Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2557 0 pikir 13 Sәuir, 2010 saghat 04:36

Zang jobasynyng 10 babyndaghy 120 qate

Qazannyng ishinde býlkildep jatqan ashy shyndyqty jasyra almaytynymyz beseneden belgili. Sebebi, biyl «Til turaly» Zannyng qabyldanghanyna da - 21 jyl. Odan ózge «2001-2010 jyldargha arnalghan qazaq tilin damytu memlekettik baghdarlamasy» da tәmamdalugha taqau. Alayda, osynshama uaqyt ishinde qabyldanghan barlyq baghdarlama oidaghyday oryndalyp, qazaq tilining damuyna sýbeli ýlesin qospasa da, ózimizdi sandyq kórsetkishtermen aldap keletinimiz kýiinishti.

Qazannyng ishinde býlkildep jatqan ashy shyndyqty jasyra almaytynymyz beseneden belgili. Sebebi, biyl «Til turaly» Zannyng qabyldanghanyna da - 21 jyl. Odan ózge «2001-2010 jyldargha arnalghan qazaq tilin damytu memlekettik baghdarlamasy» da tәmamdalugha taqau. Alayda, osynshama uaqyt ishinde qabyldanghan barlyq baghdarlama oidaghyday oryndalyp, qazaq tilining damuyna sýbeli ýlesin qospasa da, ózimizdi sandyq kórsetkishtermen aldap keletinimiz kýiinishti.

Jaqynda «til» dep shyryldaghandar taghy da bas qosyp, kókeydegi kóp saualgha jauap izdegisi keldi. Búl joly bayaghyday kýlbiltelep emes, jetege jetkizip aitty. Mәselen, Parlament mәjilisining tóraghasy Oral Múhamedjanov: «Týptep kelgende, tili qazaqsha shyqpaghan balanyng balabaqshada da, mektepte de ana tilin ýirenui onaygha týspeydi. Óz ýiinde anasynyng aq sýtine jarymaghan, әldy estimegen balanyng qazaq tilinde jatyq sóilep ketui qiyn» dep tótesinen bastady óz sózin. Shynynda da, qazirgi memlekettik qyzmettegi sheneunikterding kóbisi osy toptan ekeni taygha tanba basqanday. Sonyng saldarynan, olar dayyndaghan zang jobalary da, qauly-qararlar da, eng soraqysy, memlekettik tildegi BAQ-qa mindetteletin memlekettik tapsyrys qaghazdary da resmy tilde dayyndalady. Al qosarly týrde berilgen qazaqshasyn oqysanyz, orys tilining tikeley audarmasy ekendigine eriksiz kóz jetkizesiz. Bir ókinishtisi, tәuelsizdik alghaly beri qazaq tilinde «Kóshi-qon turaly» jalghyz zang ghana jazylypty. «Til turaly» Zannyng 4-babynda «Qazaq tili - memleketting býkil aumaghynda, memlekettik basqaru, zang shygharu sot isin jәne is-qaghazdaryn jýrgizu tili» dep jazylsa da, is jýzinde qaperine alyp jatqan kim bar?
Búl oiymyzdy taghy da Parlament Mәjilisining tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng pikiri tolyqtyra týsken. «Ýkimet zang jobalaryn memlekettik tilde dayyndau isinde әli kýnge eski әdetten aryla almay keledi. Zang jobalary aldymen orys tilinde әzirlenip, sodan keyin ghana memlekettik tilge audarylyp jýr. Zang shygharushy organ bolghandyqtan, biz ýshin, eng ýlken sheshilmegen mәsele osy. Jәne búl mәselening tónireginde isten góri sóz kóp. Memlekettik til tarihynyng tap qazirgi kezeninde bizge jalpy әngimeni qoyyp, naqty iske kóshetin kez anyq keldi». Rasynda da, biz til mәselesin qashanghy basqosu, dóngelek ýstel, jiyndarda sóz jýzinde ghana aita beremiz? Nege memlekettik baghdarlamalardyng tamyryna qan jýgirmeydi? Múnyng bәri qarjygha kep tirelip túr desek, jyl sayyn bólinip jatqan aqshada min joq. Mәselen, 2001-2004 jyldary til sayasatyn kemeldendiruge baylanysty memlekettik qazynadan 100 million tenge bólinse, býginde onyng kólemi 5 milliard tengege deyin jetken. Odan bólek, biyl budjet qarjylandyratyn til ýiretu ortalyqtaryn 120-gha jetkizu josparlanyp otyr. Sondaghy qol jetken nәtiyje qaysy?
Alayda, Parlament mәjilisining tóraghasy osy otyrysta kónilge qonymdy, jibi týzu әngime aitqanmen, ótken aptadaghy deputattardyng janayqayyna nemketti qaraghany týsiniksiz. Zandy talqylamastan búryn, ondaghy órip jýrgen óreskel qatelerdi sóz etken deputattar: «Keybir Zang jobalaryn qate kýiinde maqúldau әdetke ainaldy. Qaytaryp jibersen, sol qalpynda qayta keledi. Biz ýshin qate týzeu kýndelikti júmysqa ainaldy» dep múnyn shaqty. «Osy kezge deyin qolyma birde-bir qatesiz qújat týspedi» dep nalyghan deputat Ramazan Sәrpekov: «Aynaldyrghan on baptan túratyn qazaqsha mәtinnen 120 qate tauyp, qyp-qyzyl etip túryp kórsetip edik. Ásirese kelisim-sharttar orysshadan qazaqshagha qalay bolsa solay audaryla salady. Áli de solay. Qay uaqytqa deyin qaytalana beredi. Oral Bayghonysúly, mәn berip, talap etuimiz kerek» dep shyr-pyr bolghanmen, tóragha dәrmensizdik tanytqanday keyip tanytty. «Ol maghan tirelip túrsa bir kýnde shesher edim. Aytuyn aityp-aq jatyrmyz. Premier-ministrmen osy mәsele boyynsha kezdeskem. Qyzyl qaryndashpen syzyp túryp onshaqty zang jobasyn kórsetkem. Tipti, keybir zang jobalarynda orys mәtininde bar paraqtar qazaq mәtininde joq» dep eki qolyn qusyra sóilegeni júrtshylyqty alandatuda. Sonda qazaqsha tili mýkis, audarmasy alapes Zang jobalarynyng taza ana tilimizde jazyluyna Parlament mәjilisining tóraghasy qanday da bir shara qoldana almaghany ma? Zang jobasyn úsynatyn ministrlikter qazaq tiline nege ýstirt qaraydy? Biz qauly-qarar, Zang jobalaryn әueli orys tilinde jazyp, sosyn qazaq tiline audarudy qashangha deyin jalghastyramyz? Búl mәselege qatysty saualdargha Parlament mәjilisi tóraghasy Oral Múhamedjanov túshymdy jauap bermese, kim aitady?

TILGE QATYSTY TÓRT MYNG ZANBÚZUShYLYQ TIRKELDI

Mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammed aldaghy on jylda tilderdi damytu tújyrymdamasynda 11 baghyttyng kórinis tabatynyn jetkizdi. «Qazaq tilin ýiretudi mektepke deyingi mekemelerde, әsirese, ózge últ balalary tәrbiyelenetin balabaqshadan bastau qarastyryluda. Al orys mektebin bitirgen oqushylargha tek qazaq tilinde test tapsyrtu qajet» dedi ministr. Óitkeni, qazaq tilining qoldanys ayasyn keneytuding tiyimdi tәsili osy. «Biz orys tilin bitirgen balalargha qazaq tilinde test tapsyrtatyn bolsaq, búl sol balalargha jasaghan jaqsylyghymyz emes pe?! Orta mektepti bitiretin әrbir balanyng qazaq tilin mengerip shyghuyna mýmkindik jasar edik. Eng bastysy, erteng ol memlekettik qyzmetshi bolghan kezde memlekettik tilde erkin sóiley alady» dese de, keleshekte búl mәseleni pysyqtay týsetinin basa aitty. Mәdeniyet ministri úsynghan ekinshi úsynys - orys, úighyr jәne ózbek últy ókilderi oqityn mektepterde qazaq tilin oqytudyng saghatyn arttyru. Búl mәsele de kezek kýttirmeui tiyis. Qazirgi kezde atalghan bilim úyalarynda qazaq tili men әdebiyet pәnining saghaty az. QR Bilim salasynyng qúrmetti qyzmetkeri, O.Jandosov atyndaghy №109 halyqaralyq-lingvistikalyq gimnaziyasynyng qazaq tili pәni múghalimi Núrsúlu Nýsipqojaevanyng aituynsha, orystildi mektepting 1-9 synyptarynda qazaq tili aptasyna 5 saghat, al 10-11 synypta 4 saghat oqytylady. Al әdebiyet pәni 10-synypta 2 saghat ótkizilse, qalghan synyptarda aptasyna 1 saghat ghana. «Qazaq tilin әiteuir ulap-shulap jýrip 4-5 saghatqa jetkizsek te, әdebiyet pәninen aptasyna bar-joghy 1 saghat ghana berilgen. 1 saghattyng ishinde bir jazushynyng shygharmashylyghyna keninen toqtalu mýmkin emes qoy», - deydi bilikti ústaz.
«Til turaly» Zannyng oryndaluynda óreskel kemshilik kóp. Prokurorlar respublikada songhy tórt jylda tilge qatysty tórt myngha juyq zanbúzushylyq faktisin anyqtapty. Olardyng aldyn alu jәne jonggha baghyttalghan 819 úsynys, 17 narazylyq engizilip, sonyng negizinde 360 jeke túlgha әkimshilik tәrtiptik jauapkershilikke tartylghan.
Jasyratyn týgi joq, qazaq tilining kýii әli qyl ýstinde. Jyldan jylgha tilimizding kósegesin kógertuding ornyna, keri ketip baramyz. Aytpaqshy, Parlament mәjilisining deputaty Egor Kappelidin: «Qazaq tiline aq jol bolsyn. Qazaq tili tughan til. Adamdarda eki til bolmaydy, eki otan bolmaydy. Birinshiden, әrbirimiz patriot boluymyz kerek» degen sózi kez kelgen esti adamgha oy salmay qoymaydy. Shynynda da, nege dәl osy pikirdi basqa últ ókili emes, qazaqtyng patriot azamattary aitpady eken?
Qazaq tili - týrki tilderining arasyndaghy eng bay da әuezdi til. Óz zamanynda Bartolid, Radlov pen Yanushkevich syndy ghalymdar tanday qaqqan qazaq tilining tórt qúbylasy qashan týgendeletinin kim bilsin, aldaghy ýsh aidyng ishinde qazaq tilin damytudyng taghy bir jana jobasy jasalmaqshy. Biz ýshin múnyng kóp baghdarlamanyng biri retinde tasada qalyp qoymaghany kerek.
Memlekettik tilding damuyna Parlament qauqarsyz bolyp otyr. Zang jobalarynyng qazaqsha mәtinderinde orfografiyalyq jәne tynys belgilerine qatysty qateler kózge týrpidey kórinse de, deputattar qújattardy elektrondy dauys beru arqyly qabyldap jatyr. Shyndyghynda, Mәjilis deputaty Núrlan Ónerbay aitpaqshy, til mәselesine kelgende ashyq aitamyz, dauysqa salghanda basqasha bolyp shyghady. Bәribir ótip ketedi. Onda deputattar qalay til janashyry bolyp shyryldamaqshy?!

 

Dinara MYNJASARQYZY, «Týrkistan» aptalyghy, №14 (820)

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5490