Býgin – aqyn, memlekettik syilyqtyng sahiby, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory Úlyqbek Esdәulet 60 jastyng asqaryna kóterilip otyr. Jas balausa kezinde-aq qazaq poeziyasynyng kógine samghap shyqqan aqyndy tughan kýnimen qúttyqtay otyryp, adebiportal.kz úiymdastyrghan pikirler toptamasyn nazarlarynyzgha úsynamyz.  

Ámirhan Balqybek. ShELLY AJALY

Úlyqbek Esdәulet aghagha

Shelly aqyn sugha batyp ólerde,

Neni oilady asau tolqyn kómerde?

Sezdi me eken asyl jýrek túnshyqqan,

Ólimi de ainalaryn ólenge.

Tughan jerding tәrki etkendey qolatyn,

Ne sebepti sugha ketti sol aqyn?

Ishtarlyq pa dosynan da sezingen,

Qúshtarlyq pa tek shabytta bolatyn.

Jyqtyrmastan súlulyqtyng jalauyn,

Sert qyp týiip jýregining qalauyn

Óldi Shelli, ólimine ózgeshe

Óleng ghana berdi әdil jauabyn:

Ajaldyng da batyl qaqsa esigin,

Aqyndargha bolu kerek keshirim.

Jer betinen taza paraq taba almay

Sugha jazdy, deydi ol, Shelly esimin.

Shәrbanu Qúmarova:

– Biz Úlyqbekpen 30 jylday kórshi túrdyq. Ol eng myqty azamat. Adamgha jaysang qaraytyn óte qarapayym jan. Qonaqjay. Al, aqyndyghy óz aldyna ghajap dýniye. «Júldyzdar otbasy» jurnalynyng 7 nómerinde oqyrmandar saualyna jauap bergen eken. Sonda bir oqyrmannyng saualyna bylay jauap beripti: «Qazir meni barlyq qazaq tanidy dep aita almaymyn. Óitkeni, gazet-jurnal, kitap oqityn qazaq az» degen eken. Qarapayymdylyghyn osydan biluge bolady. Aqynnyng jazary kóp bolsyn! 

Temirhan Medetbek:

– Poeziyamyzdyng abyroyy da, bedeli de, búl sózimizdi qalasanyz da, qalamasanyz da – sol shoghyr. Abyroyly, bedeldi sol shoghyrmen iyq tirestirip qatar túra alatyndar, eshkimning kóniline qaramay turasyn aitar bolsaq, býgingi jer basyp jýrgenderden biren-saran ghana. Sol biren-sarannyng biri – sóz joq, Úlyqbek Esdәuletov. Úlyqbek erte kózge týsti. Toghyzynshy klasta oqyp jýrgende bir top ólenimen «Leninshil jas» (qazirgi «Jas Alash») gazetining jarty betin alyp jarq ete qalghanda, әdebiyetke tegeuirindi talanttyng kelgenin ýlken aqsaqaldarymyzdan bastap, esim­derimiz kópshilikke endi-endi tanyla bastaghan bizderge deyin týgel moyyndadyq. Qyzygha qaradyq. Quana qol soqtyq. Sonan keyin-aq Úlyqbek qalamynan óleng sýier qauymdy tamsantyp, tәnti etken jyrlar jiyi-jiyi, tolassyz tua bastady. Tughan jerding  «shalghyn iysin auagha orap simirip», sýrine-qabyna algha úmtylghan sol albyrt aqynnyng alghashqy maqsaty ne boldy eken? Sóitsek, ómirding qas-qabaghynan balghyn kezinde-aq salqyndyq sezgen ol, «jýregining otymen keng dýniyening didaryn jylytugha» asyghypty. 

Amanhan Álimúly:

– Men Úlyqbekti 30-40 jyldan beri bilem. Bizdi tabystyrghan – poeziya. Qatar abiturent boldyq. Ol sol kezde-aq ózin dәleldep qoyghan. Ol poeziyagha jaydan jay kele salghan joq, ol poeziyanyng esigin aqyn bolyp qaqty. Birden talant retinde keldi. Úlyqbekting aqyndyghy maghan shynshyldyghymen, shymyrlyghymen únaydy. Biz dospyz. Men onyng ózin de, ólenin de jaqsy kórem. Úlyqbekke eng aldymen azamattyq baqyt, shygharmashylyq baq  tileymin. Qazir kóp aqyndar soqyr janbyr siyaqty. Jauyn ótken sәtting ekpinimen aqyn bolyp jýre beredi. Áriptes retinde baqyt tileymin.

Bauyrjan Babajanúly:

– 1-kursqa týsken kezimiz. Jataqhanagha  jana boy ýiretip jatyrmyz.  «Ádilding bólmesine aqyndar kelipti...» — dedi bir kýni Baqyt Ámetaev. Ile-shala Ádilding  ózi de jetti. «Jýrinder, Úlyqbek aghalar keldi...».  «Kәdimgi Úlyqbek Esdәuletov pe?». (Ol kezde әli «ov» pen «evten»  bas tarta qoymaghan kez ghoy,  — B.B) «IYә» — dedi Ádil kýlimsirep, — «Meni qúttyqtap kelgen ghoy...». Sener-senbesimizdi bilmey, Botpanovtyng «bytovkasyna» barsaq,  shynymen Úlyqbek aqyn otyr. Qasynda Mәdy Qayynbaev bar. Bizdi bauyrlaryna tarta sóileydi. Tipti Ádil týkke jaramsyz ghyp tastaghan ólenderimizdi de maqtap jiberdi. «Bәse, aqyndardyng bәri «jauyz»  bolmauy kerek  edi ghoy...». Kәdimgidey qanattanyp qaldyq. Balalyq qoy, keyin izdep baru oida bolmapty. Esesine Úlaghannyng ólenderin jataqhanadaghy «veshirlerde» oqyp jýrdik. «Sýiip qaldym. Túiyqtaldym. Úiyp qandym syryna...». Ásirese,  «Ekinshi Úlyqbek», «Mening familiyam» deytin ólenderin oqyghan sәtte  jinalghandar du ete qalatyn.

...3-kurs oqyp jýrgen kezimiz. Jazushylar odaghynda bir jiyn bolyp, biz óleng oqydyq. Ol kezde Odaqta óleng oqudyng ózi ýlken mәrtebe edi ghoy. Shyday almay, tómende sony dereu «atap ótip» kele jatsaq, Úlaghang qarsy jolyqty. Baspaldaqpen týsip kele jatyr eken. Meni kórdi de: «Ay, bala, jana atyng kim dep edi senin. Ólening jaqsy eken, bizge dereu toptamandy әkelip tasta» — dedi. Úlaghan,  ol kezde «Jas qazaqtyn» bas redaktory. Aparyp, ózi bolmaghasyn,   qabyldau bólmesine tastap ketip em, ertenine Ámirhan jetti: «Sýiinshi, ólendering «Jas qazaqqa» shyghypty». «Qalay, keshe ghana aparyp tastap em ghoy...». Sóitsem, agham mening ólenderimdi shyghyp bara jatqan nómirge salyp jiberipti. Búryn birneshe jerge toptamamdy berip, әri iyterip, beri jyqqangha «ýirenip» qalghan men ýshin búl  tosyn syy boldy. Asyghysta kónetozdau jempirmen týse salghan úsqynsyzdau suretimmen shyqqan sol toptamam ýide әli bar. Kórgen sayyn Úlaghannyng  qamqorlyghy esime týsedi. «Kelinning betin kim ashsa...» — deydi ghoy qazaq.

...Byltyr Úlaghang meni qazylar alqasynyng qúramynda  «Shyghys shynary» atty poeziya festivaline shaqyrdy. Óskemen,  bir barsam  dep jýrgen jerim edi. Ertis pen Ýlbige jýzimdi shayyp, kópten kórmegen aqyn aghalarymdy, Núrjan dosty kórip, kónilim shalqyp qayttym. Tynyshtyqbek aghamnyng  Ertis pen Ýlbini Dәuren ekeumizge «syilap jibergeni» taghy bar. 

Aytpaqshy, sol joly Úlyqbek agha sahnadan bir jaqsy әngime aitty. Osynday poeziya festivali әlemde eki-aq jerde  túraqty ótkiziledi eken. Sonyng biri — Óskemen. Osy isting basy-qasynda ol kisining ózi jýrgenin de aita ketken abzal! 

Ýnemi jastargha qamqor bolyp jýretin  Úlaghang býgin 60 jasqa tolyp otyr. Jasynyz qútty bolsyn, agha! Óz jasynyzdyng patshasy bolynyz! 

Bekjan Túrys: 

– «Sanyrau, mylqau ghasyrlar, 

Aqyngha biyik bermesender de,

Sózine qúlaq asyndar!» deydi aqyn óz óleninde.

Asyldardy ghasyrlar ótken song emes, zamanynda tanyghangha ne jetsin! Úlyqbek agha últtyq dәstýrimizding uyzyna jaryghan, halkymyzdyng bar qadyr qasiyetin boyyna jighan, zamanyn oilap bәiek bolyp, halkymen birge múndasyp, úrpaghymen birge syrlasyp kele jatqan ýlken túlgha. Aqyndyghy óz aldyna, adamgershilik pen argha, aqyl men parasatqa suarylghan azamat, Eng qymbat kasiyeti – adamgershiligi, sol tabighy qalpy, Alla bergen minezinen ózgerip ainyghan emes. Ózim degenge ózegin júlyp beretin jan. Men tanyghan Úlykbek osy. Jasy qútty bolsyn! Jaratqan iyem janyna múng týsirmesin, ghúmyry sәuleli bolyp, halkymen birge jasay bersin!

Múhtar Sherim: 

– Úlyqbek Esdәulet – qazaq poeziyasynda ózindik orny bar, zaman kóshine ilese bilgen, óresi biyik aqyn. Óz basym ólenderin izdep oqimyn. Ólendi ómirimen órnektegen aqyn aghamyz Alpys myrzanyng aldyna kelip: «Rúhsat pa?» – dep esik taqyldatyp túr eken. «Alpys – tal týs!» dep jatady. Alpysynyz qútty bolsyn, Úleke! Otty, shoqty, «shokty» ólenderiniz kóbeye týssin! Sonda oqyrmanynyz da riza, óziniz de riza, satirikter atynan myna ininiz – men de riza! Alpysta alqynbay, jetpisting «jelkesin shúqyp», seksennen «sekirip» ketip, toqsanda tayaq sýienbey, jýzge jymiyp jetiniz agha! Sәlemmen, siz toqyldatyp túrghan Alpys myrzagha jaqyndadap qalghan ininiz.

Serikzat Dýisenghaziyn:

–  Óz basym Úly Aghany qazirgi qazaq ólenining qara nary dep baghalaymyn. Úlyqbek agha siyaqty parasatty poeziya tudyratyn talanttar  óte siyrek. Aghamyzdyng asqaraly alpys jasy qútty bolsyn! Ortamyzda aman jýrse әdebiyetimizding qorjynyn әli talay jauhar jyrlargha  toltyrady dep senemin. 

Jaras Kemeljan:

– Úlyqbek agha qazaq әdebiyetinin, qazaq poeziyasynyng qonyr qobyzy siyaqty. Onyng ólenderinen úly dala sazy, kóshpendi qazaqtyng demi anqyp túrady. Biz aghamyzdyng tughan kýnine oray, denine saulyq, otbasyna amandyq tileymiz! Aqynnyng tughan kýni - poeziyanyng týlegen kýni. Sol ýshin de Úlyaghanyng qalamynan sýiekti, súlu jyr kýtemiz!

Tabighat Abaildaev:

– Qazaqy qara ólenning qasiyetin boyyna daryta bilgen Úlyqbek agha da taghy bir jylyn artqa qaldyryp otyr. Óz óleninizde qazaqtyng tabighatyn, bolmysyn qolmen qoyghanday etip kórsetip: «Sonymnan shyraq alyp týse ber» deysiz, sol qazaghynyz onday ghadetten qashyq bolyp, mereyinizdi asyra bersin! Álgi bir óleninizde Túmanbay agha «menen keyingi myqty aqynsyn» deydi deytininiz taghy bar. Endi sizding «menen keyingi myqty aqynsyn» deytin inileriniz kóp bolsyn! Deniniz sau, bauyrynyz býtin bolsyn! Qalamynyz toqtamasyn, oqyrmanynyz joqtamasyn!

Saltanat Smaghúlova:

– Aqyn ólendi әlbette, ózi ýshin jazady. Al, sol óleni oqyrmannyng da oiymen, sezimimen ýndes kelip jatsa, jazarmannyng ghana emes, oqyrmannyng da baqyty. Býgin biz ólenderin oqyp ósken jәne sol oqyghandarymyz jadymyzda janghyryp túratyn AQYN tughan kýn! Úlyqbek aghanyng «sana» men «jýrekti»  bitimge keltirgen tylsym jyrlary jasay bersin! 

Abai.kz