Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
46 - sóz 4622 0 pikir 16 Mamyr, 2014 saghat 16:23

Resey vs Ukraina: mәngilik mәsele

Ukrainadaghy ahualgha qatysty pikirtalas songhy uaqytta qyza týspese, sayabyrlaghan joq. AQSh pen Reseyding arasyndaghy aqparattyq aiqasqa qazir tórtkýl dýnie kóz tigip otyr. Búl rette, bizding basylymgha súhbat bergen tәuelsiz jurnalist әri sayasattanushy Sergey Duvanov songhy kezdegi oryn alghan oqighalargha qatysty óz oi-pikirin ortagha saldy.

Jas qazaq: «Putin AQSh pen Batystyng sanksiyasynan seskenip otyrghan joq» deydi halyqaralyq sarapshylar. Nege?

Sergey Duvanov: Sebebi býtindey alghanda sanksiya strategiya emes. Búl – strategiyanyng san tarau qúralynyng biri ghana. IYә, qazirgidey jahandaghan әlemde múnday sanksiyalar Reseyding dengeyindegi memleketke «qolaysyzdyq» tudyruy mýmkin. Biraq búl Mәskeuding «betin beri búryp», Qyrym, bolmasa tútas Ukrainagha qatysty sayasatyn ózgertuge yqpal etui neghaybyl.

Jas qazaq: Qazir Reseyde «oqshaulau – ekonomikagha jaqsy, al salynatyn sanksiya­lar jalpy ishki ónimning ósuine yqpal etedi» degen synaydaghy pikir aityluda. Sizdinshe, Mәskeu qolgha alghan qazirgi trend qanshalyqty tabysty bolady?

Sergey Duvanov: Mәskeuding búl әreketinen qanday nәtiyje shygharyn uaqyt kórsete jatar. Esterinizde bolsa, ekonomikalyq sanksiya salynghan alghashqy jyldary Iran da: «ishki tauar ónimin arttyramyz, shetten keletin tauargha shekteu qoyamyz» degen bolatyn. Biraq búl oiy iske aspady. Iran rialy qatty devalivasiyagha úshyrady. Múnay eksporty 60 payyzgha tómende­di. Onyng ýstine, ótkende Reseydegi statistika ghylymiy-zertteu institutynyng eks-tóraghasy Vasiliy Simchera «Memlekettik statistika federaldyq qyzmetinin» taratqan aqparaty shyndyqqa sәikes kelmeytinin aityp qaldy. Onyng sózine qaraghanda, Reseyding әlemdik jalpy ishki ónimdegi (JIÓ) ýlesi 18,5 emes, 12 payyz. Al resmy derekte 6 payyz dep kórsetilgen JIÓ-ning ósimi shyntuaytynda 4 payyzgha da jetpeydi.

Jas qazaq: Qazir Mәskeu AQSh pen Batysqa qarsy jauap qatuda. Mәskeuding búl әreketinen qanday da bir nәtiyje shygha ma, qalay oilaysyz?

Sergey Duvanov: IYә, Resey Amerikanyng әskery әri barlaugha arnalghan jer serigine auaday qajet zymyran qozghaltqyshynyng tasymalyna shekteu qoymaq oiy bar. Múnyng shet-shaghasyn ótkende viyse-premier Dmitriy Rogozin aityp qaldy. Qazir Pentagon negizinen Reseyding «Energomash» kәsipornynda qúrastyrylatyn zymyran qozghaltqyshtaryn paydalanady. Biluimshe, búlar amerikalyq «Atlas V» zymyranyna arnalghan «NK-33» jәne «RD 180» qozghaltqyshy. Al 2020 jylgha qaray Resey amerikalyq gharyshkerlerge «Soiz» zymyran-tasymaldaushysynyng oryndaryn satudy toqtatpaq. Meninshe, búl Mәskeuding AQSh-tyng tamyryn basyp kórgisi kelgen týri ghana. Sebebi atalghan zymyran tasymaldaushydaghy әr oryn ýshin Qúrama Shtattar Reseyge 76 mln dollar tóleydi.

Jas qazaq: Ukraina daghdarysy resmy Astana ústanatyn jәne býgingidey deyin býlinbestey kóringen kópvektorly sayasatyna qanshalyqty әser etti dep oilaysyz? Dәl qazir Qazaqstan ýshin búdan basqa balama joldar bar ma?

Sergey Duvanov: IYә, jasyrary joq, Ukrainadaghy jaghday jәne búl taraptaghy Reseyding әreketi Qazaqstannyng syrtqy sayasat vedomstvosynyng júmysyn әri qiyndatyp, әri kýrdelendirip jiberdi. Biraq konseptualdy túrghydan alsaq, Astana ózining baghzy dәstýrine adaldyq tanytyp otyr. Aqorda eki tarappen de dostyq әri seriktestik baylanysty saqtap qalugha tyrysyp baghuda. Bylaysha aitqanda, barlyghynyng kónilinen shyghugha, eshkimmen betpe-bet kelmeu, eshkimmen arazdaspau, úryspau – Qazaqstannyng syrtqy sayasattaghy doktrinasynyng eng negizgi ózegi.

Jas qazaq: Ótken aptada Astanagha AQSh memlekettik hatshysynyng orynbasary
Uiliyam Berns keldi. Tiyisinshe qúrmetti qonaqty qabyldauyna baylanysty Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Mәskeude ótui tiyis bolghan Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymynyng (ÚQShÚ) beyresmy sammiytine qatysqan joq. Qazir keybir sayasattanushy, onyng ishinde syrt kóz búdan sayasy astar izdep jatyr. Al sizding búghan qatysty kózqarasynyz qanday?

Sergey Duvanov: Múnyng ózi Aqordanyng qanday jaghdayda bolmasyn kópvektorly sayasatty ústanugha tyrysatynyn taghy da dәleldedi. Meninshe, songhy kezderi Qazaqstannyng kópvektorly sayasaty Reseyding jaghyna jii jyghylyp jýrgeni jasyryn emes. Degenmen de, Aqordagha son­ghy kezde qalyptasqan ahualgha baylanysty bir jaghynan Vashingtonmen kenesip alu manyzdyraq boldy.

Jas qazaq: Putinning Simferopoli sapary Ukraina halqynyng ashu-yzasyn tudyrghany turaly býkil Batys baspasózi jarysa jazyp jatyr. Jaraydy, búl bir jaghynan týsinikti delik. Al sonyng artynan ile-shala Pridnestroviege barghan Resey ýkimetining viyse-premieri Dmitriy Rogozinning әreketin qalay baghalaugha bolady?

Sergey Duvanov: Putinning Simferopoli sapary nemese Pridnestroviege barghan Rogozinning әreketi eng aldymen sayasy sauatsyzdyq әri baryp túrghan diplomatiyalyq dórekilik der edim. Ekeuining әreketine atalghan aimaqtardaghy jalpy jaghdaydy eskere otyryp bagha bersem, búl ashyqtan-ashyq diplomatiyalyq arandatugha jatady.

Jas qazaq: Amerikalyq sarapshylar «Putin «Pandora qútysyn» ashyp jiberdi» dep dabyl qaghuda...

Sergey Duvanov: Turasyn aitqanda, ol (Putiyn) shekarany qayta qaraudyng qauipti ýlgisin oilap tapty. Negizinde, ózge memleketting shekarasyna qol súghylmauyna, birinshi kezekte osy Reseyding ózi kepil bolghan edi. Bireuler «múny birinshi bop, tәuelsiz Kosova memleketining qúryluyna yqpal etken NATO bastap berdi» deydi. Biraq búl – shartty dýniye. Sebebi ol kezde shynymen túiyqqa tirelgen jaghday tuyndady. Eki etnos birin-biri qyryp joya bastaghanda, qandy qaqtyghysty beybit jolmen sheshu mýmkin bolmady. Múnday jaghdayda búghan halyqaralyq kýshterding aralasuy zandy edi. Qantógis tek osynyng nәtiyjesinde auyzdyqtaldy. Al Qyrymda Kosovadaghy jaghdaydyng mynnan bir núsqasy bolghan joq. Azamattyq nemese etnikalyq qaqtyghystar tuyndady ma? Joq! Bolmasa adam ólimi boldy ma? Joq!

Sosyn Yugoslaviyadaghy qantógisti toqtatqan әskeriyler janadan tәuelsizdik alghan aimaqqa kóz tikken joq. Al Qyrymgha «tәrtipti saqtau maqsatynda jiberildi-mis» degen reseylik әsker aqyr ayaghyn­da týbekti Reseyding qúramyna qosyp tyndy.

Jas qazaq: Ukrainadaghy jaghdaygha otandyq BAQ eshqanday emosiyasyz, obek­tivti bagha bere aldy ma, qalay oilaysyz?

Sergey Duvanov: Qazaqstannyng aqparattyq naryghy negizinen Resey mass-mediasynyng yqpalynda ghoy. Sondyqtan Ukrainagha qatysty orystildi aqparat qúraldarynyng derliginde reseylik, anyghyraq aitsam, reseyshil kózqaras basym. Búl – birinshi kezekte Mәskeuding pozisiyasyn qoldaytyn jәne múny óz maqalasynda, bolmasa әleumettik jelide barynsha «jarnamalap», osy arqyly qoghamdy reseyshil zombiyge ainaldyrugha ýles qosyp otyrghan keybir orys jurnalisterine qatysty.

Jas qazaq: Futboldan Resey birinshiligindegi «Zeniyt» – «Dinamo» komandasynyng arasyndaghy oiynda jankýier býlik shyghardy. Artynsha búghan qatysty «Zeniyt» jankýierining biri: «Resey №1 imperiya» bolmasa «Reseyge eshkimge qarsy túra almaydy» , «әlem Reseyden qaymyghady» degen syqyldy pikir bildirdi. Búl nening belgisi? Jalpy, býgingi orys últynyng bolmysy qanday?

Sergey Duvanov: Búghan birjaqty jauap beruden aulaqpyn. Degenmen, múnyng barlyghy qazirgi putindik jýie qalyptastyrghan sayasattyng jemisi. Mәskeuding tarapynan Ukrainagha qarsy jýrgizip otyrghan aqparattyq soghys qazir halyqtyng da sanasyn ulay bastady. Búl jaghynan bauyrlas últtar bolsa da, orys pen ukrain arasyndaghy aiyrmashylyq jer men kóktey. Qazirgi ukrain últynyng dili men mәdeniyetinde europalyq yqpal bar. Olar qazir jartylay europalyq últqa ainalyp ýlgerdi. Býgingi ukrain qoghamynyng sanasy, jauapkershiligi, belsendiligi, mәdeniyeti, kerek deseniz, últ jolynda basyn bәigege tiguge dayarlyghy jaghynan reseylik qoghamnan bes eli biyik túr. Sondyqtan Maydan – úry, jemqor biylikke qarsy bas kóteru ghana emes. Jalpy, bir ghana maydannyng ózi ukraindardyng últ retinde ósuine, biylikke yqpal ete alatyn naqty azamattyq qoghamnyng qalyp­tasuyna ýlken yqpal etti. Búl túrghydan qazirgi ukraiyn-oryspen bes qaynasa da sorpasy qosylmaytyn mýlde basqa últ.

"Jas qazaq" gazeti

0 pikir