Cenator Quanysh Súltanov «Ayqyn» gazetining 12 jeltoqsan 2009 jylghy № 223(1414) sanynda jariyalanghan «Birlik - babalar amanaty» degen maqalasynda «birlik» sózining maghynasy turaly jan-jaqty oy tolghay kelip, bylay deydi: «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qazaqstan halqynyng XV sessiyasyndaghy sózinde osy Amanatqa sýienip, jana zaman talaptaryna say  jana azamattyq qogham qúrudyng basty-basty  mәselelerine toqtalyp, últ birligining jana doktrinasyn qabyldau qajettiligine ekpin berdi. Doktrinanyng jobasyn әzirlep, BAQ-ta jariyalandy. Qazir osy joba jer-jerde qoghamnyng san salasynda zor qyzyghushylyqpen talqylanyp jatyr.»

Cenator Quanysh Súltanov «Ayqyn» gazetining 12 jeltoqsan 2009 jylghy № 223(1414) sanynda jariyalanghan «Birlik - babalar amanaty» degen maqalasynda «birlik» sózining maghynasy turaly jan-jaqty oy tolghay kelip, bylay deydi: «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Qazaqstan halqynyng XV sessiyasyndaghy sózinde osy Amanatqa sýienip, jana zaman talaptaryna say  jana azamattyq qogham qúrudyng basty-basty  mәselelerine toqtalyp, últ birligining jana doktrinasyn qabyldau qajettiligine ekpin berdi. Doktrinanyng jobasyn әzirlep, BAQ-ta jariyalandy. Qazir osy joba jer-jerde qoghamnyng san salasynda zor qyzyghushylyqpen talqylanyp jatyr.»

Q.Súltanov myrzanyng oiynsha «El birligi» doktrinasyn sol «birlik» degen ataly sózdi tu etip elding basyn biriktiru maqsatynda qabyldanbaq eken. Tipti búl iydeyany babalar Amanaty kórinedi. Sondyqtanda ol: «Jobada qazaq últynyng órkendeuine qauip tóndiretindey eshqanday tújyrymdar, «qazaqstandyq últ» degen sóilemder joq. Onday sóilemder bola da almas edi» - deydi.  Sirә, qiyal sózge elitken senator doktrinadaghy myna sóilemderdi angharmay qalsa kerek. Oqyp kóreyik: «Tәuelsizdikke ie bolghan alghashqy kýnnen bastap qazaqstandyq qoghamdy úiystyru, barlyq etnostyq toptardyng teng qúqyqty ómir sýruin qamtamasyz etu memleketting últtyq sayasatynyng irgeli baghyttaryna ainaldy.» Osy doktrina odan әri bylay óristeydi: «Etnostyq emes, azamattyq qauymdastyq qúrugha baghyttalghan bastapqy tandau kelisim men túraqtylyqtyng irgetasy bolyp qalandy.» Últty tipti etnostardyng ózin jonggha baghyt alghan osy oilardy senator myrzanyng «týsinbey» qalghanyna tanymyz bar. Doktrinanyng «amerikandyq últtan» bastau alatyny osy sóilemderden-aq kórinip túrghan joq pa?

Ol kisi týsingendi bylay qoyyp, odan әri: «Jobanyng negizgi iydeyasy - Qazaqstan halqynyng birligi, tatu-tәttiligi, yntymaqtastyghy», - deydi. Q.Súltanovtyng oiynsha elding yntymaghyn jarastyratyn tek osy doktrina kórinedi. Bile bilsek qazaq últy elimizdegi basqa últ ókilderining jaghasynan alyp, auzyna jarmasyp jatqan joq. Merekelerde birge әn aityp, birge toy-toylap jobasyz-aq tatu-tәtti yntymaqtastyqta ómir sýrip otyr. Boyaudyng ýstine boyau jaghyp, beybit ómirdegi halyqty aljastyrudyng qajeti qansha? Q.Súltanov bolsa sonyng bәrin bayqamaghansyp: «Bizde el bolyp Birlik iydeyasyn, Birlik úranyn qolday almasaq, ózimizge-ózimiz qarsy shyqqanymyz», - dep bilgishsinedi.

Qazaq halqy qonaqjay, kenpeyil minezimen qiyn qystau kezenderde ózge últtardy bauyryna basa biluimen erekshelengen. Elimizdegi beybit ómirmen birlikte kýn keshudi qazaq halqy jasaghan. Sol qangha singen minezimen jandayshap, jaghympazdardyng «úranynsyz-aq» birlese tatu-tәtti ómir sýrudi jalghastyra bermek.

Anau-mynau dep әr nәrsenining basyn bir shalyp, senator aitar oiyn sóz sonynda bylay dep týiindepti: «...Qandayda negizsiz baybalam mezgilsiz de orynsyz da. Ashtyq jariyalap, azamattardy túiyqqa shaqyrghannan góri, saliqaly sóz, sanaly pikir aitylghany qazaqtyng últtyq mәrtebesin kótereri haq.»

Senator myrza, ashtyq erikkenning ermegi emes. Ol - qazaq últynyng bolashaghyna bey-jay qaray almaytyn últjandy aghalarymyzdyng eriksiz әreketi. Sizding solardyng qatarynan tabylmaghanynyzgha ókinbegininiz ókinishti-aq.

Erkinbek SERIKBAYÚLY