Beysenbi, 20 Qantar 2022
46 - sóz 5675 0 pikir 19 Sәuir, 2014 saghat 18:11

Oqulyq kóp, olqylyqtary tipti kóp

OQULYQ KÓP, OLQYLYQTARY TIPTI KÓP 

QAZIRGI OQUShYNYNG BASYN QATYRGhAN – OSYLAR

Qazirgi oqulyqtardyng tili mektep oqushysy týgili, eresek adamdardyng ózin shatastyrady. Osy aptada «Núr Otan» partiyasy janyndaghy «Miras» qoghamdyq kenesining kezekti otyrysy ótken edi. Kenes mýsheleri «Memlekettik tildi oqytu, qazaq tilindegi oqulyqtar men oqu-әdistemelik materialdardyng sapasy mәseleleri» atty taqyrypty talqylap, qazirgi qazaq tilindegi oqulyqtardaghy key mysaldy ózderi de týsinbeytinin moyyndady.

Biyl aqpan aiynda «Miras­» kenesi janynan Qazaq mem­le­kettik qyzdar pedagogikalyq uniyver­siy­tetining negizinde oqulyqtardy sarap­taushy júmys toby qúrylghan edi. Eluden astam sarapshy maman qatysqan júmys tobynyng eki ailyq júmysynyng nәtiyjesi jayly top jetekshisi Dinar Nýketaeva egjey-teg­jeyli bayandama jasady. 

Dinar Nýketaevanyng aituynsha, eki aida qazaq mektepterine arnalghan 173 oqulyq sarapqa týsken. Onyng ishinde 1-11 synyp oqushylaryna ar­nalghan «Almatykitaptyn» – 40, «Atamúranyn» – 53, «Mekteptin» – 64 jәne «Arman PV» baspasynyng 10 ónimi, sonday-aq bes-alty jeke baspalar shygharghan oqulyqtar bar. Óreskel qatelerdi aityp ótken Nýketaeva hanym 173 oqulyqtyng 40 payyzynda orystildi oqulyqtardan au­darylghan mәtinderding tildik, stili­dik kemshilikteri bar ekenin, 30 payyzynda tapsyrmalardyng mek­tep oqushylarynyng jas erek­she­likterine sәikes bolmauyn, 10 payyzynda әdistemelik kem­shi­likterding bar ekenin, 5 payyzynda oqu baghdarlamasynyng tolyq qamtylmaghanyn basa aitty. Onyng ýstine, oqulyqtarda orfografiyalyq jәne grammatikalyq qateler de órip jýr.

Degenmen, Nýketaeva hanym oqu­lyq avtorlaryn jerden alyp, jerge sa­ludan aulaq. «Qazir oqulyqtardy bәri synaydy», – dedi ol sózin týiindey kelip. «Oqulyq jazudyng qiyndyghyn ony jazghan adam ghana sezine alady. Tiyisti jaghday jasalmay, ózining kýndelikti júmysymen qatar jazylatyn oqulyqta, әriyne, kemshilik boluy mýmkin. Al ony kemshiligin kórsetu bedel jinau qúraly retinde, avtorgha degen jeke kózqaras túrghysynan emes, elimizding bolashaghy, balalarymyzdyng sapaly bilim aluy ýshin jasalghan mening kómegim degen kózqaras túrghysynan qajet dep tújyrymdaymyz».

Til tazalyghyn saqtaugha qatysty «Miras» qoghamdyq kenesining mýshesi Bekbolat Tileuhan «Oqulyqtyng tili balagha emes, ghalymgha arnap jazylghanday. Mektep oqushysy ýshin óte auyr» ekenin aita kelip, ózining 3-synypta oqityn qyzynyng byltyrghy oqulyghynan «Qas ýlekten tughan qatepti. Qara nar kerek bizding búl iske» degen mysal keltirdi: «Osy tirkestegi «qara ýlek» degen sózdi osy jerde otyrghandardyng seksen payyzy týsinbeui mýmkin», – dedi ol. 

Bekbolat myrzanyng aituynsha, qazirgi oqulyqtar balalardyng oilau jýiesin damytudyng ornyna olardy test jattaugha beyimdep jatyr. «Balalar qazir bilim alyp jatqan joq, olar test jattap jatyr. Bizding balalar «Chto? Gde? Kogda?» degen shougha dayyndalyp jatyr, olar tek derek jattaydy», dedi kýiingen B.Tileuhan. Basqasha aitqanda, qazirgi bilim beru jýiesi alghan bilimdi ómirde qajetke asyrugha baghyttalmaghan. «Balany ensiklopediyalyq bilim alugha emes, tereng bilim jinaugha baghyttauymyz kerek», – dedi ol.

«Bir el bolghan son, bir oqulyq bolu kerek. Bir jarym milliard Qy­tayda bir ghana oqulyq bolghan kezde, 17 million ghana bolatyn bizge bes-alty oqulyqtyng qajeti qan­sha?», – dep súrap, ózi jauap berdi. «Oqy­lyqtardy kýrdelendirip, odan qate shygharyp, sosyn qayta-qayta basudyng sebebi aqsha tabu», – dep tú­jyrdy ol.

Qazirgi oqulyqtarda «rubli», «shoshqa» turaly esepter bar. Shyn­dy­ghynda, oqulyqtar qay memleketting bilim ordasynda oqytugha arnalghany anyq­taluy kerek. 

Qoryta aitqanda, Bekbolat Tileuhan myrza oqulyq shygharu isin bir qolgha beru kerektigin basa ait­ty. Qazirgi jýie boyynsha Y.Altynsarin atyndaghy ghylym akade­miyasy baghdarlama jasap, miy­nistrlik tender jariyalaydy, ony útyp alghan baspa avtorlyq topty jasaqtap, avtorlar oqulyqty jazyp shyghady, baspa ony basyp shygharady, odan song ministrlik ony mektep kitaphanalaryna joldaydy, sosyn mektep múghalimderining sarabynan ótken oqulyq ministrlikke qayta keledi... Týpting týbinde, mektep oqulyqtarynyng olqylyqtary ýshin eshkim jauap bermeydi. «Birin-biri kinәlaydy, sonymen naqty kinәli joq. Endi meyli Y.Altynsarin atyndaghy akademiya nemese basqa újym bolsyn avtorlyq topty jasaqtaudan oqulyq shygharugha deyin bastan-ayaq jauapkershilikti moynyna alu kerek», – dedi Tileuhan myrza.

«Qazirgi oqulyqtardyng auyr­ly­ghynan balanyng júlyny qisayady. Ba­lanyng ózinen sómkesi auyrlap ketedi», – dep taghy bir ózekti mәseleni algha tartty. 

Kenes mýsheleri arasynda mek­tep­terde shet tilderin qalay oqytu kerek degen mәsele airyqsha tal­qylaugha negiz boldy. B.Tileuhan, A.Smailov shet tilderdi Japoniyada 12-14, Qytayda 14 jastan bastap oqytatynyn taghy da eske saldy. Al bizde 1-synyptan bastap aghylshyn tilin oqytyp, ana tilin әli tolyq mengerip ýlgermegen balanyng basqa tildermen basyn qatyrudyng astarynda ne túr? Aldan Smailov myrza búl turaly: «Monomemleketterding ózderi tildi 6-synyptan bastaytyn bolsa, últtyq dilinen, tilinen airylyp qala jazdaghan biz 7-synyptan bastauymyz kerek qoy», – dedi.

Ókinishke qaray, ministr myrza ziyalylardyng bazynasyna mardymdy jauap bere almady. Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting bar aitqany: «Aghylshyn tilin birinshi synyptan oqytu Preziydent joldauynda aitylghan tapsyrma, sondyqtan búl mәseleni Preziydent Ákimshiligimen aqyldasu kerek». Ekinshiden, ministrding aituynsha, aldaghy bes-alty aida bilim beruding jana standarty qabyldanady, endeshe oghan deyin әli talay mәsele talqylanuy tiyis.

«Songhy ýsh jylda qazaq tilinde 2300 әdeby oqulyq bekitilip, oqu baghdarlamasyna engizildi. Qazirgi memlekettik tapsyrys shenberinde Qazaqstan tarihy oqulyghy әzirlenude. Sheshimin kýtip túrghan mәsele – búl bilim beru jýiesinde balabaqshadan bastap joghary oqu ornyna deyingi aralyqta qazaq tilin oqytudyng standartyn jәne orta mektepke arnalghan dengeylik oqulyqtar әzirleu», – dedi ministr búdan son.

Qazaqstan tarihy turaly sóz bolghanda, kenes tóraghasy bir mysal aitty. Áshimbaev myrzanyng aituynsha, ÚBT-gha dayyndalyp jatqan astanalyq oqushylardyng arasynda ótkizilgen saualnama nәtiyjesine sәikes, «Eng qiyn pәn ne?» degen súraqqa basym kópshiligi «Qazaqstan tarihy» dep jauap bergen.

Jalpy, oqulyqtardaghy olqy­lyq­tar turaly әngime búl salada әli qyruar sharuanyng bar ekenin an­ghartty. 

«Elbasymyz memleketimiz әlem­ning damyghan otyz elding qataryna enui kerek degen aldymyzgha ýlken maq­sat qoydy. Búl maqsatqa jetu ýshin kóp júmystar atqaru kerek. Oghan jetu bizding mamandarymyzgha, kadrlarymyzgha, jastarymyzgha bay­lanysty. Myqty jastardy tәrbiye­leu ýshin mektepterimiz myqty boluy kerek. Mektepter myqty boluy ýshin mekteptegi oqulyqtar myqty boluy kerek», – dedi Mәulen Áshimbaev myrza. 

Al aitylghan sóz aitylghan jerde qalmas ýshin Áshimbaev myrza osy keneste aitylghan mәselelerding bәrin hattap, taghy bir elekten ótkizip, QR Ýkimeti men Parlamentining nazaryna jetkizudi óz moynyna aldy. 

Gýlbighash OMAR

Astana

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5867
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7119