Juyrda әlemge aty mәshhúr jazushy, Nobeli syilyghynyng iyegeri Gabrieli Garsia Markes 87 jasynda dýniyeden ozdy. Úzyn-yrghasy 10 roman, 50 әngime, 10 povesi bar jazushynyng әr shygharmasy әlem әdebiyetining jauhary sanalady. «Mynjyldyqtyng eng ýzdik tórt qalamgeri» degen saualnamada Shekspiyr, Dante, Servantestermen qatar ataluy jaydan jay emes.

HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda Ontýstik Amerikanyng búiyghy tirligin әdebiyetimen әlemge pash etken ýrkerdey toptyng belortasynda Markes te jýrdi. J. Amadu, M. Asturias, A. Karpenter, H. Borhes, H. Kortasar, M. Liosa sekildi biregey esimder irkes-tirkes әdebiyet maydanyna oiqastay enip, «úiqydaghy» bulikannyng oyanuyn sezdirdi. Olar sayasi-ekonomikalyq qaqtyghystar tasqynyn; diktatorlyq biylep-tósteuding dәstýrge ainalghan shejiresin; úmytylugha ainalghan tarihy sana men epikalyq jadtyng terendegi shúghylasyn (óz ýiekterindegi); diny senimning bútarlanuy men iydeologiyalyq qarudyng betqaratpas qylyshy – jalang demokratiyalyq úrandardyng aumaly-tókpeli tizbegin әr qyrynan kesteledi. Olar әlem әdebiyetin haos pen týsten qútqardy nemese haos pen týsting arasyndaghy ómirdi meylinshe shynayy beynelep berdi. Eles pen týs isharalaryn ómirge әkelgen ispan aqyndarynyng romantikalyq poeziyasy bolsa, Miygeli Asturias oghan shyt jana renk berdi, magiyalyq realizmning qat-qabat personajdaryn qalyptady, oqighalar men tabighattyng arasyndaghy tylsym qatynastardy sheber ýndestire, shabytpen surettedi – ýndilik týpbastaulardyng tórkinine dendedi. Al, G. Markes eshkim qaytalay almas kemeldikting órnegimen búl baghytty úshar shynyna shygharyp, ghalamdyq әdebiyette ghana emes, mәdeniyettanuda da erekshe oryn alatyn qúbylystardy sana týkpirinen barsha halyqtyng aqyl-oy ainalymyna engizdi. «Jýgeri adamdar» qanday keremet tuyndy bolghanyna qaramastan, «Jýz jyldyq jalghyzdyqtyn» biyigine bastar joldyng biri edi. Markes sony elden búryn sezindi jәne adaspay tapty. Búl Latyn Amerikalyq әdebiyetting birin biri tolyqtyra biletin, sayasyn panalatugha dayyn mәueli bәiterek ekendigin kórsetedi. Markes magiyalyq realizm arqyly zamanauy hәm sayasy ózgeristerdi zar kýiine jetkize jazuymen algha ozdy. Ózining otanyn ghana emes, tútas ýiekti, tipti barlyq jer betin sharpyghan indetter men HH ghasyr mәdeniyetindegi alasúru-adasu sezimi onyng әrbir tuyndysynda ómir sýrdi. Sóite túra ol eng aldymen jeke adamnyng kýireuin, ruhany qúldyrauyn óz kózimen kóre bildi jәne jeke túlghanyng damu potensiyalyn ritmdi yrghaqtar arqyly jipke tizdi. Álemning qay týkpirindegi oqyrman bolsyn, markestik «qiyal әlemine» bir ense, qayta shyghuy qiyn edi... Sebebi onyng sóz quaty ótirik pen shyndyqtyng ortasyndaghy kenistikte bolatyn.     

Ol ýsh topyraqty bir arnagha toghystyrdy: Europalyq dýniyetanymnyng Amerikada qauashaq jayghan alauy men ýndilik mәdeniyetting jauhar qoymasyn jәne afrikalyq zәngilerding jat ólkedegi jasyryn, el kózine bayqala bermeytin ózegin arshydy. Ol – osy ýsh arnanyng boyynan ózgeshe kýshti boyyna jiyp, mifter men anyzdardy, senimder men nanymdardy, órkeniyetterding qaqtyghysy men adamy qúndylyqtardyng ózgerisin erekshe shabytpen tolghap, ózindik baylam jasay bilgen biregey suretker. Onyng shygharmalary Kolumbiyanyng keshesi men býgini turaly ghana emes, barlyq adamzatqa ortaq qúndylyqtardyng – janaru men eskirudin, ýmit pen ýreydin, azghyndau men qayta týleudin, «bar bolu» men «joq boludyn» jýieli de jýiesiz evolusiyasyn sazdy da múnly naqyshymen bezbendegendigimen de asa qúndy. «Toray qúimyshaqty» sәbiylerding dýniyege keluine sebepker bolghan nәpsilik asqynu men osynday qysyltayang shaqta adam balasynyng jana mekendi izdeui (jana senim, jana oi, jana tarih desek te bolady, qazirgi adam balasy da ózderine jana meken izdeumen arpalysyp jatqan joq pa) qúmyrsqalardyng «qyrghyny» men tabighattyng adam týsinip bolmas tosyn minezi, jalghyzdyq pen mahabbattyng tútqynyna ainalghan tragediyalyq sýldeler men eshtenege senbeytin, mahabbatty toyymsyz lәzzattyng qúraly dep úghatyn «adasqan» úldyng oraluy, perishtelik pen ibilistik sezimning arpalysy, bir otbasynyng dәurendeui men túqymynyng qúruy, órkendeuding jedeldeui men qúrdymgha ketuding odan da ilkimdiligi – Makondonyng qysqasha bayany. Dәstýr joq, dәstýr dep jýrgenimiz misha bylyqqan budandasu teoriyasy. Adamzat HH ghasyrda óz tarihyn eki ret janalady: qan keshu... Biraq adasqaq arman ózi izdegen úyasyn tapqan joq, aq kógershinning shyryly әr jýrekten bebeuleydi. Jolsyz jerden jol salamyz degen úran astynda kýn keship kelemiz, búrynghy danghyldarymyzdy qiratyp bittik. San ghasyrlyq izdenisimiz arqyly túrghyzghan baspanamyzdyng saghym ekenin týsindik. Markestik týnilisting týp qaynary aryda jatyr. Adamdar qateliginen sabaq almaytyndyghyn әldeneshe shygharmasynda bayan etken jazushy Abyl men Qabyl hikayatyn bir sәt esten shygharghan joq...

Ol qazirgi aqyl-oy bilgirleri jarysa jazyp, oi-talqy qúryp jatqan tarihtyng aqyry úghymyn filosoftardan erterek, Makondo taghdyry arqyly beyneledi. Jazushy «Adamzat týpting týbinde Tabighattan jeniledi...» deytin ashy da auyr oidy úsyndy deytinder de bar... Asyly, Markes adamzatty qúrtatyn Tabighat emes, adasqaq oy ekenin eskertetindey. Jalghyzdyqtyng týpsiz shynyrauyna qúlaghan ruhany ashtyqtyng sony azghyndyqpen ayaqtalady dep isharalaytynday... Biraq ýmitsizdikting ózinen sәuleli ýmit úshqynyn kórsete biledi.

Ol Makondo qalashyghyn әr shygharmasynyng tini ete otyryp, keyipkerlerin de bir shygharmasynan kelesisine kóshire bilgen sanauly qalamgerding biri. Jazushynyng búl tәsili U. Folknerding ashqan izin ózinshe mәnerde qayta týletkeni desek te bolady. Yoknapatofa men Makonda geografiyalyq kartada joq bolghanymen, adamnyng ruhany kartasynda – әdebiyette mәngi óshpestey qashalghan jer attary osy qalamgerlerden bastaldy. Mo Yannyng «Gaumy auyly» - búl ýrdisting әli de jalghasatynyn bildiredi. Shyndyghynda, Garsia Markes  – Folkner mektebining jana baghyttaghy magiyalyq realizm әlemimen týlegen ruhany izbarasary deuge de bolady. Ol sóilem qúrudyn, tekst qalyptaudyng ózindik erekshelikterin Folknerden ala otyryp, ózine deyingi әdeby mazmúndar men formalyq izdenisterdi,  dәl Markes әdebiyetke aralasqan shaqtaghy ýzdiksiz janarghan әdeby mektepter men estetikalyq tújyrymdardy asa qatang sýzgiden ótkizgen talghampaz suretkerding biri. Markesting jas shaghynda әdebiyet maydanynda ótkel bermes asau tolqyndar bar edi. Hemingueylik dәldik ózge qalamgerlerdi shiryqtyryp, bәri qúldyq úrghanday, onyng mýltiksiz sheberligine tamsana da tandana bas iyzeskende, osy sendi búzar jol izdep sharq úrghanda, Markes múnyng bәrin iyirip tastap sheberlik pen shynshyldyqtyng tura ortasynan ózine layyq jol tabuymen de bitimi bólek. Ózi tandap alghan taqyrybyn sýrleuli sorabymen kemerinen asyra shalqytu әdebiyettegi biz aitqan «dәldik» úghymyna kólenke týsirgendey kóringenimen, mýldem kerisinshe, estetikalyq jana túmany ashyp, «tilge qanat bitiru» stihiyasy arqyly әdeby teoriyalar shenberin әldeneshe esege keneyte týskendey әserge bóleydi. Tipti sol teoriyalardyng jana órilimin de ózimen birge ala kelgeni shyn. Onyng әsiresiz shabytqa qúrylghan sóilemderi yryq bermey arna tartatyn tasyghan ózen sekildi minezdi, keyde úzynnan úzaqqa sozylyp, nýkteli ýtir men ýtir arqyly ghana bólinetin teksterding logikalyq shymyrlyghy jazushynyng kókiregindegi obrazdar tasqynyn oqyrmangha úsynady: esti oqyrman súlu mәtinning boyyndaghy ýzilissiz yrghaqtan adaspauy tiyis.

Garsia Markes – jalghyzdyqty jerine jetkize jyrlaghan, qaysarlyqty tu etken әdeby rysar desek te bolady. Meninshe, ol somdaghan eng úly keyipker – Ursula. Ursulanyng san qabat ruhany beynesi – búghan deyin әdebiyette qolyna qalam alghannyng bәri biyik parasatpen keyipteuge úmtylghan Ana obrazynyng sәruar meyirin riyasyz әspettegen biregey zerdeli jaratylys, jýrek ainasynan shashyraghan núr. Álemdi súlulyq emes, ana meyiri qútqarady. Újymaq – ana tabanynyng astynda...  

Álemning kóptegen tilderine audarylghan onyng shygharmalaryn avtorlyq jazu mashyghy men oy jýiesine dendey enip, qazaq tilinde qapysyz jetkizgen qalamger Kenes Yusupke әdeby marapattyng kez kelgenin bersek te layyq.

 Garsia Markestey jazushylardyng әli talayy dýniyege keler, onyng shygharmalarynan da aduyndy, san-salaly tuyndylar jaryqqa shyghar, biraq dәl Markestey kez kelgen topyraqqa jatsynbay siner, kez kelgen tanym iyesining týisigin sәulesine boyar shygharmashyl túlgha boluy qiyn. Aqyr sonynda ózi de óz shygharmalarynyng keyipkerlerine ainalghan ol shyn mәninde JALGhYZ!

Qosh bol, Ursulanyng úrpaghy!

Qosh bol, Jalghyzdyq!

Toqtarәli TANJARYQ

Abai.kz