Semey yadrolyq poligonynda 1949-89 jyldar aralyghynda 500-ge tarta yadrolyq synaq jýrgizilip, 1,5 million adam zardap shekken edi. Aranyn qangha toltyrghan búl  ajdaHa qyryq jyl boyynda qazaqty búryn sondy adam balasy kórmegen qayghy qasyretke dushar etken bolatyn. Sol bir súmdyqpen salystyrugha kelmeydi,  biraq osy kýnderi Shyghys Qazaqstan oblysy tabighat apatyna úshyrap qatty qinalyp jatyr. Bir tandanarlyghy Kurchatov qalasyna әleyten barghan BÚÚ Bas hatshysy Qyzylaghash qyrghyny men elimizding shyghys aimaghyndaghy shyndyqty  bilmey attanghangha úqsaydy. Sebebi memlekettik telearnalar Pan Gy Mun myrzanyng apatqa úshyraghan el turaly jany ashyp jaq ashqanyn kórsete almady.  Al onyng qasyna erip jýrgen saparlasy Qanat Saudabaevtyng jayy ekibastan belgili ghoy. Ol da Bas hatshynyng jyly sózine jalpaqtap jauap qaytarumen ghana shekteldi.

Semey yadrolyq poligonynda 1949-89 jyldar aralyghynda 500-ge tarta yadrolyq synaq jýrgizilip, 1,5 million adam zardap shekken edi. Aranyn qangha toltyrghan búl  ajdaHa qyryq jyl boyynda qazaqty búryn sondy adam balasy kórmegen qayghy qasyretke dushar etken bolatyn. Sol bir súmdyqpen salystyrugha kelmeydi,  biraq osy kýnderi Shyghys Qazaqstan oblysy tabighat apatyna úshyrap qatty qinalyp jatyr. Bir tandanarlyghy Kurchatov qalasyna әleyten barghan BÚÚ Bas hatshysy Qyzylaghash qyrghyny men elimizding shyghys aimaghyndaghy shyndyqty  bilmey attanghangha úqsaydy. Sebebi memlekettik telearnalar Pan Gy Mun myrzanyng apatqa úshyraghan el turaly jany ashyp jaq ashqanyn kórsete almady.  Al onyng qasyna erip jýrgen saparlasy Qanat Saudabaevtyng jayy ekibastan belgili ghoy. Ol da Bas hatshynyng jyly sózine jalpaqtap jauap qaytarumen ghana shekteldi.

Al, Shyghys Qazaqstandaghy ózen-sulardyng angharynda ornalasqan eldi mekenderge kezekti qauip tónip túraghyny anyqtaluda.  Álgindey auyldardyng qatary Katonqaraghay audanynda - 21, Kókpektide - 15, Jarmada - 16, Zyryanda - 9, Tarbaghatayda - 15, Ýrjarda -12, Úlanda - 10, Ayagóz ben Shemonayha audandarynda - 6 eken.  Sonday-aq,  Kýrshim jәne Maraldy ózenderining boyynda 12 auyl ornalassa, Qaljyr, Qara Ertis, Qara qaba, Jaman qaba siyaqty ózenderdi jaghalay 14 eldi meken qonys tepken. Kýn rayy kýrt jylynghan jaghdayda búl auyldar alapat tasqynnyng astynda qaluy әbden mýmkin.

El ishi osylaysha qauip qúrsauynda otyrghanda qúlqyny kepken qular azyq-týlik pen janarmaydyng baghasyn aspandatyp qútyrynyp jýr. Oblys әkimining selektorlyq kenesinde osy jaytqa basa kónil bólingeni turaly habarlaydy redaksiyamyzgha Óskemen qalasyndaghy әriptesterimiz.

Respublika kóleminde belgilengen ortaq baghanyng songhy kezderi kóterilui zandylyqtan góri qoldan jasalghan әreketke kóbirek úqsaydy. ShQO-daghy keybir audandarda diyzel otyny men AIY-80 markaly benzinning qúny kýrt ósken. Mәselen,  Zaysanda atalghan benzinning bir litri 72 tengege jetse, Tarbaghatay audanynda 75 tenge, Ýrjarda 64 tengeni qúraghan. Býgingi qalyptasyp otyrghan apatty paydalanyp, bylaysha aitqanda, janarmaygha degen súranystyng arta týskenin bilip, bәzbir kәsipkerler baghany aspandata qoyghan siyaqty. Alayda, oblys basshysy múnday jýgensizdikke jol bermeytindigin aityp, tiyisti oryndardyng jetekshilerine eki-ýsh kýnning ishinde barlyghyn retke keltirudi tapsyrdy. Zansyzdyqtary anyqtalsa kinәliler mindetti týrde jauapqa tartylady. Onyng ýstine janar-jagharmay qorynyng audandargha jetkizilui kesheuildep jatyr. Sonyng saldarynan shalghaydaghy eldi mekenderde tapshylyq tuyndap, súranys kýsheygendikten alypsatarlar súiyq otyndy qymbatqa saudalay bastapty.

Baghanyng jogharylauy janar-jagharmayda ghana emes, kýndelikti túrmysta tútynatyn azyq-týlik tauarlary men et, sýt, ún ónimderinde de kórinis tabuda. Syrttan әkelinetin jemis-jiydek týrlerin bylay qoyghanda, ónirding ózinde ósetin kartop, sәbiz, piyaz, oramjapyraq tәrizdi kókenisterding qúny ótken jylmen salystyrghanda eki-ýsh esege artqan. Múnyng syrtynda jylu, elektr energiyasy, kommunaldy qyzmet  tólemderining qymbattauy taghy bar.

«Jyl basynan bastap azyq-týlik baghasynyng ósuine erik berip qoyatyn bolsaq kәsipkerlermen aradaghy memorandumdy ne ýshin jasadyq?  Qoymadaghy kartoptyng bir kelisi 40 tenge túrsa, dýkenderde nege ol 100 tengeden satylady? Baghany osynsha kóteruge nege jol berip otyrmyz? Osyghan jauapty adamdar apta sayyn, tipti qajet dese kýndelikti qaladaghy sauda oryndaryn aralap, audandargha shyghyp tauar baghasyn retteudy qolgha alulary kerek. Áytpese inflyasiyany auyzdyqtay almaymyz», - dep kesip aitqan oblys әkimi Berdibek Saparbaev orynbasary Grigoriy Pinchukting júmysyna kónili tolmaytyndyghyn bildirdi.

Alayda,  BÚÚ Bas hatshysynyng tarapynan janashyrlyq lepes bayqala qoymaghan song otbasy Reseyde túratyn Pinchukke ókpele meyli ókpeleme, búl qiyndyq qazaqtyng ghana arqasyn ayazday qaraytyny belgili boldy.

«Abay-aqparat»