• KENESARY HANNYNG AQMOLA BEKINISIN ALGhANYNA 176 JYL 

9 mamyr kýni saghat 11.00-de «Jas azamat» jastar úiymynyng úiytqy boluymen Astana músylmandar zirattyghynda Kenesary hannyng Aqmola bekinisin talqandauy kezinde sheyt bolghan sarbazdary men alash arysy Symaghúl Sәduaqasúlynynruhynaqúran baghyshtalady.

KENESARY QASYMÚLY

 Jalpy qazaq tarihynda býgingi elimizding qalyptasyuyna yqpal etken, alayda týrli sebepterge baylanysty әli de eskerilmey kele jatqan tarihy manyzdy oqighalar men datalaraz emes. Sol eskerusiz datalardyng biri - patshalyq Resey imperiyasynyng ýstemdigin ornyqtyru maqsatynda saldyrghan Aqmola bekinisin talqandap, patshalyq otarshy kýsh aldynda qazaq júrty atynan batyl talaptar qoyghan Kenesarynyng Aqmola bekinisin alghanyna 176 jyl tolyp otyr.
1837 jyly Patshalyq otarshyldyqtyng ezgisi men búghauynan azat basyn qúl qylmau jolynda atqa mingen Kenesary han bastaghan top horunjiy Rytovtyng otryadyn jenedi. Ile 1838 jyly Batys Sibir general-gubernatoryna óz shartyn qoyyp, arnayy hat joldaydy. Onda Aqtau bekinisi men Aqmola prikazyn joidy, Ombydaghy tútqynda otyrghan óz qandastaryn bosatudy batyl talap etedi. Kenesary hannyng búl әdil talabyn toytarghan gubernatorgha han jauap retinde starshina Simonovtyng әskery jasaqtaryna shabuyldap, qaru-jaraq pen oq-dәrige qol jetkizedi. Keyin Aqmola bekinisin 6 kýn qorshauda ústap, shabuylgha shyghady. Kenesarynyng danqty jauyngerining biri Basyqara bekinisting ishki jaghasyna basa-kóktep kirip baryp, súrapyl úrys saldy. Ol osy shayqasta erlikpen qaza tapty.Kenesary kóterilisindegi iri jenis sanalatyn búl shayqasta qazaq batyrlarynan 200-ge juyq sarbaz sheyit boldy. Olardynbarlyghy da qazirgi Astana qalasynyng músylmandar zirattyghynda jatyr. Alayda el egemendigi men últ tәuelsizdigi jolynda opatbolghan sarbazdardyng búl erligi tarih tarazysynan әdil baghasyn әli de tolyq ala almay keledi. Elordadaghy búl qabirstanda kimder jatqanyn kóziqaraqty ziyaly qauym bolmasa, jastar jaghy tipten bile bermeydi. 

SMAGhÚL SÁDUAQASÚLY

Sonymen birge, zamandastary «Bizding Kenesarymyz» dep ataghan alashtyng ekinshi tolqyn qayratkerlerining kósemi Symaghúl Sәduaqasúlynyng sýiek kýli Mәskeuden arnayy әkelinip osy qorymgha qoyylghan bolatyn.Sol sebepti «Jas azamat» jastar úiymy bas bolyp, búl tarihy kýndi atap ótudi, el tәuelsizdigi jolynda erlikpen qaza tapqan sarbazdardyng ruhyna taghzym jasaudy qolgha alyp otyr. Is-sharanyng basty maqsaty – eskerusiz qalyp jatqan eleuli jenisterimizge qogham nazaryn audaru. Últ bostandyghy, el tendigi ýshin jan ayamay kýresken halyq batyrlaryn dәripteu. Sol arqyly býgingi jastargha, jana úrpaqqa otanshyldyq sezim men patriotizmnyng últtyq ýlgisin dәripteu. Múny, birinshiden, úrpaq aldyndaghy óteuge tiyisti paryz dep bilsek, ekinshiden, jastar boyyndaghy óshkindep ketken otanshyldyq sezimdi jandandyrudyng eng dúrys hәm birden-bir joly dep sanaymyz. 
Sharagha «Jas azamat» jastar úiymynyng mýsheleri, qogham jәne mәdeniyet qayratkerleri, búqaralyq aqparat qúraldary ókilderi, sonday-aq, últyn sýigen azamattar qatysady. 
Dúghada bolugha shaqyramyz!

Úiymdastyrushy: «Jas azamat» jastar úiymy
Ótetin kýni: 9 mamyr, 2013 j.
Ótetin uaqyty: 11.00.
Ótetin orny: Jastar sh/a, «Qaraótkel» eski músylmandar ziraty 

Abai.kz