damuyndaghy eleuli qadam bolghan edi. Endigi qúryltay qalyng qazaqty ortaq maqsatqa júmyldyratyn,aldymyzgha úly mindetter qoyatyn qúryltay bolugha tiyis. Tek dýniyejýzi qazaqtary qúryltayynyng ssenariyine úqsap ketpese boldy. Qol úshyn beruge dayarmyz. Biraq ol qashan ótedi? Úiymdastyru alqasy bar ma? Bayaghy Marat dosyn.
- Úiymdastyru alqasy qúrylghan. Qol úshyn beretin azamattarmen kezdesuge dayynbyz