Jaghrapiyalyq kartada qazirgi Qazaqstannyng jeri ýlken aumaqty alyp jatyr: ol batysynda Resey Federasiyasynyng Astrahan oblysymen, al shyghysynda - tauly Altaydyng audandarymen shektesedi. Altaydyng arghy betinde Monghol memleketi túr. Býginde búl jerlerding ortaq shekarasy joq, biraq  búl kenistik tarih jadynda «Úly dala» degen ataumen qalyp qoydy. Osy shalqar dala qytaydyng úly qorghanynan bastap Venger jazyghyna deyin daliyp jatyr. Atalghan aimaqta bir kezderi birtútas «kóshpeli mәdeniyettin» ókili kóshpendiler ómir sýrgen. Údayy at ýstinde kóship jýrip,  úlan-qayyr aumaqtardy jaulaghan kóshpendiler saq  dәuirlerinen bastalghan kóshpeli mәdeniyetti osy kýnge deyin joghaltpay alyp keldi.

Jaghrapiyalyq kartada qazirgi Qazaqstannyng jeri ýlken aumaqty alyp jatyr: ol batysynda Resey Federasiyasynyng Astrahan oblysymen, al shyghysynda - tauly Altaydyng audandarymen shektesedi. Altaydyng arghy betinde Monghol memleketi túr. Býginde búl jerlerding ortaq shekarasy joq, biraq  búl kenistik tarih jadynda «Úly dala» degen ataumen qalyp qoydy. Osy shalqar dala qytaydyng úly qorghanynan bastap Venger jazyghyna deyin daliyp jatyr. Atalghan aimaqta bir kezderi birtútas «kóshpeli mәdeniyettin» ókili kóshpendiler ómir sýrgen. Údayy at ýstinde kóship jýrip,  úlan-qayyr aumaqtardy jaulaghan kóshpendiler saq  dәuirlerinen bastalghan kóshpeli mәdeniyetti osy kýnge deyin joghaltpay alyp keldi.

Enshteyn «Shyr ainalghan qozghalys shenberinde uaqyttyng ózi toqtap qalady»,- degen. Mýmkin dalalyqtardyng údayy qozghalysta boluynyng ózi kóshpeli mәdeniyetting túraqtylyghynyng kepili bolar.Úly dala ara úyasy siyaqty, key-keyde tarihy sahnagha jihangerlerdi shygharyp túrghan. Álemdik tarihtyng taratuynsha, «Úly dala» ókilderining beynesi bizding sanamyzda osylay qalyptasty: saqtar, ghúndar, týrikter, qypshaqtar jәne mongholdar. Al endi ejelgi kóshpendilerge qaraghanda odan kóp zaman keyin ómir sýrgen mongholdar turaly tarihy derekter men kuәlikter kóp. Ol tarihtanu ghylymynda (istoriografiya) «monghol dәuiri» degen ataudy iyelendi. Otyryqshy júrttar, onyng ishinde Rusi qalalary ýsh jýz jyl boyy kóshpendiler imperiyasynyng qúramynda boldy. Naq sol kezenderde Mәskeu Rusi payda bolghan. Sonan son, jedel kýsheygen jas memleket bir jaghynan, bir kezderdegi quatty kóshpendiler imperiyasyn birneshe handyqqa bólip jibergen Shynghyshan úrpaqtary ekinshi jaghynan jýz jyldan astam uaqyt boyy Úly daladaghy biylikke talasyp jatty. Keyinnen, Resey imperiyasynyng tarihshylary kóshpendilerding Rusi tarihyna yqpalyn zerttey bastaydy. Osydan keyin baryp qana qalyng oqyrman alghash ret Úly dalanyng tarihymen tanysu mýmkindigine ie boldy.

Aqyr sonynda, naq osy reseylik ghalymdar tyqpalaghan tújyrymdar arqyly býgingi kýni bizding sanamyzgha sinisti bolghan kóshpendilerding tarihy bolmysy qalyptastyryldy. Tipti olar tek mongholdardyng beynesin ghana jasap qoymay, sonymen birge sonyng negizinde ejelgi kóshpeli  mәdeniyetting sýiegin týzedi. Reseylik tarihshylargha qaraghanda monghol dәuirin zertteushi bilikti sheteldik ghalymdardyng ózi quatty monghol imperiyasynyng ayaq astynan qaydan payda bola ketkenin týsinbeytindikterin ashyq aitqan. Mәselen, zertteushilerding «tújyrymyna» sensek,  kileng týrki tildi ortada monghol taypasynyng ghayyptan tayyp qaydan tap bola ketkeni  týsiniksiz. Búl jerde aitpaghymyz, Shynghyshan tarih sahnasyna shyqqangha deyin eshqay jerde, eshbir derekte «monghol» degen halyq  joq.

Sonymen monghol degen qanday halyq, olardyng qaharly kósemi Shynghyshan kim? Súraq dúrys qoyylghan. Bizding qazirgi tarih pәninen biletinimiz, Shynghyshannyng ruy  Qiyat-Borjigiyn. Biraq, onyng kóshpeli mәdeniyetting ókili retinde rudan basqa iri kóshpendi birlestik, yaghny tughan taypasy da boluy kerek qoy. Býgingi tarihtanushylar Qiyat-Borjigiyn, Taychut, Bariyn, Jatjirat, t.b monghol taypalary dep ataydy. Biraq olardyng bәri ru, bir rudyng ishindegi ata bolyp, ózara tuystasyp kelip, bir taypany ghana qúraghan. Sol sebepti qazir búl rulardy óz ishimizden taba almaymyz. Al taypanyng ishindegi rular ózindik sýzgiden ótip, janaryp otyrghan. Mysaly: bir rudyng ishindegi  «myqty adam» ydyrap ketken basqa tuystarynyng bәrining basyn qosyp, sonynan ertetin bolsa, sol uaqyttan bastap onyng tuystary, basqa jek jattar arasynda, jana ru kósemining esimimen tanyla bastaghan. Uaqyt óte kósemning aty tútastay onyng ruyna kóshetini tarihtan belgili. Múnday mysaldar az da bolsa otyryqshy júrttar arasynda da kezdesedi. Mәselen, 12 ghasyrda kiyevtik shirkeu jylnamasyshy knyaz ben onyng qosynyn ghana orystar (Rusi) dep jazghan.  Al kórshi elder, onyng ishinde kóshpendiler knyazgha baghynghan basqa barlyq elder men taypalardy da Rusi dep ataghan.

Taypanyng óz ishindegi rulyq atauy jii ózgeriske týsip túrghan. Al kóshpendilerding odan auqymdy birlestigi, yaghny rular odaghy - taypa atauy ózgerissiz qalyp otyrdy. Sondyqtan tarihta Shynghyshan zamanyndaghy kóshpendi taypalardyng ataulary saqtaldy. Ol - Kerey, Abaq-kerey(merkit), Qypshaq, Nayman, Qonyrat, t.b. Býginde búl taypalar qazaq halqynyng qúramyna kiredi, biraq olardyng arasynda «monghol» taypasy joq. Kóshpendi ýshin «monghol» sózi rulyq nemese taypalyq úghymdy bildirmeydi.

Ámir Temir ózining úrpaqtaryna qaldyrghan jazba múrasynda (ony ózbek baspagerleri «Ámir Temirding amanaty» degen ataumen shyghardy) óz taypasy turaly tәptishtep jazady. Mine osy kitaptan biz «monghol» ruynyng nemese taypasynyng birde-bir ókilin izdep tappaymyz.

Rusi jylnamashylary altynordalyqtardy «tatar-mongholdar» dep jazdy. Aqsaq Temir zamanynda Shaghatay úlysynyng otyryqshy halyqtary (Mauerannahr túrghyndary) «mogholdar» ( «mongholdyn» búzylyp ataluy)  dep kóshpendilerding barlyghyn birdey atay bergen. Biraq bәrinen búryn búl ataudy jaqyn kórshileri - ontýstik Qazaqstan aumaghyndaghy kóshpendilerge tanghan.

Mauerannahrdaghy biylikten aiyrylghan Ámir Temirding úrpaghy Babur Shaghatay úlysynyng әskerin Ýndistangha alyp kelip, jana bir kóshpendi imperiyanyng irgesin qalady. Al jergilikti halyq shaghatay týrkterin «moghol», yaghny monghol dep ataghan. Odan úqqanymyz, otyryqshy el ózderining ýstine kelgen kóshpendilerding kim ekenin ajyratyp almay jatyp, búrynghy ýirenshikti tilmen «mongholdar» dey salghan. «Monghol» sózining týpki maghnasy Shynghysqannyng úlystary ydyramaghan zamanda, barlyq kóshpendi júrtqa belgili bolghan. Ony Ámir Temir de bildi, sondyqtan da onyng tuystarynyng ishinde de monghol atanghan eshkim joq. Sonday-aq, ol Temuchjinning ruy kim ekenin, oghan «Shynghys» ataghy qalay berilgenin jәne ol sózding maghynasy ne ekenin de jaqsy bilgen.

Shynghyshan shyqqan kóshpendi taypa eshqayda joghalyp ketken joq, ol bizding aramyzda ómir sýrip jatyr. Biraq  Shynghyshan turaly jazghan tarihshylar ony týrki taypalarynyng ishinen kóre almady nemese kórgisi kelmegen bolar. Býgingi kýni qolymyzda bar tarihy derekter men mәlimetter Shynghyshannyng qanday taypadan shyqqanyn jәne ol qay halyqqa jatatynyn tolyq  dәleldep bere alady. Eger biz týrikterding salt-dәstýrlerin mongholdardikinen aiyra bilsek, onda «Qúpiya tariyh» «keyipkerleri» kim ekenin ózderi-aq «aytyp» berer edi.

Eng aldymen, oryssha audarmasynda Temuchjin dep atalatyn Shynghyshannyng shyn esimi kim edi degendi anyqtap alayyq. Biz kóshpendilerding esimi qashanda belgili bir maghynany berip túratynyn bilemiz. Tarihshy E.IY.Kychanov «Temuchjiyn» atauyn «Jizni Temuchjina, zadumavshego pokoriti miyr» degen kitabynda bylaysha týsindirgen bolady:

«Alghashqy derekkózderinde bolashaq qaghannyng esimi tatar batyrynyng qúrmetine oray berilgen degen aqpar bar: (sózbe-sóz)«...v eto vremya kogda Esugay-Baatur vorotilsya, zahvativ tatarskih Temuchjina-Uge, Hriy-Buha, hodivshaya na snosyah Oelun-uchjin rodila  Chingiyz-hagana v urochiyshe Deliun-baldah na Onone. Rodilsya Chingiyz-hagan, sjimaya v pravoy ruke svoey sgustok krovi, velichinoi s alichiyk. Rojdenie ego sovpalo s privodom tatarskogo Temuchjiyn-Uge, vot ego y narekly Temuchjinom».

Ári qaray:

«Nekotorye uchenye predpolagayt, chto imya Temuchjin v perevode s drevnemongoliskogo oznachalo «kuznes». Y dlya etogo esti osnovaniya. Eshe v proshlom veke mongoly schitali, chto nakovalinya Chingisa, sdelannaya iz metalla buryn, iymeiyshego svoystva medy y jeleza, hranitsya na gore Darhan...»

Ádette, elge belgili esimder halyq arasynda úzaq saqtalyp qalady, úrpaq almasqan sayyn birneshe mәrte qaytalanyp otyrsa da, onyng alghashqy maghynasy óte siyrek búzylady. Keyde halyq arasynda maghynasy úmytyla bastaghan ataular da kezdesedi. Mәselen, Ablaz - búl Abyl jәne Azyq sózderining qosyndysynan tughan. Bizding júrt bir kezderi sayyn dalany Kýn biyding (Elsau) úrpaqtary biylegen kóshpendilerding birikken memleketi (ýisinder) bolghanyn da úmyta bastaghanday. Kýndelikti ómirde kóshpendiler ózderin kósemderining esimderimen Abyl eli, Azyq eli jәne Alban eli atap ketken (b.e.deyingi 3 gh - b.e 3 gh). Qalay degenmen de shamamen osydan eki myng jylday búryn Abyl-Azyqtyng qysqarghan týri Ablaz atauy ómirge kelgen. Qazir kóshpendilerding osy birikken memleketin әlemning eshbir kartasynan izdep tappaysyn, biraq olardyng úrpaqtary adam esimi arqyly osy memleketterding atyn býgingi kýnge deyin alyp kelip otyr. Búl turaly 18 gh. ómir sýrgen  tarihshy Qazbek bek Tauasar úly jazdy.

Endi Temuchjinning (Shynghyshannyn) shyn esimine qaytyp oralayyq. Kóshpendi halyqtyng ólshemine salsaq, ol ómir sýrgen uaqyt sonsha qiyrda jatqan joq. Áytsede, mongholdar arasynda da, týrikter arasynda da Temuchjin esimin kezdestirmeysiz. Nege deseniz,  múnday atau búl halyqtardyng eshqaysysynda da, eshqashan da bolmaghan. Birinshiden, búl sózde eshqanday maghyna joq. Ekinshiden, ol - «Qúpiya tarihty» orysshagha audarghannan keyin ghana payda boldy. Qytaydan 19 ghasyrda orys sinology Kafarov jetkizgen osy alghashqy derekkózi negizinde, ókinishtisi sol, qoldan «mongholdar» turaly ghylym jasaldy. Sóitip, audarmashylar Shynghyshannyng esimin Temuchjin dep «týzetip» jibergen. Audarmashylar, әitpese «tarihshylar» deymiz be, 19 ghasyrdyng ortasynda qoldarynda Shynghyshan turaly material, yaghny «Qúpiya tariyh» bola túryp, eng basty, eng ýlken qatelik jiberdi. Olar týrikterding kóp rularyn mongholdar dep týsindi. Shyntuaytqa kelgende, «Qúpiya tariyh» - Shynghysqannyng tarihy ata-shejiresi jәne ol Shynghysqan ólgen song 13 jyldan keyin kóshpendi ortada jazyldy. Sondyqtan bolar, ghylymy ortada ol Shynghyshan turaly jazylghan derekkózderding ishindegi eng bir aqiqattysy dep sanalady. Tarihy shejirening sonynda (282-tarau) avtor bylay deydi: «Qúpiya tarihtyn» 282 tarauynyng sonynda ol bylay deydi: «Úly qúryltay bolghan jyldyng (1240)tamyljyghan ainda ( 7-ay)Kerlinning Kóde aralynyng Deluin búltyghy men  Silkinsek ekeuinin  arasyna  qaghan ordasy qonyp jatqanda tәmamdadym». Álbette, jylnama avtory Shynghyshannyng etnikalyq  tegin jazudy maqsat tútpaghan siyaqty, biraq  jylnama keyipkerlerining bәri týrki ghúryptaryn ústanghandyqtan, olardyng tegi kim ekeni ózdi-ózinen týsinikti emes pe. Osyghan qaramastan ghylymda «tynnan týren týrushiler» olardy «mongholdar» dep jazyp, al olardyng is-әreketterining bәrin týrik júrtynyng últtyq salt-dәstýrine tanyp qoyady. Sóitip 19 ghasyrdaghy ghylymy oidyng jemisimen týrki dәstýrli monghol degen «dýbәra» halyq payda boldy. Búl adasushylyq Shynghyshandy da ainalyp ótpedi. «Qúpiya tariyh» boyynsha, әlde-qanday jaghdaylar bolghanda ol biyik tóbege shyghyp alyp, moynyna  salynghan belbeumen birge týriktershe basyn iyip Kók Tәnirge qúlshylyqpen  jalbarynatyn.

Ghylymda búdan da basqa taghy bir «Altan tovch» degen alghashqy derekkózi bar. Ol 1926 jyly Mongholiyada Hoshuin taypasynyng tayshysynan tabyldy. Orys oqyrmandary onymen tek 1973 jyly ghana tanysa aldy (A.Shastina, Mәskeu q). «Altan tovchta»  «Qúpiya tarihtyn» 282 tarauynyng 233-i qaytalanady, biraq sonymen qatar Shynghyshan turaly keybir tolyqtyrular da beriledi. Mysaly, eki  derekkózinde  de Temuchjinning tuuy jónindegi derek birdey: «...Ononnyng Deluin búltyq degen jerinde Shynghys qaghan tuady...Tatardyng Temýjin ýkisin ústap әkelgen kezde tudy dep yrymdap, atyn Temýjin qoyypty». «Altan tovch» «búl qara jylqy jylynyng kýn ysyghan týs mezgili bolatyn» dep tolyqtyra týsedi. Sonday-aq, tatar Temuchjinning qolgha týsuine baylanysty «tughan nәresteni  Temuchjin dep atap, temir besikke bóledi» degendi de qosady. Búl Shynghyshan qashan tudy dep dabyra kóterip jýrgen ghalymdardyng saualyna berilgen naqty jauap. Avtor Shynghyshan esimining týpki maghynasy týrikshe - Temir degendi anyq aityp túr. Yaghni, ol 1162 jyly tughan, onyng esimi - Temir. Bizding ata-babamyzdyng salty solay- adam esimine mәn berip qana qoymay, bala myqty bolyp ósui ýshin mýmkindik bolsa, ony temir besike de bólep tastaydy. Kóshpendilerding balany temir besikke saluynda ómirlik pәlsapa jatyr. Onyng mәnin sol kezdegi  kóshpendiler jaqsy týsingen.

«Altan tovchtyn» avtory bizge Shynghyshannyng shyn esimi Temir ekenin jәne onyng qaydan taraytynyn naqty aityp otyr.  Sonda «uchjiyn» degen júrnaq qaydan kelgen? Ol erlerding de, әiel adamdardyng da esimderimen qosarlanyp jýredi. Mәselen: Temir uchjiyn, Oelun uchjin jәne t.b.  Ádette, múnday dәstýrdi týrikter ústanady, biraq olar «eke» júrnaghyn qoldanghan. Mýmkin búl da týrikterding «eke» júrnaghyn «uchjinge» shatastyryp alyp jýrgen audarmashylar men kóshirip jazushylardyng qateligi bolar. Áytpese, әlemning basqa birde-bir elinde múnday tektes júrnaq joq. Endi osy joramaldy anyqtau ýshin «Qúpiya tariyh» jylnamasy tarihyna kóz jýgirteyik. Mýmkin «eke»-ning «uchjiyn»-ge qalay ainalyp ketkenine kózimizdi sol jetkizer?

Qytaydan tabylghan «Qúpiya tariyh» orys tiline audarylghan son, kópshilik oqyrmannyng tanysyp-biluine keninen jol ashyldy. Alghashqy derekkózining avtory Shynghyshannyng ruynan ekeni sózsiz. «Qúpiya tarihtyn» 282 tarauynyng sonynda ol bylay deydi: «Úly qúryltay bolghan jyldyng (1240)tamyljyghan ainda ( 7-ay) Kerlinning Kóde aralynyng Deluin búltyghy men  Silkinsek ekeuinin  arasyna  qaghan ordasy qonyp jatqanda tәmamdadym». Osyghan qaraghanda onyng ózi de Shynghyshannyng ainalasynda bolyp jatqan oqighalardyng qaynaghan ortasynda jýrgenge úqsaydy. Qaghannyng sәbiylik jәne balalyq  kezin jazghanda ol údayy «aytady», «deydi» degen sózderdi qoldanady. Al endi kóshpendilerding barlyghyna qatysty dýrbeleng oqighalardy surettegende «biz», «bizder», «olar» deydi.

«Qúpiya tariyh» pen «Altan tovchtan» basqa taghy bir derekkózi boldy - qytay «Qúpiya tarihynyn» kóshirmesi. Rashiyd-ad-din sonda keltirilgen derekterge sýiene otyryp ózining «Jylnamalar jinaghy» atty enbeginde mongholdar turaly taraudy jazdy. Osy enbeginde ol mongholdyng eskilik әngimelerin biletinderding auyzsha derekterine de jýgingen. Mýmkin, osy auyzsha derekterding әserinen de bolar, ol Shynghyshannyng sheshesin Oelun-uchjiyn, basqasha aitsaq - Oelun-eke degen.

Ol bylay deydi:

«...ony da Oelun-eke dep atady. Qytay tilinde «Fudjiyn» - qatyn degendi bildiredi, al Esugey bahadýrding taypasy sol memleketke jaqyn kórshilikte  ómir sýrgendikten, solardyng sóz saptaularyn qoldanghan...».

«Jaqyn kórshi» - Qytaymen aralyqta  Goby shóli basqan myndaghan shaqyrym jatyr. Dúrysynda, Rashiyd-ad-dindi Timur (Temir), Oelun (Ólen) jәne taghy basqa esimderge jalghanghan qytaydyng «uchjiyn» júrnaghy tang qaldyrghan shyghar. Sosyn osy úqsastyqqa   aitar uәj tappay, onyng oiyna bar kelgeni Shynghyshan kóshpendileri men qytaylar «kórshi» túrdy degennen basqa lajy bolmaghan boluy kerek. Rashiyd-ad-dinge kinә joq, ol enbegin Shynghyshan qaytys bolghannan keyin 100 jyl ótken song baryp jazyp otyr. Ol tipti Shynghyshannyng balalyq shaghy ótken, ósip-jetilgen jerlerine baryp derek izdegenning ózinde, sol kezdegi dýrbeleng oqighalardyng basy-qasynda jýrgen jandar ómirden ozyp ketken. Búl uaqytta Úly dalada ýlken ózgerister oryn alghan. Kóshpendi týrikter (qazaqtar)  tekten-tekke «Elu jylda - el jana» demegen bolar.

Shynghyshannyng kózi tirisinde-aq kóshpendilerding negizgi bóligi Altay asyp, Shynghys úrpaqtarymen birge batys jerlerin jaulap alu ýshin attanyp ketken bolatyn. Keyin, 1268 jyly Mongholiyada qalghan kóshpendiler Qytaygha qonys audarady. Shynghyshannyng kishi úly Tóleden tughan nemeresi Qúbylay qaghanat taghyn Hanbalyqqa (Pekiyn) auystyrady. Al odan búryn Qúbylaygha narazy kóshpendilerding bir bóligi qazirgi Taldyqorghan oblysynyng aumaghyna baryp túraqtaghan edi. Narazy toptyng basynda Shynghyshannan keyingi qaghandyq múrageri Ýgedey qaghannyng úrpaghy Haydu boldy. Olar dala biyligi Tólening úrpaqtaryna kóshkenine teris qarady.

Rashiyd-ad-din «Jylnamalar jinaghyn» jazghanda mongholdyng eskilik әngimelerin biletin eskikózder jan-jaqqa tarap ketken. Biraq olardyng keybireuleri tarihta  Elhan (elding hany) atalatyn parsylardyng biyleushilerine qyzmet etip, Rashiyd-ad-dinning janynda jýrgen ( Ábilghazy jazghan «Týrik shejresi» boynsha bilgir 6 adam kómektesken).  Sóitip, ol Shynghyshan turaly derekti «Qúpiya tarihtyn» kóshirmesi men osy eskikózderding әngimesi boyynsha tolyqtyrghan boluy kerek.

1240 jylghy jylnama avtory basqa barlyq kóshpendi elding ókili siyaqty Shynghyshan turaly shejireni qoljazba týrinde jazdy. Uaqyt óte onday qoljazbalardy janartyp, kóshirip jazyp otyru  qajet. Mine osy kóshirme Qytaydyng Hanbalyq qalasyndaghy Qúbylay qaghannyng sarayynda jazyluy mýmkin. Eger olay bolghan kýnde, kóshirip jazushy avtordyng tilin  týk ózgertpesten, mәtindi iyeroglifke salyp jazyp shyqqan. Shyndyghyna kelsek, ol naq solay bolghan da. Biraq iyeroglifter týrik tilining barlyq boyama syryn bere almaydy, әsirese kisi attaryna qosylghan «eke» júrnaghynyng maghynasyn ashu qiyn. «Eke» - kóshpendi týrikter ýlken adamdardy, qúrmetti kisilerdi osylay iltipatpen qúrmettep atyna qosyp ataghan. Búl dәstýrdi basqa halyqtardan tabu qiyn shyghar. Mәselen, Asan-eke, Bolat-eke, Qoyshybek-eke, Túrsyn-eke, t.b. Ózderiniz kórip jýrsizder, onday qúrmet kórsetu týri qazir de ortamyzda bar. «Eke» júrnaghy bedeldi jastaghy әiel esimderine de qosylyp aityla beredi. Biraq  býginde adamnyng tolyq esimining sonynan «eke» qosu siyrek, ol kóbine Qazaqstannyng ontýstik aumaghyndaghy ýisinder arasynda, qartang adamdar arasynda ghana kezdesedi. Qazir, mәselen, Asan - Aseke nemese Bolat - Bóke... dep tipti alghashqy «e»-si de qysqartylyp aityluy mýmkin. Sóitip, Temir, Oelun (Ólen) esimderine qosaqtalghan «eke»-ni qytay iyerogliyfi naqty bere almaghan. Onyng ýstine qúrmetteu isharasy retinde aitylatyn «eke»-ning maghynalyq audarmasy da joq. Sondyqtan kóshirip jazushy týrik mәtinin qytay iyerogliyfine auystyrghanda, «eke»-ge balama bolady-au degen «uchjiyn» sózimen almastyrghan. Ári onyng maghynasyn iyeroglifter arqyly beruge de jenil. Mine, óstip qytay iyeroglifteri men orys audarmasynan keyin Temir-eke(temir) -Temuchjiyn, Ólen-eke(ólen) - Oelunuchjiyn, tatar Qara Búqa - Hriy-Buha jәne t.b bolyp shygha kelgen.

Mine, jýz jyldan astam uaqyt boyy әlemdik ghylym, ony ghalymdardyng ózderi de moyyndap otyr, «shynayy» monghol mәtin «qayta qúrastyrumen», qalpyna keltirumen jantalasyp jatyr. Búl әreket әli taghy jýz jylgha sozylmasyn desek, alghashqy derekkózining mәtinin týrik tiline salyp oqu kerek. Sonda ghana «Qúpiya tariyh» pen «Altan tovch»-tyng keyipkerlerine til bitip, biz Shynghyshan degen kim, Monghol degen kimder degen saualdargha jauap tabamyz.

Myrzabek Qarghabaev, qalamger zertteushi