Milliardtan asa qytay, milliondaghan orys, myndaghan múnghyl siyaqty basqa halyqtardyng ishinde jýrip, taghdyrdyng tәlkegine tózgen, ata-AUYL-rugha toptasudyn  arqasynda ghana TILIN, ÁDET-GhÚRPYN, SALT-DÁSTÝRIN,    DININ  saqtap, Ata júrtqa kóship kelgen  qandastarymyzdy   kórgende, men QAZAQ  bolghanyma  maqtanyp, sýiinemin.

Biraq, óz elinde , qalyng qazaqtyng ishinde, qazaq tilin bile túra ózara ózge tilde sóilesip, últtyq oilau qabiletinen aiyrylghan    qazaqtardy kórgende, men  qazaq bolghanyma úyalyp, kýiinemin.

16 million birtútas halyqtyng ishinen memlekettik tildi biletin, últtyq oilau qabileti joghary, Elimizding tarihyn, salt-dәstýrin,әdet-ghúrpyn, mәdeniyetin jaqsy biletin tәrbiyeli-bilimdi  myng azamatty, Parlament pen Ýkimette júmys isteuge, iriktep ala almaytyn azamattyq qoghamymyzdyng 65 payyzy qazaqtar ekenin  oilaghanda, men  qazaq bolghanyma úyalyp, kýiinemin.

Sanasy ulanghan keybir memlekettik sheneunikter últtyq ónerge, últtyq sportqa, jalpy últtyq mәdeniyetke jetkilikti kónil bólmey, qalyng qazaq  ainalyspaytyn sport pen óner týrlerine qyruar qarajat shashyp jatqanda,  El ishinde últtyq qúndylyqtardy nasihattap, taratyp jýrgen          BAUYRLARYN qoldap, olargha qol úshyn sozghan últshyl, qatardaghy         kәsipker - AZAMAT   qandastarymyzdy kórgende, men  QAZAQ  bolghanyma maqtanyp, sýiinemin.

Milliardtan asa qytay, milliondaghan orys, myndaghan múnghyl siyaqty basqa halyqtardyng ishinde jýrip, taghdyrdyng tәlkegine tózgen, ata-AUYL-rugha toptasudyn  arqasynda ghana TILIN, ÁDET-GhÚRPYN, SALT-DÁSTÝRIN,    DININ  saqtap, Ata júrtqa kóship kelgen  qandastarymyzdy   kórgende, men QAZAQ  bolghanyma  maqtanyp, sýiinemin.

Biraq, óz elinde , qalyng qazaqtyng ishinde, qazaq tilin bile túra ózara ózge tilde sóilesip, últtyq oilau qabiletinen aiyrylghan    qazaqtardy kórgende, men  qazaq bolghanyma úyalyp, kýiinemin.

16 million birtútas halyqtyng ishinen memlekettik tildi biletin, últtyq oilau qabileti joghary, Elimizding tarihyn, salt-dәstýrin,әdet-ghúrpyn, mәdeniyetin jaqsy biletin tәrbiyeli-bilimdi  myng azamatty, Parlament pen Ýkimette júmys isteuge, iriktep ala almaytyn azamattyq qoghamymyzdyng 65 payyzy qazaqtar ekenin  oilaghanda, men  qazaq bolghanyma úyalyp, kýiinemin.

Sanasy ulanghan keybir memlekettik sheneunikter últtyq ónerge, últtyq sportqa, jalpy últtyq mәdeniyetke jetkilikti kónil bólmey, qalyng qazaq  ainalyspaytyn sport pen óner týrlerine qyruar qarajat shashyp jatqanda,  El ishinde últtyq qúndylyqtardy nasihattap, taratyp jýrgen          BAUYRLARYN qoldap, olargha qol úshyn sozghan últshyl, qatardaghy         kәsipker - AZAMAT   qandastarymyzdy kórgende, men  QAZAQ  bolghanyma maqtanyp, sýiinemin.

Biraq, qazaq últyna, óneri men mәdeniyetine qosqan ýlesi bar, enbekterin Eli tanyghan Túlghalardyn, talantty jas jurnalister men óner adamdarynyn, memleketten qoldau  kórmey, ýisiz-kýisiz jýrgenin kórgende, men qazaq bolghanyma úyalyp, kýiinemin.

Qazaq  Elindegi  10 mln. qazaqtyng esebinen  biyliktegi qyzmetterine iligip, óz qara  bastarynyn  qamyn ghana kýittegen, qalyng qara qazaqtyng mýddesin úmytqan, qazaqy últtyq qúndylyqtargha mәn bermey, dýniyejýzilik basym kýshterding qúryghyna týsken, uaqytsha mәnsap-baylyqqa mәz bolyp, ózderining últ jadynyng «qara tizimine» ilinip jatqanyn sezbeytin keybir sheneunik - deputat qazaqtardy kórgende,  men qazaq  bolghanyma úyalyp, kýiinemin.

Tәuelsizdikting mýmkindikterin tolyq paydalanyp, tyng derekterden         qazaqtyn  shynayy tarihyn oqyp-bilip sanasyn tazartyp, bilgenderin ózderi    ómir  sýrgen   ortasyna nasihattap, taratyp jýrgen, qatary kýn sayyn arta  týsken agha buyn, orta buyn, jas buyn  qazaqtardy  kórgende, men QAZAQ   bolghanyma maqtanyp, sýiinemin.

Qazaqstan Respublikasyndaghy Til turaly Zannyng «Qazaqstan Respublikasynda basqa memleketter ókilderimen ótkiziletin resmy qabyldaular men ózge de sharalar basqa tilderge audarylyp, memlekettik tilde jýrgiziledi» degen 27-babynyng oryndaluyn Qúdaydyng qútty kýni, sekund sayyn  óreskel búzyp jýrgen sheneunikterge  Qazaq Elinde «әy deytin Áje, qoy deytin Qoja» shyqpaghanyn kórgende, men qazaq bolghanyma  úyalyp, kýiinemin.

Ata-babalarymyzdyng últtyq oilau qabileti men ruhy qonghan auyldaghy  qalyn    QAZAQ - barlyq «privatizasiya», «optimizasiya», «legalizasiya»  siyaqty kelensizdikterge tótep berip,  taza AUYZ  SUSYZ , JOLY  nashar, baylanysy nashar,  GAZY  joq jәne OTYN-SUY  tapshy  eldi-mekenderde, kóptegen qiyndyqtargha tózip, ata qonystaryn joghaltpay, Qazaq JERINING iyesi әli bar ekenin әlemge tanytyp jýrgenin kórgende, men QAZAQ  bolghanyma maqtanyp, sýiinemin.

Biraq, qazaqtyng jeri men baylyghyna qyzyqqan әlemdik basym kýshterding «tәrbiyesi men aqylynyn» nәtiyjesinde últtyq-oylau qabiletinen aiyrylghan,  bilimdi әri pysyq keybir ekonomist-sayasatkerlerding  býkil qazaqty bes-alty  qalagha jiyp  alyp, olardyng eki-ýsh úrpaq bolyp ómir boyy tapqan - tayanghanyn bayyrghy qala túrghyndarynyng qolyna ústatqyzyp, ózderin ýisiz-kýisiz tentiretip,  eldegi ekonomikalyq jәne әleumettik kelensizdikterge jol bergen nadandyghyn kórgende men qazaq bolghanyma  úyalyp, kýiinemin.

Qazaq Elindegi bolyp jatqan kelensizdikterdi toqtatugha býgin kýsh salmasa, aldaghy uaqytta onyng últymyzgha apat әkeletinin Biylikke ashyq aityp, búl kelensizdikterdi jondyng jolyn zerdelep, halyqqa jetkizgen Múhtar Shahanov, Sovet-Han Ghabbasov, Ghaziz Aldamjarov, Ghabbas Qabyshúly, Dos Núrahmet, Hayrulla Ghabjalilov syndy El aghalarymen qatar Aydos Sarym, Dos Kóshim, Marat Bóteev, Dәuren Babamúratov syndy t.b. kóptegen azamattardyng últtyq ústanymdarynyng beriktigin kórip, men QAZAQ  bolghanyma maqtanyp, sýiinemin.

Biraq, Álemdik Basym Kýshterding mýddelerin dәl oryndaytyn «kensege» ainalyp bara jatqan bizding Ýkimet pen Parlamenttegi ózge tilde oqyp-ónip, sheteldiktershe «oylaytyn» keybir bauyrlarymyzdy kórgende, men qazaq bolghanyma  úyalyp, kýiinemin.