Sәrsenbi. Mamyrdyng 27 kýni ekonomikalyq qylmystarmen jәne sybaylas jemqorlyqpen kýres jónindegi agenttikting ókili Múrat Júmanbay qarjy polisiyasynyng qaqpanyn qapqandardyng tizimin jariyalady. Al Júmanbay jariya etken salaqúlash tizimge qarap otyryp Qazaqstannyng korrupsiyasyz ómir sýre almaytyn halge jetkenin anyq angharasyz. Úlyq mekemelerden bastalghan úrlyq-qarlyq úsaq-týiek kenselerding mayda-shýide mamandarynynyng da mansabyna ainalypty. Júmanbay tizgen mәlimetterde mysaly, Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Arys qalasynyng әdilet departamenti bastyghynyng orynbasary Túrsymbekov deytin azamat A. esimdi bireuding ýsh balasyna tezdetip tuu turaly kәuilik jasap beru ýshin 15 myng tenge pәre alyp jatqan jerinde ústalypty.
Jemqorlyq qazir jer tandamaytyn boldy ghoy. Búryn jeng úshynan jalghasudyng otany Shymkent dep shyryldaytyndar endi ne der eken. Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Petropavlskning qalalyq әkimshiligindegi mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy mәdeniyet ýii diyrektorynan qyzmet babyn paydalanyp 80 myng tenge kóleminde «syiaqy» alu barysynda tútqyndalghan. Osy arada myna bir jaytqa nazar audarynyz. Sybaylas jemqorlyqpen kýresting búrynghy songhy nәtiyjesinde qúryqqa ilikkenderding deni әkimshilikting kópke әlimjettik jasaugha mýmkindigi zor sheneunikteri men iri kompaniyalardyng qyzmetkerleri bolsa, endi mine, mәdeniyet salasyndaghylar da qarjy polisiyasynyng nazaryn audara bastapty. Korrupsiyagha qarsy maydan ashylghaly bәrimizdi mezi etken bir mәtel bar edi ghoy: «balyq basynan shiriydi» degen. Mәdeniyet salasyndaghylar da basynan shirip jatqan kórinedi. QazTAG-tyng «abai. kz» saytyna bergen aqparatyna sýiensek, Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Tilderdi damytu komiytetining ilgeridegi basshysy Erden Qajybek qarjy polisiyasynyng tarapynan izdeude jýrgenge úqsaydy. Atalghan aqparat kózi taratqan derekti jolma jol keltireyik.          
Ekonomikalyq qylmystarmen jәne sybaylas jemqorlyqpen kýres jónindegi agenttik mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tilderdi damytu komiytetining búrynghy basshysy Erden Qajybekke qyzmet babyn teris maqsatta paydalanghany ýshin aiyp taqty, dep habarlady qarjy polisiyasynyng resmy ókili Múrat Júmanbay.
«MAM tilder komiytetining tóraghasy 2007 jyldyng tamyzynda mәtinderdi qazaqsha-aghylshynsha-oryssha onlayn audarmashyny qúru boyynsha oryndalmaghan júmystardyng aktisine qol qoyyp, jetkizushining qyzmetterine 10 payyz tólem jasaghan», - dedi ol sәrsenbi kýni brifingte.
Qarjy polisiyasynyng ókili memleketke keltirilgen shyghynnyng aldyn ala somasy 65 mln tengeni qúraytynyn jetkizdi. Ayyptalushy izdeuge jariyalandy jәne qazirgi uaqytta izdestiru sharalary jýrgizilip jatyr.
«20 ministrliktin, últtyq kompaniyalardyng jәne 12 memlekettik mekemening aqparaty boyynsha ýsh tildi audarmashy júmys istemeydi jәne paydalanylmaydy», - dep mәlim etti M.Júmanbay.
Sonymen, aiyptalushy Erden Qajybek izdeude. Al, qarjy polisiyasy 65 mln tengeni qymqyrghanyn anyqtaghan Qajybek myrza basqarghan komiytet 20 ministrliktin, 12 memlekettik mekemenin, últtyq kompaniyalardyng esh qaysysymen júmys istemepti. Qazaq baspasózi «til janashyry» dep dәriptegen Erden Qajybekti endi kim deymiz? Erden Qajybekke erip eldi aralaghan baspagerler men baspasózding basshy-qosshy endi ne dey alady? Erden Qajybekti keshe ghana esirkegender endi  ony kim dep mýsirkeydi? Álde olar da Qajybekpen birge qazynagha qol salyp qazaq tilining bosaghada syghalaghan ayanyshty haline týkirip jýre berdi me? Búnday kep qashangha jalghasa bermek? Búdan keyin qazaqtyng tilden ózge sharuasy tegis týgendelgendey «til til» dep shulaytyndargha qalay senemiz? «Qazaq tilin damytu qajet» deytin tәp-tәuir bastamagha qarsy shyghyp, «qazaq tili damyghan, kemeldengen til» dep  uәj aitatyndar Qajybekting myna qarektinen song qanday oy týier eken? Til týitkili aiqaymen, әlde bireudi ótirik әspetteumen sheshilmesine toqtap, mәselege terendep mәn bere alar ma eken? Ras, qazaq tili kórkemdik biyigine bayaghyda kóterilgen әlemdegi ghajayyp tilderding biri. Sonday ghajayyp til kenselerdegi qasang ómirmen de syiysyp tirlik etuge  tiyis. Bәrimizge mәlim, Qazaqstandaghy kense tili - orys tili, aghylshyn tili, myna betimzben kete bersek erteng qytay tili boluy әbden mýmkin. Sonda qajybekterding qaltasyn ghana qalyndatugha qauqary jetken qazaq tilining ahualy qayda baryp tirelmek? Ángime mynada:  ýkimet Erden Qajybek basqarghan komiytetke qarajat bólip ministrlikter men memlekettik mekemelerde, últtyq kompaniyalarda ýsh tilde audarma jasap, onlayn jýiesinde qyzmet etetin mamandar ústaudyng mindettiligin jýkteydi. Erden Qajybek әlgi mamandardy manayyna jolatpastan aqshany astyna basyp alqymy isip otyra bergen. Sonyng saldarynan elimizde qanshama adamnyng Konstitusiyalyq qúqyghy ayaqqa taptaldy? Qanshama adam óz tilinde qajetti aqparat alu mýmkindiginen shettelip púshayman hal keshti? Qanshama azamat últtyq kompaniyalargha júmysqa kire  almay, júmysqa túrugha jazghan ótinishi qaralmay ensesi týsip etigining basyna qarap qaldy? Qanshama taghdyr býlindi? Qazaqtyng boyyndaghy kýsh jigeri, el isine degen yntasy, parsat payymyn pash etetin tili dәlizderi búlanytqan kenselerge ene almay tekke rәsua boluda. Osynyng bәrin qaperine salyp tolghasang «qazaq tilin damytu qajet degen» qaghidagha ainalyp ýlgergen iske iyek artasyn. Halyqqa, qalyng búqaragha qyzmet etetin mekemelerge til biletin, jón biletin mamandardy kóptep ornalastyrmay memlekettik dengeyde memlekettik tilding mәselesi tolyq sheshilmesi kýn ótken sayyn ózining kýrdeli sipatyn әigileude. Bylayynsha úsynyqty, ziyaly azamat Erden Qajybekting osynyng bәrin bile túra qalta qamyn kýittep ketkeni arqamyzdy ayazday qaryp barady. Alayda, qarjy tasqynyn keship, as ta tók dәuren sýretinderding sýrlikken tirligine aralasqan song Qajybekte qatardan qalmaudyng qamyna kirisken siyaqty. Onyng mәnisi mynada. Aq Ordanyng búlbúly atanghan eks ministr Ermúhamet Ertisbaev kezinde «elektrondy kitaphana ashamyn» dep jariyagha jar salghan-dy. Degendey-aq, 2007 jyly Mәdeniyet jәne aqpart  ministrligi (ministrlik ol uaqytta Ertisbaevtyng qúzrynda bolghan) 100 mln tenge júmsap, eki jyldyng auqymynda  2 myngha juyq kitaptyng elektorndy núsqasyn jasap shyqty. Jalpy ministrlikting әlgindey iygilikti sharuany atqaruyna 2004 jyldan bastap 600 mln tenge bólingen. Biraq, «elektorndy kitaphanagha salynghan aqsha 25-ten bastap  44 esege deyin artyq júmsalghan» dep habarlaghan bolatyn 12 aqpanda «Qazaqstan býgin» aqpart agenttigi «Vremya» aptalyghyna silteme jasay otyryp. Aptalyq shyghynnyng jalpy kólemin anyqtau barysynda elimizdegi, Reseydegi IT tehnologiya mamandaryna súrau sala kelip bar joghy 2 myng dana kitapty qúraytyn elektoryndy kitaphana ashu ýshin 19000 dollardan  34900 dollardyng ainalasynda qarjy júmsaugha bolatynyn anyqtapty.  2007 jylghy aiyrbas baghamy boyynsha  100 mln tenge  833 myng AQSh dollaryna ten  edi. Anau 600  mln tengeni aitpaghanda Ertisbaev basqarghan minsitrlik 100 mln tengeden de biraz payda «sauyp» qalghan sekildi. Qalghany qayda? Tekke rәsua etilgen qarajat qay alpauyttyng qaltasynda ketti? Erden Qajybekke qatysty izdestiru isi osynday iri somalardy naqtylau barysynda qiynday týsetin týri bar. Áytkenmende ol elden ketip qalypty. Qayda jýr eken?..

Dәuren Quat, «Abay-inform».