Dilara ISA. Qazaqstandaghy qazaqtyng sany nelikten naqtyly anyqtalmay otyr?
Qazaqstanda túratyn halyqtardy etnosqa bólip, jiliktep aitatyndardyng úzyndy-qysqaly sany әrqily shyghyp jýr. Preziydent óz sózderinde «Qazaqstanda 130-dan astam últ pen úlys ókilderi bar» dese, Qazaqstan halqy assambleyasynyng «el birligi» doktrinasynda búl kórsetkishti 140-qa bir-aq jetkizdi. Tayau uaqytta ghana onshaqty etnos júmaq izdep, jer auyp kelgendey әser qaldyrdy. Asyly, respublikada resmy týrde qansha etnos tirkelgen? Árbirining sandyq kórsetkishi qanday? Osy jәne basqa da súraqtardy taldap kóreyik.
67 PAYYZDYNG JYRY BITPEY TÚR
Qazaqstanda túratyn halyqtardy etnosqa bólip, jiliktep aitatyndardyng úzyndy-qysqaly sany әrqily shyghyp jýr. Preziydent óz sózderinde «Qazaqstanda 130-dan astam últ pen úlys ókilderi bar» dese, Qazaqstan halqy assambleyasynyng «el birligi» doktrinasynda búl kórsetkishti 140-qa bir-aq jetkizdi. Tayau uaqytta ghana onshaqty etnos júmaq izdep, jer auyp kelgendey әser qaldyrdy. Asyly, respublikada resmy týrde qansha etnos tirkelgen? Árbirining sandyq kórsetkishi qanday? Osy jәne basqa da súraqtardy taldap kóreyik.
67 PAYYZDYNG JYRY BITPEY TÚR
2009 jyldyng basynda últtyq halyq sanaghy ótti. «Qazaqstanda qazaqtyng sany 67 payyzdan asty, on million segiz jýz myngha jetti» degen resmy derek jariyalandy. Áriyne, Qazaqstanda qazaqtyng sany artyp, memleket qúrushy últ retinde bas kótergeni quantarlyq jayt. Alayda, qolgha týsken myna derek osy quanyshymyzdy su sepkendey basty. QR Statistika agenttigining resmy mәlimetine sýiensek, ótken jyldyng alghashqy ailarynda respublika halqynyng sany15 million 800 myngha tayaghan. Eger osy derek boyynsha esepshotqa salsaq, sanymyz alpys payyzdan sәl-aq asady. Olay bolsa, «67 payyzdy baghyndyrdyq» dep taqiyamyzdy aspangha atqanymyz, songhy kezde «65 payyzgha týsip qaldyq» dep qynjylghanymyz jolda qaldy. Osy jeti nemese bes payyzymyz qansha adamdy qúraydy? Jauap izdedik. Atalghan agenttikting derekterimen eseptegende, jeti payyzymyz bir million adamnan asyp týsedi eken. Bes payyzymyz segiz jýz myngha juyqtaydy. Óz elindegi qazaghynyng naqtyly sanyna jete almay jýrgen búl neghylghan statistikalyq agenttik?! 800 myng nemese 1 million qazaq qayda ketken? Elden ýdere kóshken kimdi kórdik? Búl esepten qatelesu me, әlde solaqay sayasattyng saldary ma?
SANY JÝZGE DE JETPEYTIN 49 ETNOS BAR
Qazaqstan halqy assambleyasynyng «Qazaqstannyng últtyq birligi» atty doktrina jobasynda bylay delingen: «Ghasyrlar boyy qazaqtardyng tarihy mekenine әraluan mәdeniyettin, din men dәstýrlerdi ústanghan kóptegen halyqtardyng taghdyry toghysty. Nәtiyjesinde 140 etnos pen 40 konfessiya ókilderi qazaqtarmen qoyan-qoltyq beybit ómir sýretindey airyqsha jaghday qalyptasty. Sonymen qatar, týrli etnostardyng úzaq uaqyt qatar ómir sýrui qoghamda tózimdilikting ornyqty dәstýrlerin qalyptastyrdy». Kórip túrghanymyzday, respublikada songhy bir jylda etnos sany 130 dan 140-qa bir-aq shyghypty. Shyntuaytyna kelgende, Qazaqstanda resmy týrde qansha etnos tirkelgen? Respublikadaghy barlyq etnostardyng sandyq kórsetkishi qanday?
QR Statistika agenttigining derekterine jәne kóz jýgirteyik. 2009 jyldyng basynda Qazaqstanda resmy týrde 128 etnos tirkeuge alynghan. Dәl osy 128-ding 49-ynyng sany, tipti jýzge de jetpeydi. Bes jýzden aspaytyndary - 20, myndy baghyndyrmaytyndary - 15, bes myndy basyp ozbaytyndary - 13. Ne kerek, bas ayaghyn esepshotqa salghanda adam sany on myngha jetpeytin etnostardyng sany - 105. Al 111 etnostyng basyn biriktirip eseptep edik 195 856 adamdy qúrady. Qalghan 17 últ pen úlystyng әrbirining sany jiyrma mynnan asty. Endi, esebine bara beriniz. Jalpy sany jýzge de jetpeytin 49 etnosty, sheneuniktershe aitqanda, Qazaqstan degen ýlken shanyraqtyng uyghyna teneu dúrys pa, búrys pa? Qatary on myngha da jetpeytin 105 úlysty sayasattyng arenasyna shygharyp, paydalanu kimge kerek? Qay maqsat ýshin kerek?
Myna qyzyqty qaranyz: Statistika agenttigining tiziminde túrghan eskimos degen últtyng birde-bir ókili elimizde ómir sýrmeytin bolyp shyqty. Onyng túsynda - 0 (nól) sany túr. Búryn bir-eki eskimos túryp basqa jaqqa ketip qalsa ol nege tizimde túr? Búl úlys 140-tyng esebinde bar ma, joq pa? Biylikke, odan qalsa, preziydentke san ghana kerek pe sonda? N. Nazarbaev myrza 140 etnostyng ishinde sany ongha da jetpey túrghan 13 úlystyng bar ekenin bile me, joq pa? Bilse qanday shara qoldanady? Ákki sayasatynyng tiregine ainalghan 140 últ pen úlysty qysqarta ma, әlde «mine, kerek bolsa» dep 2010 jyldyng sonyna deyin etnos sanyn 150-ge bir-aq shyghara ma? Ekonomikalyq kórsetkishterdi ósirip kórsetuge әdettengen biylik ýshin etnostar sanyn kóbeyte salu qiyn bolyp pa, tәiiri.
QAZAQSTANDA ON JYLDYNG IShINDE ELU TOGhYZ ÚLYS PAYDA BOLGhAN BA?
Jasyratyn týgi joq, songhy jyldary «Qazaqstan - kópúltty memleket, ortaq ýiimiz. Tatu-tәtti ómir sýrip kelemiz» syndy sózder jii aitylatyn boldy. Onyng ýstine, bar-joghy beymәlim, sany, tipti jýzge jetpese de songhy bir jyldyng ishinde 130 últymyz 140-qa kýrt «ósip» ketti. Asyly, 130-gha qashan jettik ózi?
Statistika agenttigining 2000 jyly shyqqan jinaghyn aqtaryp otyryp mynaday derekterdi kózimiz shaldy. Seniniz senbeniz, on jyl búryn Qazaqstanda 81 etnos tirkeude bolypty. Sonda on jyldyng ishinde elu toghyz etnos qaydan payda bolghan? Qaydan kelgen? Qazaqstandy kópúltty memleket retinde qalyptastyrugha atsalysu ýshin bireu syrttan shaqyrghan ba? Nege Qazaqstanda bir ghana últ - qazaq últy bar ekeni, qalghany tek diasporalar nemese etnos ókilderi ekeni eskerilmeydi, atap aitylmaydy?
Etnos - últtar men úlystardyng ghylymy atauy. Búl - elimizde túratyn diasporalardy qazaq últymen tenestiruding sayasy joly. Halyqaralyq zandar boyynsha últ pen diaspora teng emes. Jәne diaspora últqa jýkteletin mindetterdi kótere almaytyny taghy bar. Búl jóninde aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Al Qazaqstan últtyq ensiklopediyasynda «últ - ortaq tili, qalyptasqan mәdeniyeti, biriktirushi salt-dәstýrleri men dini bar adamdardyng әleumettik birlestigi. Sonymen birge kóptegen últtardyng ortaq aumaghy, ortaq ekonomikasy, sol últ ókilderin biriktiretin memleketi bolady. Últ qalyptasuynda adamdardyng birligining bastauy bolatyn ortaq etnogenetikalyq tek te manyzdy ról atqarady. Osynday talap túrghysynan qarastyrghanda «últ» jәne «etnos» úghymdary birine-biri óte jaqyn, ekinshisi birinshisining tuyp, qalyptasuyna negiz bolady. Etnostan aiyrmashylyghy últtar etnos belgilerine qosa sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik belgilerge ie bolady» delingen. Onda diaspora úghymy әleumettik ghylymdarda «últtyq ata júrty bolyp tabylatyn elden tysqary ómir sýretinderding bir bóligi» dep atalatynyna toqtalghan. Áytse de, búl úghymdardy sheneunikterge tyndatatyn pende әzirge joq.
Negizinde, preziydent bastap, shashbauyn Qazaqstan halqy assambleyasy kóterip jýrgen dәl osy sayasattyng ishi kýie týsken kiyizdey shúryq-shúryq. Áytpegende she? Bir ghana, sany ongha, jýzge jetpeytin úlystardy shamshyraqpen izdep, etnostardyng sanyn arttyru aqylgha qonbaytyn dýnie ghoy. Qazaqstan ýshin múnyng qanshalyqty qajeti bar? Maqtan ýshin be, әlde qazaqty túqyrtu ýshin be? «Qazeke, el men jer bizdiki dep keude kerme, tolyp jatqan úlystardy esine al!» dep. Álde «Qazaqstan - últtar dostyghynyng laboratoriyasy» degen kenestik daqpyrtty qayta janghyrtu qajet boldy ma?
Últ pen úlystardyng sanyn kóbeytip ony maqtanysh sanaudyng Qazaqstan halqy ýshin kók tiyndyq qúny joq. Búl - sayasattyng qiytúrqy oiyny ghana. Sany jýzge nemese myngha da jetpeytin etnostardy jýz mynnan asatyndarmen tenestiru jón be? Qazaqstanda adam sany jiyrma mynnyng ýstinde túrghan últ pen úlystyng sany on jeti ghana. Al ony eselep ósirip, sany tym az, tipti joq úlystardy qosyp jýz qyryqqa jetkizu - jónsizdik. Týrkiyada 150-den , Fransiyada 180-nen astam etnos bar. Biraq, atalghan elder Qazaqstan sekildi әlemge jar salyp, danghaza jasamaydy. Kerisinshe, ondaghy túrghyndar «týrikpiz», «fransuzbyz» dep maqtan etedi. Al bizdegi jaghday tipten ózgeshe. Soraqysy sol memleketting búrynghy Qazaq respublikasy atauyn ózgertip, Qazaqstan Respublikasy jasaghan da, qazaq mýddesin tasada qaldyryp otyrghandardyng basshysynyng da, qosshysynyng basym bóligi de - qazaqtyng ózi.
Aytpaqshy, QR Statistika agenttigining tóraghasy Á.Smayylov myrzagha aldyn ala «Qazaqstanda resmy týrde qansha etnos tirkeuge alynghan jәne olardyng sandyq kórsetkishi qanday» degen saual joldadyq. 15 kýn ótti. Esh habar bolmady. Qayta-qayta habarlasyp, әiteuir, saualymyzgha tóraghanyng atynan jauap beretin agenttikting mamanyn anyqtadyq ta, lezde jauabymyzdy aldyq. Degenmen, kóp ótpey «Jas Alash» gazetining redaksiyasyna Smayylov myrzanyng atynan hat týsti. Onda bylay delingen: «2009 jylghy Qazaqstan Respublikasy halqynyng últtyq sanaghy turaly» QR Ýkimetining 2007 jylghy 28 qarashadaghy №1138 qaulysyna sәies etnostar turaly aqparat taqyryptyq jinaqtarda qarastyrylady jәne olardy jariyalau 2010-11 jyldargha belgilengen.
Sonymen qatar aghymdaghy statistikalyq esepting etnos turaly mәlimetteri bizding saytta (www. stat.kz) ornalasqan». Statistika agenttigining tóraghasy súraghymyzgha jauap beru ýshin nege búlay qúbylghany, әriyne, bizge beymәlim.
DEREK PEN DÁYEK
Qazaqstan halqy assambleyasy taratqan derekterge sәikes, dәl qazir elimizde 818 etnomәdeny birlestik júmys isteydi. 46 etnostyng óz etnomәdeny ortalyghy bar. Respublikada ózge úlystardyng tilin damytu ýshin bar mýmkindik jasalghan. 1673 mektepte oqytu taza orys tilinde jýredi. 81 mektep taza ózbek, tәjik jәne úighyr tilinde bilim beredi. 108 mektepte 22 últtyng tili óz aldyna ótedi. Arnayy mamandandyrylghan 195 etnolingvistikalyq ortalyq ashylghan. Onda balalar men eresekter 30 últtyng tilin oqyp ýirenude. Ana tilderin oqytugha arnalghan jeksenbilik mektepter júmys isteydi. Ol ýshin memlekettik budjetten qarjy bólinedi.
Elimizde qazaq jәne orys teatrlarymen qatar, ózbek, úighyr, kәris jәne nemisting últtyq teatry júmys isteydi. 15 tilde gazet-jurnal jaryqqa shyghady. 8 tilde radiobaghdarlamalar, 11 tilde telebaghdarlama beriledi. 19 etnostyng 33 búqaralyq aqparat qúraldarynyng qyzmetin qoldap-qolpashtaugha memleket arnayy qarjy qarastyrghan. 18 jyldyng ishinde Qazaqstandaghy diny birlestiterding sany 6 esege ósti. Anyqtap aitsaq, 671-den 4200-ge jetti.
KIM QALAY SANAYDY?
Preziydent N.Nazarbaev:
«Keyingi on jyldyng ishinde halyq sany 14 million 900 mynnan 16 million 300 myngha jetti. Biz múnday kórsetkishke tabighy ósimning artyp, adam ólimi azayghandyqtan qol jetkizdik. Syrtqa qonys audara bastaghandardyng kóshi toqtap, kóship kelgenderding qarasy kóbeyip jatyr. Osy on jyldyng auqymynda Ata júrtyna TMD elderinen, Qytaydan, Mongholiyadan, Týrkiya men Irannan resmy mәlimet boyynsha 650 myng adam oraldy. 1999 jylgha deyin kóship kelgenderdi qossaq olardyng sany millionnan asyp týsedi. Qazaqtar 53 payyzdan 65 payyzgha jetti».
Premier-ministr K.Mәsimov:
«Jyl basynda tәuelsiz Qazaqstan tarihynda ekinshi ret últtyq halyq sanaghy ótti. Sanaqtyng aldyn ala qorytyndysy aldaghy kýzde mәlim bolady. Kelesi jyly sanaq boyynsha arnayy saraptamalyq esep jariyalanady. Sanaq qorytyndysynyng aldyn ala mәlimetterine qaraghanda, respublika halqynyng sany 16 million 402 myng 861 adamgha jetken. Al sanaq bastalmay túrghandaghy esep boyynsha halyq sany 15 million 730 myng adamgha baghalanghan bolatyn. Yaghni, 672 myng adamnyng ósim kórsetkishi belgili boldy. Sonday-aq 1999 jylghy halyq sanaghy mәlimetimen salystyrghanda, qazir Qazaqstan halqy 1,5 million adamgha ósti. Tek Astana qalasynyng túrghyndary songhy 10 jylda 2 eseden artyq ósip, 678 myng adamdy qúraghan... Jedel mәlimetter boyynsha, respublikadaghy qazaqtardyng sany 67 payyzdan astam boldy. 1999 jyly búl kórsetkish 53 payyzdy ghana qúraghan»
Qazaqstanda resmy týrde tirkelgen etnostardyng sandyq kórsetkishi.
2009 jyldyng basy. QR Statistika agenttigining mәlimeti
№ Etnostyng atauy sany
1 Qazaqtar 9 540 806
2 Orystar 3 869 661
3 Ózbekter 463 381
4 Ukraindar 422 680
5 Úighyrlar 241 946
6 Tatarlar 226 803
7 Nemister 220 975
8 Kәrister 103 931
9 Ázirbayjandar 93 972
10 Belorustar 87 090
11 Týrikter 89 083
12 Dúnghandar 49 605
13 Polyaktar 39 869
14 Kýrdter 39 660
15 Sheshender 36 555
16 Tәjikter 34 296
17 Qyrghyzdar 20 931
18 Bashqúrttar 20 323
19 Ingushtar 17 849
20 Moldavandar 17 380
21 Armyandar 15 127
22 Grekter 11 310
23 Mordvalar 10 864
24 Chuvashtar 9 139
25 Udmurttar 7 540
26 Bolgarlar 6 222
27 Litvandar 6 183
28 Gruzinder 5 774
29 Qaraqalpaqtar 5593
30 Mariyler 5584
31 Syghandar 5207
32 Lezginder 4643
33 Evreyler 4068
34 Qytaylar 3961
35 Parsylar 3517
36 Týrkimender 2129
37 Balqarlar 2107
38 Ýndistan men
Pәkstan halyqtary 1930
39 Osetinder 1871
40 Latyshtar 1421
41 Avarlar 1417
42 Estondar 1375
43 Qarashaylar 1364
44 Qyrym tatarlary 1044
45 Arabtar 953
46 Darghyndar 944
47 Aughandyqtar 821
48 Komiy-permyaktar 761
49 Chehtar 754
50 Mongholdar 752
51 Qalmaqtar 738
52 Qúmyqtar 734
53 Tuvalar 635
54 Gagauzdar 620
55 Adygeyler 604
56 Rumyndar 597
57 Laktar 574
58 Buryattar 537
59 Aghylshyndar 515
60 Vengrler 485
61 Altaylyqtar 476
62 Finnder 454
63 Noghaylar 438
64 Amerikandyqtar 436
65 Sahalar (yakuttar) 415
66 Italiyandyqtar 404
67 Chuvandar 388
68 Karelder 365
69 Hakastar 362
70 Tabasarandar 345
71 Udinder 342
72 Asiraiylikter 338
73 Komiyler 288
74 Abhazdar 214
75 Shorlar 210
76 Cherkester 176
77 Nenester 176
78 Abazinder 149
79 Aguldar 137
80 Kabardindar 98
81 Halha-mongholdar 96
82 Kubalyqtar 95
83 Rutulidar 93
84 Dolgandar 83
85 Koryaktar 76
86 Vietnamdyqtar 67
87 Tattar 66
88 Horvattar 63
89 Serbter 61
90 Avstriyalyqtar 60
91 Slovaktar 58
92 Ispandar 57
93 Albandyqtar 55
94 Fransuzdar 51
95 Euroaziyalyq evreyler 50
96 Udegeyler 49
97 Japondar 46
98 Gollandyqtar 45
99 Vepster 43
100 Evenkiler 38
101 Beludjiyler 37
102 Gruzindik evreyler 35
103 Evender 34
104 Taulyq evreyler 33
105 Hantylar 31
106 Qyrymshaqtar 31
107 Tofalar 30
108 Qarayymdar 29
109 Mansylar 24
110 Sahurlar 23
111 Chukchalar 22
112 Nanaylyqtar 22
113 Ijorlar 17
114 Aleutter 14
115 Nivhilar 10
116 IYtelimender 10
117 Enester 9
118 Ketter 9
119 Yukagirler 8
120 Orogtar 8
121 Dattyqtar 7
122 Selikuptar 4
123 Ulichter 4
124 Negidalidyqtar 4
125 Saamdar 3
126 Ýlittar (oroktar) 2
127 Nganasandar 2
128 Eskimostar 0
129 Basqalary 1357
Barlyghy 15 776 492
«Jas Alash» gazeti №05 (15463) 19 qantar, seysenbi 2010 jyl