«SONGhY AYaLDAMA» jәne AQSUAT
Qazaq kinosyna jana lep әkelgen tuyndy
Osy tústa ortalyqtyng arnayy qaulysy qabyldanyp, artta qalghan 30 audannyng qataryna jatqyzylghan Aqsuat auylynyng rasynda da ilim-bilimi bolghanymen, órkeniyeti mýlde tómen edi. Atalmysh kartina – rejisser Serik Apyrymovtyng alghashqy tuyndysy. Onyng auyl túrmysyn boyamasyz, qaz-qalpynda jetkizui jәne soghan sebep bolghan myna eki faktor onyng shygharmasyn әlemdik arenagha biraq shyghardy.
Mәskeu kiynematografiya institutynyng týlegi Serik osy auyldyng tumasy bolatyn. Bastauysh mektepten song ýlken shahardan bilim alghan ol tughan jerining mesheu qalghan tirshiligin, oiynda qattalghan bala kýngi ashy zapyrandy osy tuyndysy arqyly shygharsa kerek-ti. Ekinshi faktor – jana ghana oqu bitirip kelgen jas maman qazaq kino industriyasyna osy tuyndysy arqyly sony lep әkeldi, óitkeni, filimning basty keyipkerleri – tolyghymen auyldyng qarapayym túrghyndary, keshegi ózi kórgen aghalary men әpkeleri. Filimning shynayy, anayy tústarynyng boyamasyz hәm nanymdy shyghuy onda oinaghan agha-әpkelerding óz obrazdaryn ózderi somdauynan edi. Rejisserding tyrnaqaldy tuyndysyndaghy búl ýrdis te qazaq kinosyndaghy jana lep.
Filimning kórermen kózayymyna ainalghanyna shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ótipti. Ol uaqyt ótken sayyn tarih qoynauyna ene bastasa, sol tarihtyng kuәsi bolghan, auyldastary maqtan tútyp, attaryn anyz ghyp aityp jýretin filim keyipkerlerining qarasy býginde andyzdap qalghan, qaysybiri ómirden ozypty.
Osy ónirge kelisimen mende filim keyipkerlerin kórsem degen maqsat boldy. Búl kartinagha týsken aqsuattyq geroylardyng arasynda agha buyn ókilderining songhysy ghana aman-esen jýrgenin estidim. Keyipkerimning aman-saulyghyn súrap, tabanymnan tausylyp, talay mәrte bardym. Ol bolsa, joqty syltauratyp, shygharyp salumen boldy. Óstip jýrgende jyl da ayaqtalyp qalghan bolatyn. Qarashanyng qaqaghan qara suyghynda onyng auyl shetindegi ýiine jayau-jalpylap taghy keldim. Esik aldynda túr eken, betime úzaq qarap: «sen de bir bolmaydy ekensin» dedi. Ishim jylyp sala berdi, sóitip, dastarqan basynda úzaq әngimelestik.
Filimdegi obrazdardy tek auyl túrghyndary somdapty
Búl filimde basty keyipker – tergeushining rólin somdaghan Ásembek Rahymjanov bolatyn. Semeyding múghalimder institutynyng deneshynyqtyru fakulitetin bitirgen aghamyz biraz jyldar mektepte dene tәrbiyesi pәnining múghalimi, keyin arnayy shaqyrtumen audandyq ishki ister bóliminde jasóspirimder isi boyynsha agha inspektor bolyp qyzmet istegen. Mine, Ásekenning tergeushining rólin somdauy teginnen-tegin bolmady.
- Sәuir aiynyng ortasy boluy kerek, «auylgha kinogerler kelipti» degendi estigem. Ishki ister bólimining qasyndaghy jataghan qonaq ýiding aldynda túrghan Serik Apyrymovty jәne birneshe bóten adamdy kózim shaldy. Serik meni birden tanyp, ýstimdegi formama qarap, «agha kinogha týsiniz» dep aman- saulyqsyz birden qolqa saldy. Men de «týssek, týseyik dedim» - dep eske alady Áseken.
Audandyq mәdeniyet ýiinde kinogha týsuge dәmesi bardyng barlyghy jinalyp, baqtaryn synapty. Ásembek aghamyzdyng aitysyna qaraghanda, ol filimning sәtti shygharyn birden bayqaghan eken. Auyl azamattaryn tandau sәtinde-aq ol qoghamdaghy qordalanyp qalghan, týitkili kóp nәrsening ashyq, aiqyn aitylatynyn, biteu jaranyng ashylatynyn sezgen, bilgen.
«Qiyanda» filimindegi rólderdi somdaghan auyl azamattarynyng birden rejisserding yqpalynda boluy kýndelikti kýiki tirshiliktegi óz rólderin ózderi somdauynan edi. Aqsuatqa kireberistegi Ekpin auylynyng toqal tamdarynan bastalghan kartina bas-ayaghy tórt aida býkil auyl tirligin tolyq qamtyghan. Tәulikting qay mezgilinde bolmasyn týsiru tobymen birge bolghan Ásembek aghamyz Apyrymovtyng qalt etken sәtti qúr jibermeui men jankeshti enbekqorlyghy kartinagha jan bitirgenin aitady. Sosyn aghamyz myna bir qyzyqty oqighany eske aldy.
- Týn ortasy bolatyn, rejisser týsirilimnen әbden sharshap kele jatsa da, meni ýige jetkizip salmaq boldy. Kenet aldymyzdan ýiine mas bolyp kele jatqan, auyldyng syrt jaghyndaghy toqal tamda túratyn Qajan degen zamandasym shygha kelgeni. Serik birden týsirushilerdi jinap, jaryq týsirip, Qajan dosymdy baqylaugha aldyq. Bizdi tyndaytyn ol joq. Onyng óz ýiining esik-terezesin qaghyp, júbayyn balaghattap túrghan sәti kórermenning oiynda bolar. Mine, ayaq asty týsirilgen osy bir kórinis sәtti shyghyp, Qajan dosym filimning basty keyipkerining biri bolyp shygha keldi, - deydi mening keyipkerim.
Kartinanyng basty qaharmany bolghan Ásembek kókemizge rejisserding birden qolqa saluynyng syry mynada eken. Aghamyzdyng sózine qaraghanda, Serik Apyrymov bastauysh synyptarda Ásembek aghamyzdan tәlim alghan, onyng ýstine Serikting alghashqy múghalimi osy ýidegi jengemiz Elivira Yakovqyzy orys tilinen sabaq beripti. Ásekeng de óz zamanynyng serisi bolghan siyaqty. 1973 jyly ol Aqsuat ónirinde alghash qazaq jastarynyng estradalyq tobyn qúryp, әsem qonyr dauysymen respublikanyn, Odaqtyng talay sahnasynda top jarghan, alghashqy halyq teatrynyng irgetasyn qalap, audannyng maqtanyshyna ainalghan eken. Qonyr dombyrasyn әli de tastamaydy.
Filim jyldam týsirilgenmen, ony óndep, ekrangha shygharu biraz uaqyt alghanyn, dublyajda dybys sәikestigi kelmey, tergeushining rólin onyng ózi dybystaghanyn aitady. Tipti, keybir keyipkerdi «Qazaqfilimnin» dybys studiyasynda belgili akter Núrjúman Yqtymbaevtyng yqpalymen taghy ózi dybystaghan bolyp shyqty. Ol sonymen qatar sol kezdegi dublyajdy tolyghymen dybystaghan filimdegi jalghyz kәsiby akter Baqytjan Álpeyisov bolghanyn eske alady.
Parij kinofestivalinde bas jýldeni enshilegen edi
Ángime arasynda aghamyzdan kartinanyng nege syngha úshyraghanyn súradym. Auyldaghy aghayyn arasynda basarazdyq ornap, olar kóshede jýruden qalypty degendi estigenimdi aittym. Aqsary jýzi quanqy tartqan ol biraz ýnsizdikten keyin: «bauyrym, sen eski jarany qayta qozghadyn» - dep, shapanyn jelbegey jamyldy da, dalagha shyghyp ketti.
Qarashanyng yzghary qayta bastapty, agham әli ýnsiz túr. Men solay bolaryn sezgen edim. Filim ekrangha shyghysymen kino synshylarynyng basty nazargha alghany ekrandaghy anayy kórinister bolatyn. «Qazaqfilimde» búryn-sondy bolmaghan, kenestik iydeologiyanyng qaghidasyna kelmeytin, onyng ýstine qaymaghy búzylmay, búiyghy jatqan qazaqy auyldyng mentaliytetine mýlde jat dýniye. Sondaghy keyipkerdi somdaghan keyuananyn, órimdey qyz ben alpamsaday azamattyng tughan auylynda jer basyp jýrui sol kezde qiyamet-qayym bolghany jasyryn emes. Onyng ýnsiz qaluy osy bir anayy kórinisten keyin alaqanday auylda ókpe-naz bolghanyn, qaysybir keyipkerlerding tughan auyldan ketip qalghanyn ýnsiz ymmen sezdirui, jogharyda aitqanday, anany-mynany syltauratuy sodan bolar.
Al filimdegi osy epizodtar rejisserding óz qiyalynan tusa da, Apyrymovtyng ashy shyndyq – totalitarlyq jýiening jýgensizdigin kórsetip, órkeniyetten shet qalghan auyldy әlemdik ekrangha shygharuy búl tuyndyny «Qazaqfilimnin» ozyq dýniyelerining qataryna qosty. Álem kinogerlerining halyqaralyq Parij kinofestivalinde atalmysh kartinagha bas jýlde berilui rejisser Serik Apyrymovtyng ghana emes, filimdegi keyipkerlerdin, ózi tuyp-ósken ortadaghy agha- әpkelerining de enbegi ekeni dausyz.
Uaqyt óter, ózekti órtegen ókinish te keter, tarih óz baghasyn bere jatar. HHI ghasyrdyng órkeniyetine bet búrghan, bir qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan býgingi zamandaghy Aqsuattyng bet-beynesi qanday? Aytary joq, adam tanymastay ózgergen. Tek Aqsuatqa kireberistegi sol toqal tamdar, әr ýiding aldyndaghy jal-jal bolyp jinalghan qilar men kón-qoqys sol «Qiyandany» eriksiz esinizge týsiredi.
Qarashanyng qara suyghy qysa bastaghan song ýige kirip, Ásembek aghamen qoshtaspaq boldym. Ol qarsy aldymnan shyqty, qolynda tórt-bes kesek qara qiy bar. Maghan basyn iyzedi de, kirip ketti. Qiyandanyng qara qiy-ay!..
Qadyrbek Kәkimúly
Tarbaghatay audany.
