Jeksenbi, 24 Qazan 2021
46 - sóz 4364 0 pikir 23 Sәuir, 2014 saghat 10:08

Amangeldi AYTALY. Últ degen úly yntymaqtastyq

Qazaqstandyq modeldi demokratiyalyq kelisim modeli deuge bolady. Tәuelsizdik alghan tústa ha­lyqtardyng basym kópshiligining sanasynda Resey ter­ritoriyasynyng jalghasy retinde qabyldanghan Qa­zaqstan býgin әlemge belgili derbes memleket bolyp tanyldy, Qazaqstan halqy degen qauym­das­tyqtyng irgetasy qalandy. Degenmen, qazaqstandyq kelisimning negizi — qazaqstandyq azamattyqty qabyldau әrtýrli jaghdaylargha baylanysty edi, jekebastyng ishtey tandauymen qatar, amalsyzdan Qazaqstanda túrghandyqtan, tarihy otanyna oralugha mýmkindik bolmaghandyqtan qazaqstandyq bolghandar da bar. Sondyqtan azamattyqty tandau men adam­dardyng ishki kónili ýilese bermeydi. Kenestik men­ta­liytetten arylyp, Qazaqstan azamatyna ainalu te­reng psihologiyalyq betbúrys, ol býgin-erten  ózgere qoyatyn qadam emes, sondyqtan bizdegi ke­lisimning әrtýrli dengeyleri bar.

 

1. Nemqúraydy, selqos kelisim. Búl kelisim — últ­tyq mýddelerge paryqsyzdyqpen qaraudy, tal­ghau­syzdyqty, kenestik iydeologiyanyng últqa jo­gha­ry­dan, selqostyqpen jýrgizgen sayasatyn jal­­ghas­ty­ra­dy, óz últynyng taghdyryna bey-jay qaraydy. «Áyteuir tynyshtyq bolsa – boldy», – deushiler. 

2. Mýsirkeushilik kelisim. Últtyq mýddelerge tý­­si­nikpen qaraghan bolady, qoldaghan synay ta­nytady. «Qaytsin, qazaqtar da el bolamyz dep jatyr ghoy» — deytinder.

3. Kóngish, jaltaq kelisim. Búl — últtyq alitruizm, bir últty ekinshi últqa iykem­deu. Mysaly, qazaqtardyng orys tilin bilui tý­sinikti, zandy, al basqa últtargha qazaq tilin mengertu talaby olardyng qúqyn búzu dep esep­­teledi. Sondyqtan biz kelisu dep basqanyng qas-qabaghyna qaraudy erejege ainaldyrghanbyz.

4. Demokratiyalyq kelisim. Ózindi-ózing syilau, ózgege de syilatu, ózgeni de syilau. Búl — ústaranyng jý­zinde túrghanday, qiyndyqtary mol, biraq eng әdil ke­lisim. Qazaqstan halqy býgin osy kelisimge be­yimdelude.

Álemdik tәjiriybede shynayy kelisimning ne­giz­deri mynalar:

tamyry tereng ortaq tariyh;

ortaq til;

birlesudin, syilasudyng negizine ainalghan ortaq sayasi, ekonomikalyq, qúqyqtyq mәdeniyet;

ortaq maqtanysh, namys, elding taghdyryna ortaqtasu.

Qazaqstandyq patriotizmning de nyq negizi, irgetasy osynda. Búl qúndylyqtar dias­poralar­dyng últtyq mýddelerin saqtaugha kepil bola alady. Oghan qol jetkizu, ózara kelisimge, yqylasqa, shynayy niyetke baylanysty, oghan uaqyt ta kerek.

Býginde  Beligiya, Kanada, Urugvay, Niygeriya jәne bas­qa da elder últaralyq kelisimge jarym-ja­r­ty­lay qol jetkizse, Malayziyada demokratiyalyq mo­deli 1969 jyly malaylyqtardyng elde san jaghynan azdyghyna baylanysty sәtsizdikke úshyrap, ke­yin qol jetkize bastady. Birjola alansyz kelisim or­natqan memleket joq. Qazaqstannyng da últ­aralyq túraqty kelisimdi nyghaytuy birqatar irgeli isterdi talap etip otyr.

Últaralyq qaqtyghystargha qayshylyqtar da tәn.

Qayshylyqtar últ tabighatyna tәn, sebebi «biz» ben «olar», «ózimiz» ben «ózgeler», «bótender» — últ psihologiyasyna tәn qayshylyqtar. Onyng ýstine biz — kýrdeli, tarihy qayshylyqqa toly elding mú­ra­ge­rimiz. Orys tili, mysaly, bir jaghynan, qa­zaq­tardy әlemdik ghylym men mәdeniyet jetistikterine jet­kizse, ekinshi jaghynan, olardy ana tilinen alys­tatty, oqshaulandyrdy. Tyng jәne tynayghan jer­lerdi iygeru, bir jaghynan, ekonomikalyq, әleu­mettik mәselelerdi sheshse, ekinshi jaghynan, qazaqtardy óz elin­de az últqa ainaldyryp, til­dik ortany ydyratty. Osy jәne basqa qayshylyqtardy kýndelikti sanada aqyl-parasat tarazysyna salyp saralaudan góri birjaqty týsinu oryn alady.

Sondyqtan últaralyq qatynastar talassyz, tartyssyz damidy deu – utopiya. Búqaralyq aq­pa­rat qúraldary «Qazaqstanda últaralyq qay­shy­lyqtar joq jәne bolmaydy» dep kesip aityp ja­tady. Shyndyghynda, últaralyq qatynastar ahualy qoghamdyq qatynastardan tuyndap, әrtýrli qay­shy­lyqtardyng payda boluyna, olardyng shiyelenisuine de, sheshiluine de negiz bolady.

 Últaralyq kelisimge syrtqy kóshi-qonnyng yqpaly zor. Súrapyl kóshi-qon tasqyny demo­kra­tiya­ny, memlekettilikti, etnomәdeny qún­dy­lyq­tardy moyyndamaytyn faktorlargha ainalyp barady. Ol últtardy bir qazanda qaynatyp, jana, búryn-sondy bolmaghan nәsilge, etnostargha, superetnostargha ainaldyrady degen boljamdar bar. Ony orys tilinde «teoriya diffuziy rass y etnosov» deydi. Ispan tildi qonys audarushylardan seskengen AQSh býgin memlekettik til turaly mәsele kóterip, óz tilin qorghay bastady. Arabtar jaylaghan Europada bara-bara europalyq halifat bolady dep ýreylenushiler kóbeydi. Kóshi-qon mәselesinde liyberaldy-demokratiyalyq kózqaras elge qauip tóndiretin jaghdaygha jetti. Qazaqstangha da qonys audarushylardyng (óz tarihy otanyna oralghan qazaqtardan basqa) sany jyldan-jylgha kóbeyde. Keshegi bosqyn, býgingi qonaq erteng azamattyghyn alyp, óz mýddesin qorghaydy, kóbeye kele qor­qytady da. Lek-legimen kelip jatqan qonys audarushylar elimizdegi últaralyq qatynastardy odan әri kýrdelendiredi. Olardyng arasynda qylmysty adamdar, alayaqtar, otbasynan bezgender kóptep kezdesedi.

Últaralyq qayshylyqtar birte-birte qaqty­ghys­targha úlasuy da mýmkin. Songhy jyldary elimizding keybir aimaqtarynda dau-damaylar oryn aldy. Olardy túrmystyq talas-tartystargha qaray oiys­tyra berdik, búzaqylyqtyng saldarymen tý­sin­dirdik, búl — dúrys ta. Biraq búl jerde últtyq psiy­hol­ogiyany eskeru jón: últtyng bir adamyn qorlau, zәbirleu býkil últtyng namysyna tiyedi. Sondyqtan últaralyq janjaldardy ormandaghy órtpen te­neydi. Jel túrsa, ol órt býkil ormandy sharpidy. Eger janjalgha qatysushylar eki últ ókili bolsa, onyng janghyryghy sol últtardyng arasyna tarap, últtyq namysty qozdyrady. Shaghyn eldi mekendegi oqigha býkil eldi alandatady. Onymen qoymay, diasporalardyng sheteldegi tarihy otanyna auysady. Qazaqstandaghy keybir janjaldardyng dýmpui Týrkiya, Sheshenstangha jetkeni belgili. Dau-damaylardy sayasattandyru da, sayasy әdeptilikti saqtap, shyndyqty jasyra beru de payda bermeydi. Qaqtyghys shaghyn ortada bolsa da, ymyragha kelmeytin qayshylyqtardyng bar ekendiginen, sol ónirdegi últaralyq qatynastardyng osal tústarynan habardar etip túrghanyna mәn berilui tiyis. Últaralyq janjaldargha beyim aimaqtarda aldyn ala etnosayasy monitoring jýrgizilip otyrsa, artyq bolmas edi. Qylmystyq toptar, diny birlestikter, últtyq mәdeny ortalyqtar men sayasy úiymdardyng yqpalyn qadaghalap, etnostyq toptardyng sany men demografiyalyq ahualy, әleumettik jaghdayyn da esepke alu jón. Bir sózben aitqanda, sol eldi mekennin, audannyng dau-damaygha beyimdiligin bilu kerek. Keybir auyldyq aimaqtarda sosiologiyalyq, psihologiyalyq saualdar jýrgizu janjaldardyng aldyn alugha sebep bolady. Eger últaralyq qatynastarda ózara senimnen góri ýrey basym bolsa, jaghdaydyng ushyghuy mýmkin. Al ýrey jergilikti biylikting de bedelining tómendigin kórsetedi. Qúqyq qorghau organdary, әkimdikterding keybir qyzmetkerleri qylmystyq toptarmen auyz jalasyp, jemqorlyq jaylaghan ónirde әdilet­sizdikten týnilgen halyq óz ýkimin shygharyp, zandy búzugha deyin baruy mýmkin. Keyde jergilikti biylik qaqtyghystardyng aldyn alugha, olardyng saldaryn jonggha da dayyn emestigin bayqatady. Olardyng basym kópshiligi halyqpen polisiya tilimen ghana sóilesedi. Al qaqtyghysqa qatysushylardyng psihologiyasy erekshe. Ár últtyng ókili ózin qaqtyghystyng qúrbanymyz dep esepteydi, ózderining is-әreketterin qorghanu maqsatymen týsindiredi, olardyng óz aqiqattary men boljamdary bar. Olarmen óktem ýnmen sóilesuge bolmaydy. Memlekettik organdardyng mindeti – eki jaqty da tyndap, namystaryna tiymey, tereng týsinip, keristirmey kelistiruge úmtylu. Búl —  ýlken óner, sheberlik, kәsiby psihologiyalyq bilimdi de talap etedi. Sondyqtan da bolar, keybir kópúltty mem­leketterding uniyversiytetteri kәsiby etno­psiholog, etnososiolog, etnopolitologtar dayynday bastady, “Etnokonfliktologiya” pәni engizilude.

Sonymen birge, bizding sot әli de últtardyng qúqyna kepil bola almay túr. Últaralyq qatynastardy retteytin zang әli qabyldanghan joq. Demokratiyanyng shynayy ne jasandy ekenin últ mәselesi kórsetedi.

Elimizdegi últ sayasatyn janadan oy eleginen ótkizetin uaqyt keldi. Osy kýnge deyin últ sayasatyn jýzege asyrudy kóbine tek barlyq diasporalardyng qamyn oilau dep týsinip, qazaq últyna kóp últtyng biri retinde qarap keldik. Býgin elimizde nemisterding – 49, kәristerding – 36, tatarlardyng – 29, slavyandardyng – 29, sheshen men ingushtardyng – 26, әzirbayjandyqtardyng – 23, úighyrlardyng – 21, orystardyng – 20, ukraindyqtardyng – 19, evreylerding – 18, polyaktardyng – 16, týrikterding – 14, grekterding – 12, armyandardyng – 11, belorustardyng – 10, dýngenderding – 10, kýrdter men ózbekterding — 8, kazachestvonyng – 6, týrik pen bolghar, daghystandyqtardyng – 4, qyrghyz ben tәjikterding – 3, qarashay men balqarlardyn, qytaylyq pen shuash, qaraqalpaqtardyng – 2, assiriyalyq, cheh, baltyq jaghalauyndaghy halyqtar, gruzinder, osetinder, lezginder, irandyqtar, búirattar, vengrler, rumyndardyng – 1-den últtyq bir­lestikteri bar. Ol óte oryndy. Al endi Qazaqstanda qazaqtardyng da 40 etnobirlestigi bar dep jar salu, bayyrghy últtyng mәrtebesin tómendetpese, kótermeydi.  Kóptegen memleketterde assambleyany kishi últtardyng assambleyasy dep ataydy, al memleket qúrushy últtyng mýddesi jogha­ry túrady. Qazaq últynyng qoghamdaghy orny men mәr­tebesin tereng týsinbey, tiyimdi últ sayasatyn ai­qyndau mýmkin emes. Elimizdegi kýrdeli demo­grafiyalyq ózgerister de osyghan iytermelep otyr.

1897 jylghy Býkilreseylik sanaq boyynsha býgingi Qazaqstan territoriyasynda qazaqtar 81,7%-dy qúraghan. Belgili sebepterge baylanysty 1959 jyly qazaqtardyng ýles salmaghy 30%-gha deyin tómendedi. Tәuelsizdik alghan tústa qazaqtar elimizding 40%-yn, orystar 37,4%-yn qúrasa, 20%-dan astamyn basqa últtar qúrady. Qazaqstanda qazaqtargha belgili bir tildin, mәdeniyettin, dinnin, dәstýrding iyesi retinde kózqaras qalyptaspady, qazaqty syilasa oryssha biletin maman, ghalym retinde syilady. Býginde  jaghday ózgerdi. Qazaq últy elimizding 65%-yn qúraydy, sonymen birge, basqa últtardyng ýles salmaghy azangda. 1999-2005 jyldar aralyghynda týrlishe sebepterge baylanysty elimizdegi orys, ukraiyn, nemisterding sany 4,86%-gha kemigen, al qazaqtar men týrkitildi etnostardyng sany 5,55%-gha ósken. Juyrda qazaqtar 70%-dan, tegi bir týrkitildi etnostarmen el halqynyng 75%-dan astamyn qúraydy. Últ sayasatyn býgingi demografiyalyq jaghdaygha beyimdeytin qajettilik tudy.

Qazaqstandaghy әr adam óz jeke basynyng qamyn kóbirek oilaydy, al qazaqtardy sonymen birge, qazaq últynyng jaghdayy oilandyrady. Sosio­lo­giya­lyq zertteuler qazaq halqynyng 15%-y ghana últtyng jaghdayyna qanaghat etetinin bildirse, qalghandardyng әrtýrli dengeyde últtyng jaghdayyna kónili tolmaydy, olardyng ishinen 30-33%-y qazaq mәselesin sheshuge belsendi aralasugha dayyn jәne búl top óse berude. Qazaqty oilandyratyn kedey­shilik, tilinin, mәdeniyetining jaghdayy, sondyqtan ishki sayasatty últtyq túrghydan saralau mәseleleri manyzdy bolyp otyr.

Auyl mәselesi qazaqtyng mәselesine ainaldy. Bes-alty jylda búl ishki energiya syrtqa teuip, belsendi baghyt alady. Qazaq últshyldyghy sózding jaghymdy maghynasyna ie bolyp keledi. Últ sayasatyna koniunkturalyq, bolmashy mәn berip, memleketting damu strategiyasy dep qaramaghan elder últaralyq janjaldargha jii úshyrap otyrghan, sebebi qayshylyqtardyng sheshu jolyn izdemegen. Osy tarihy tәjiriybeden biz de ghibrat alayyq.

Últaralyq ahualgha elimizdegi tarihy aghartu júmystarynyng mardymsyzdyghy, tarihy bilimning tayyzdyghy, әsirese, Reseyden tonnalap kelip jatqan әdebiyetterdegi shyndyqtyng búrmalanuy, aqiqattan anyzdyng basym boluy jaghymsyz әserin tiygizude. Olargha sensek, orys imperiyasy qazaq jerin jaulap alghan joq, iyesiz bos jerge orystar qonys audardy, tipti orys imperiyasy qazaqtardy basqynshylardan qorghady degen jalghan aqparat taratuda. Sonday-aq, býgin patsha ókimetining jazalaushy sayasaty turaly shyndyqty aitu últaralyq qatynastardy shiyelenistiredi degen pikir tarauda. Ol qiyanatty oqulyqtardan alyp tastaugha bolar, al halyq jadynan qalay alyp tastaymyz?

Keybir oqulyqtarda  últtardy әr týrli toptargha bólip, bireuin úqypty, aqyldy, enbekqor, taza, tiyanaqty dese, ekinshi bireulerin fanatiyk, dinshil, terrorist, soghysqúmar dep kórsetedi. Meyirimdi jәne meyirimsiz, aqyldy da ashushan, qyzba da baysaldylar әr últtyng ara­syn­da kezdesedi. Degenmen, osynday stereotipter kýn­de­likti túrmystyq sanada keng taraghan. Resey búqaralyq aqparat qúraldarynda, ghylymy enbekterinde býgin sheshenderdi jaghymsyz etip kórsetse, erteng Reseyge únamaytyn ukraiyn­dyqtardy, gruzinderdi, estondyqtardy jәne basqalardy da únamsyz etip kórsetetindigin qazaqstandyqtar bilui tiyisti. Biz ol aqparattyng jeteginde qalmauymyz kerek. Kezinde әigili Mahatma Gandi: «Kek adamdardy topas etedi» degen. Bizding qogham kekshildikten, jaghymsyz stereotipterden aulaq boluy kerek.

Derekkózi: http://www.aktobegazeti.kz

0 pikir