Elding bәri ««Jarmaq» jaryq kórdi» dep janyghyp jýrgende búl roman qolyma týspep edi. Endi mine orayy kelip, oqyp shyqtym. Shynyn aitayyn «Maghauinning romany shyghypty» degende «Alasapyran» syndy qomaqty dýnie kóz aldyma elestegen. Sóitsem pyshaqtyng qyrynday bolmasa da qanjardyng qalyndyghynday ghana eken. Áu basta aqylyn ashu bughan jazushynyng qalamynan tughan ashy, bostau shygharma kóringeni de ras. «Iman Qazaqbaydan amanatqa qalghan qoljazba edi» dep armanda ketken «tanysyn» tәptishtep alghan Múhannyng kirispesi әri qaray sol beymәlim qalamgerding Almatygha bilim izdep kelgen Múrat-studentting qyzben kezdeskeni, ony jigitten ainymaytyn basqa bireuding aldap әketkenin bayandaytyn shygharmasyna úlasty. «Múnysy nesi, eki jastyng mahabbatyn nege sonsha tәptishtedi eken?» dep qynjylyp kitapty jauyp tastaghym kelgen sәtter de boldy. Biraq.... әr tústaghy týsiniksizdeu oramdar tartyp әkete berdi. Sәlden song Múhannyn, keshirersizder, Iman Qazaqbaydyng («әdebiyette úrlyq әr kezde bolghan» dep betbaqtyrmaytyndar Múhandy da qatarlaryna qosyp alyp jýrer. Biraq, bireui jazyp, ekinshisi jariya etip, eki jarty bir býtinning tirligin istegennen keyin qosarlap ataymyn endigide) oiy ashyla bastaghanday. Qúr jelis qumay oilanyp oqy bastap edim, osy zamannyng sureti aiqyndalyp, әr keyipkerding astarynan tanymal bir nemese birneshe túlghanyng tóbesi qyltiya bastady.

Elding bәri ««Jarmaq» jaryq kórdi» dep janyghyp jýrgende búl roman qolyma týspep edi. Endi mine orayy kelip, oqyp shyqtym. Shynyn aitayyn «Maghauinning romany shyghypty» degende «Alasapyran» syndy qomaqty dýnie kóz aldyma elestegen. Sóitsem pyshaqtyng qyrynday bolmasa da qanjardyng qalyndyghynday ghana eken. Áu basta aqylyn ashu bughan jazushynyng qalamynan tughan ashy, bostau shygharma kóringeni de ras. «Iman Qazaqbaydan amanatqa qalghan qoljazba edi» dep armanda ketken «tanysyn» tәptishtep alghan Múhannyng kirispesi әri qaray sol beymәlim qalamgerding Almatygha bilim izdep kelgen Múrat-studentting qyzben kezdeskeni, ony jigitten ainymaytyn basqa bireuding aldap әketkenin bayandaytyn shygharmasyna úlasty. «Múnysy nesi, eki jastyng mahabbatyn nege sonsha tәptishtedi eken?» dep qynjylyp kitapty jauyp tastaghym kelgen sәtter de boldy. Biraq.... әr tústaghy týsiniksizdeu oramdar tartyp әkete berdi. Sәlden song Múhannyn, keshirersizder, Iman Qazaqbaydyng («әdebiyette úrlyq әr kezde bolghan» dep betbaqtyrmaytyndar Múhandy da qatarlaryna qosyp alyp jýrer. Biraq, bireui jazyp, ekinshisi jariya etip, eki jarty bir býtinning tirligin istegennen keyin qosarlap ataymyn endigide) oiy ashyla bastaghanday. Qúr jelis qumay oilanyp oqy bastap edim, osy zamannyng sureti aiqyndalyp, әr keyipkerding astarynan tanymal bir nemese birneshe túlghanyng tóbesi qyltiya bastady. Múrat atty bas keyipkerding bolmysynan yrqynan tys jarylyp shyqqan jartykeshining aty - Marat. Biri - tarihyna adal, birbetkey, ekinshisi - esepke jýirik, jylpos. Shygharmada ataghyn shygharudyng sheberi, aqyn - Mýshtәr Mahanov, týk bitirmese de tórden týspeytin jazushy - Jighan Núrghaziyn, qazaq tarihyna túsau salghan aty orys, zaty qazaq - Ivan Esenghaliyev, astyrtyn oiynnyng besaspaby - Aldabek Qarajúmanov syndy jiyntyq keyipkerler kóp kezdesedi. Oqyghan kezde әrkim óz boljamyn jasar, olar ózi biletin sayasatkerlermen salystyrar. Aytpaghym, Marattyng soyy men soyqany erekshe. Shygharmada Shynghyshan tóniregindegi tarihy talas ta aitylady. «Eshki jetektegen ekeu» jazylatyn ol kezeng men aitpasam da kópting esinde әli kýnge....

«Temirqazyq» jurnalynyng Bas redaktory osy dauda oghash oy aitqany ýshin kópting talauyna týsedi. Oghan tanylghan aiyptaular otyz jetide aitylsa, tariyhqa basqasha qaraghan Bas redaktor abaqtygha jetpey atylyp keter edi. Bir ghasyrday uaqyt ótken song aqtap alar edik, qangha singen әdet boyynsha... Sol «sýikimsiz» redaktor bireulerding itjekkenge aidaghanyn kýtpesten romannyng basynda-aq óz erkimen shetelge jer auady. Al múnda onyng qaysar, qittyqqysh qyrsyq minezdi jas qyzmetkeri Múrat qalyp qoyady. Áriyne, jabyspaq bittey jartysy Marat ta. Osydan baryp, «au, mynau, bas redaktordyng arman-múraty men onyng ómirdegi kemshilikteri emes pe?» - degen oidyng úshy shyqqan. Kitapty ensergen sayyn osy pikir ornygha týsti. Eki dýnie ortasynda esengirep jýrip bir toygha tap bolghan Múrat Beysenúly sol jerden ózin, yaky jartysyn kóredi. Jartykeshting qasynda, búghan pәktigin tartu etken, dәl ýilenemiz degen kýni Marat qulyqpan ertip әketken Baljany otyr. Asyra marapat, du-du shapalaq, lepirgen Marat, mýsәpir Múrat! Múhtar-Iman bir kezderi toy tomalaqtarda óz iyghyna jabylghan shapandar men asyra qoshemetter ýshin qorlanatynday kórindi osy tústa. Sondyqtan da Múratyn miskin keyipten qútqaru ýshin biraz jetelepti romanynda. Biraq qaydan.... Kezinde «Men!» dep yshqynghany ýshin «myqtylardyn» kóbi sonynan ynyrshaghy shyqqansha qughan jazushy Múhtar aghamyz Iman dosy ekeui kýsh salghan osy shygharmada «Men degen - sen, Sen degen Men» degen tirkester qosyp, qarama-qayshylyqqa úrynghanday kórinedi. Sәlden keyin kókireginde «Oybay au, ekeumiz bir tútaspyz ghoy! Sen de «Menindi» óltire kórmeshi» degen jalynysh baryn bayqaysyn. Biz bolsaq, «ol, onyn» syndy ýshinshi jaqqa qúmarmyz. Oghan senemiz, onyng shashbauyn kóterushi bolamyz. Sonyng artynan salpaqtap jýrip, estiler sanatynan syzylamyz. Al, Qazaqbay men Maghauinning qazaqtyng «Menin» oyatugha kýsh salghanyna on jyldan asyp ketipti. Mýmkin, bar ghúmyryn arnaghan shyghar soghan?! «Kóp dindi, kóp tildi, kóp últty elimizde «Biz» - degen әdeptilikten bezinip, «MEN» - depti, kórgensiz! Keudesine nan pisipti, qúrmetti kótere almay kesirge úrynypty» dep úlarday shuladyq bәrimiz. «Qúlan qúdyqqa qúlasa...» kóbeydi. Tipti, ensiklopediyadaghy barlyq shóp-shalamnyng atyn kóshire bilgenine mәz bolyp, әlemtapyraq dýniyeler jaza beretin jazushysymaqtardy: «Alasapyrannan» mening kitabym eshbir kem emes!» - dep kókirek keretin dengeyge jetkizdik. Túlghasy Tolaghayday Iman-Múhtar sol kezde ózin «býrge» talaghanyna ashuly. Elding bәri «Meni» «Ol» degenning sinoniymine ainalyp ketken, «Olsyz» kýn kóre almaytyn, әldekimderden úrlyq jasaghany әldeqashan mәshhýr bolghan jazushysymaqtardyng auzyna qarady. Solardy úlyqtady, ergejeylining kólenkesinde qaldyrdy Maghauinning asqar túlghasyn. Imandy da sóitken shyghar... «Úry it qansha toysa da, qaqpaghy jartylay ashyq qazangha kózin satuyn qoymaytynyn» úmytuymyz arqyly әu bastan-aq «Qiyandaghy qystau» manynda onasha kýneltkendi qalaytyn taghy qúljaday minezdiligimen, ór ólimge de kez kelgen búralqyny qimay tekti tazyny tandauymen әdebiyet әlemin eleng etkizgen Maghauindi qorlappyz. Keterinde de «Lashyn qúrly joqpyn ba?» dep kýiindi me eken, «Aldaspandy» aldymyzgha tartu etken qalamger? Biraq, armany, múraty, jýregi atamekeninde qalyp shetelge tek jartysy, qúr sýlderi attanypty Imany ekeui. «Jarmaq» sodan shyqqan sher. Áu basta ózine qatty úqsaytyn ekijýzdi Marattan key-kezde aqshanyng betine qaramaytyn, oralmandardy «onbaghan» dep alalaytyn әlgi millioner aghamyzdyng da keskinin bayqap qalasyn. Sәlden keyin taghy bir agha, odan song taghy biri.... Kóp eken... Aqyry bir Marattyng boyyna sinirgen minezderdi saralaudan sharshaysyn. Sayasattaghy sayqaldyqtyng bәri órip jýr. Túlybyn tiridey sypyryp alyp, tilindegisi men tirligi ýilespeytin qay shendige kiygizseng de dәl keletindey. Sol Marattyng Múrattan ólse aiyrylghysy joq, tipti, ekeuining perzenti de ortaq. Birinen bitken, ekinshisi baghyp kýtken. Ol balanyng aty kim deysiz ghoy? Maqsat! «Maqsat múndaghy uniyversiytetten song Angliyada, Kembridjde oqyp qaytty. Mening arqamda! ...zor memlekettik qyzmetke ilikti. Al sen sol Maqsatty qay úshpaqqa shygharatyn edin?» deydi Marat perzentin qaytarudy talap etken Múratqa. Jәne sol jauapqa ol toqtaydy. Arman-mýddesin amalsyz túnshyqtyrghan barlyq qazaq syndy. Shendi degenning asyghyn qalay shiyrsang da alshysynan týsip túrghan myna zamanda kishkene biylikke bolsa da qol jetkizuden asqan MAQSAT bar ma? Eng qúryghanda bir myqtymen qúda bolugha asyghady, ýsh qazaqtyng eki jarymy osy kýni. Osy «úly» armannyng jolynda Múrat ta bel balasynan bas tartady.

«Býgingi Qazaqstan - orys pen qazaqtyng memleketi emes pe.....»

«Tentirep jýrgen qyrghyz, tәjik, ózbekti qúshaghymyzgha alsaq jiyrma milliongha jýgirip otyryp jetemiz...»

«Ýlken kisi maqtaugha zәru emes, biraq ong tileudi úmytpaytyn mәrttigi bar..»

«Bizding Marattyng - orysshyl, orysshyl emes, naghyz internosianalist degen ataghy shyqty.» t.s.s

Osy tórt ýzindini oqyghanda qazirgi zamannyng qansha «zanghar» túlghasynyng súlbasy kólbendedi kóz aldynyzda? Songhysy, kenestik kezende әriden qazyp, Az turaly kitap jazghan, tәuelsizdik tughanda «әnin» basqasha sozghan, biylikting aldynda eniske salsa órge ozghan әlgi aqtanger aghamyzdyng keskinin aldyna jetelep әkeledi. Rizashylyghyn qoldy shólpildete sýi arqyly bildiretin múnday «ZORlardyn» zamanynda Múrat syndy qorlardyng kýni qaydan tusyn. Tym epti Marattyng jony kýjireyip, beti jyltyray týsken sayyn búl beybaqtyng dinkesi qúry berdi. Keng mandayy jii tasqa úrylyp, qaljyraghan MÚRAT aqyrynda óte qiyn sheshim qabyldaydy. Ol - ólim. Búl ómirem qapsa, Marat ta aram qatady. Eng bastysy, úzaq jyldar tynysyn taryltyp, jigerin qým etken tynymsyz kýresting auyr azabynan qútylady. Sondyqtan moynyna qyl arqan salady. Kerek jerinde basy jerge jetkenshe iyilip jýrip Senat tórine deyin jetken, teledidar arqyly tebirene sóilep túrghan Marattyng dәl osy sәtte tynysy tarylyp sala berdi. Galstugin bosatyp, týimesin aghytyp, qayranda qalghan balyqtay auzymen aua qabady. Al, jastyghyn jastana qúlau baqyty búiyrghan Múrattyng boyyn rahat sezim biyledi. Búl ayaghynyng astyndaghy tirekti teuip kep jibergende teledidardaghy senator da sespey qatty. Bitti. O dýniyege barghandaghy kezdesu, qatelikterdi týsinu... Asa manyzdy emes. Eng bastysy, MÚRAT óldi. Ony qayta tiriltu mýmkin emes. Al, Marat degen jeti basty aidahar ghoy. Kórge kómip tastasang da sumandap shyghyp alady. Bir Maratty óltiru ýshin myndaghan Múratty qúrbandyqqa shalu kerek. Jәne ol әzizil ghoy... Jibi bostau san Múratty ózine tartyp, Maratqa ainaldyryp jiberedi. Ol ýshin bir әrpin ózgertse jetkilikti. Múrat bayghústyng bar qasireti, alynbas qamaly óz atyndaghy «ú» degen bir ghana hәripte eken... Qasaryspay «a»-gha almastyra salsa Astanagha toqtausyz aparatyn búdyrsyz, danghyl jolgha ol da týser edi?!      Biraq «sýikimsiz» Bas redaktordyng tәrbiyesin kórip qalghan birbetkey beybaq osy qarapayym qadamgha barmady.

Mine, Iman Qazaqbay amanat etken, sol amanatty jariyalaugha Maghauin terin tókken hikayattyng qysqasha mazmúny osy. Ekeuining taghdyry, oy oramdary óte úqsas eken. Sondyqtan, key jerde ózimizge beymәlim jazushynyng ruhynan keshirim súrap alyp, Múhannyng tarapynan tarata qaradym búl romangha. Maghauin bolsa, Qazaqbay qoljazbasynyng sonyna bir sóilem qosyp:   «Qayyr, esen-sau túrynyz. Imanynyzdan aiyrylmasanyz, barlyq Múrat ornyna keleri kýmәnsiz» dep dúghay sәlem joldapty qazaghyna. Sәlemnen kóri tilekke, ótinishke kóbirek keledi. Múhtar - Iman ótinbek týgili ayaghyndy qúshyp, jalynsa da týzeler niyetimiz joq. Tipti «Jarmaq» turaly sóz qozghaudy da qoyghandaymyz bar joghy bir-eki jyl ishinde. Sondyqtan «Osynsha oily dýniyening dәuirleu kezeni nege qysqa boldy?» - degen súraq ta tudy. Shygharmadan onyng da jauabyn tapqandaymyn. Biylikting bas ýnparaghynan bastap oppozisiyanyng ainasyna ainalghan barlyq basylymdarynyng barlyghyn da býrinkirep jiberipti Iman Qazaqbay koljazbasynda. Eger ekining birin maqtasa әlgi bassylymdardyng betinen týspeytin úran bolar edi, býl «Jarmaq». Biraq bas keyipkeri etip eshkimdi moyyndamaytyn MÚRAT «búzyqty» tandaghan kitap qaydan onsyn. Jaraydy, eshkimdi jaqtyrmaytyn Qazaqbaygha ókpelesin. Biraq romannyng avtory esebinde Múhang berilgen emes pe? Onyng jazyghy ne? «Jazushylar jaghympaz, kókeyindegisin jazbaytyn ekijýzdi» deymiz. Al, solardyng ortasynan eki jarmaq qosylyp, bir býtin bolyp, túshymdy dýnie jazsa qabylday almaydy-au jartykesh niyetimiz.

Serik ÁBIKENÚLY

«Zang gazeti» 05.01.2010 №18

www.zanmedia.kz