Beysenbi, 17 Mausym 2021
Qogham 14103 0 pikir 19 Sәuir, 2014 saghat 17:45

«ANYZ ADAM» JURNALYN QARALAUShYLARDYNG NAZARYNA!

«ANYZ ADAM» jurnalyna «japtym jala, jaqtym kýie» dep qaralaushylardyng nazaryna!

«Adolif Gitlerding ómirbayany men qyzmetin jazdyn» dep jazghyryp, mәselening bayybyna barmay túryp baybalam salghan, bizdi Qazaqstan Respublikasy Baylanys jәne aqparat agenttigine aidap salyp, syrtymyzdan ýkim shyghartugha deyin alyp barghan DAUDYNG basynda túrghan kim denizshi? Resey jurnalisteri! Naqtyraq aitsaq, reseylik REGNUM «Novostiy» aqparattyq agentigining aty belgisiz avtory. Olar birinshiden, «búl jurnal Gitlerding 125 jyldyghynyng qúrmetine basyldy» deydi. Jurnalda onyng 125-ke tolghany turaly bir auyz sóz joq, ol, tipti, bizding oiymyzgha da kelmepti. Búl – bir. Ekinshiden, «fashistik iydeologiyany aqtaugha arnalghan» deydi. Al, biz bolsaq, jurnaldyng alghy sózinde bas redaktorymyz Jarylqap Qalybaydyng «Biz ne ýshin Adolif Gitlerdi jazyp otyrmyz?» degen maqalasynda búl súraqqa tolyq jauap berip otyrmyz: «Onyng eki sebebi bar: Birinshisi – memleket basyna, ghayyptan tayyp A.Gitler sekildi bir adam kezdeysoq kelip qalghan jaghdayda, oghan ergen býkil halyqtyng orgha jyghylatynyn kórsetu ýshin!.. Mәselen, bir ghana tarihy túlgha dýniyening astan-kestenin shygharyp, tónkerip jibere jazdady. Býkil әlemning 72 memleketi qatysqan adamzat tarihynyng eng súrapyl soghysynda 60 mln.-gha juyq adam qaza tauyp, 110 mln.-nan astam adam jaraqat aldy. Osylaysha Adolif Gitler – Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng eng basty qylmyskeri bolyp tabylady. Al oghan ergen nemis halqy Gitlerding últshyldyq-fashistik iydeyasynyng qúrbandyghyna ainala jazdady.

Ekinshisi – últshyldyq-shovinistik iydeyany qayta jalaulatyp kele jatqan qúdayy kórshimiz – Resey imperiyasynyng qazirgi biyligining asa qauipti sayasatynan qorghanu maqsatynda jazyp otyrmyz!».

«Gitler men Putinning is-әreketterinde úqsastyq bar ma?» degen saualymyzgha belgili tarih ghylymdarynyng doktorlary – Sayyn Borbasov pen Zardyhan Qinayatúly jәne sayasattanushy-ghalym Rasul Júmaly Reseyge Putinning basshy bolyp keluimen birge, skinhedterdin, neofashistik qozghalystardyng payda bolghanyn, Gitler Chehiyanyng Sudet qalasyn qoldan úiymdastyrylghan referendummen qosyp alsa, Putinning Qyrymdy osyghan úqsas әdis-tәsilmen Reseyge qosqanyn, sondyqtan múnday iydeologiyagha der kezinde toytarys berip, adamzat balasy fashizmnen sabaq alu keregin tilge tiyek etti.

Biraq, jurnal redaksiyasynyng negizgi ústanymyn kópe-kórneu kórgisi kelmegen Resey agenttigining jurnaliysi jurnaldyng mazmúnyn odan әri qaray qara kýiemen boyay týsedi. Mәselen, qogham qayratkeri Naghashybay Esmyrzanyng jurnal redaksiyasynyng «Gitler qanday túlgha?» degen súraghyna bergen jeke pikirin, úyalmay-qyzarmay búl jurnal jurnaliysining «Gitler – fashist emes» dep jaqtaghan maqalasy retinde kórsetse, ekinshi jerde – Gitlerding enbegin «Mayn Kampf» qanday kitap?» dep jazghan dep aiyptaydy. Biraq, óz paydasy ýshin «Mayn Kampftyn» qanday kitap ekenin anau-mynau emes, fashimzning eng basty jauy Uinston Cherchilliding sol ýshin Nobeli syilyghyn alghan «Ekinshi dýniyejýzilik soghys» kitabynan alynghan ýzindi ekenin әdeyige bayqamay qalady. Al, Naghashybaydyng pikiri turaly aitar bolsaq, «jurnal jariyalanymdaryndaghy avtor pikiri redaksiyanyng týpkilikti kózqarasy bolyp eseptelmeytini» beseneden belgili.   

Keybireuler «ANYZ ADAM» jurnaly nege tek úly adamdardy ghana jazbaydy?» dep aiyptaydy. Biz olargha birneshe ret qaytalap aitamyz: «ANYZ ADAM» degen sóz – úly adam degen sózding balamasy emes, búl mediajoba elding auzynda eng kóp sóz bolyp jýrgen tarihy túlgha turaly basylym. Jәne eng bastysy, birinshi betke jeke túlghanyng sureti jariyalanghanymen, biz әrqashan da jeke túlgha ómir sýrgen tarihy kezenning aqiqatyn ashugha basa kónil bólemiz. Birinshi betti múqiyat oqyghan adam bayqamauy mýmkin emes! Onda «Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng tarihy» dep jazylghan, al Gitlerding suretining jogharghy jaghyna «adamzat qasireti» degen belgi qoyylghan.

Alayda, Resey agenttigining basty maqsaty – Vladimir Putindi Adolif Gitlermen salystyrghan qazaq jurnalyn japtyru, al onyng «Skat» kompaniyasynyng úshaghynda qazaq tilinde qyzmet kórsetudi talap etken «últshyl» bas redaktoryn jazagha tartqyzu. Sol ýshin de «arab elderining mamany bolyp tabylatyn» (agenttikting jazuy boyynsha) Rasul Júmalynyng óz súhbatynda Vladimir Putindi Adolif Gitlermen salystyrghan jerine erekshe shýiligedi. Rasul Júmalynyng Qazaqstandaghy belgili sayasattanushy ghalym, qogham qayratkeri ekenin әdeyi auyzgha almaydy.

Eng bastysy, Qazaqstannyng «Qúqyq qorghau jәne baqylau organdary nege múny elemey otyr?» dep QR Baylanys jәne aqparat agenttigi men basqalaryn jurnal redaksiyasyna qaray aidaqtaydy. «Biz búl oqighanyng damuyn múqiyat qadaghalaytyn bolamyz» dep ses kórsetip qoyady. Búghan keyinnen Rosbalt.ru sayty qosyldy.

Atalmysh Resey aqparattyq agenttigining óz últtyq mýddesin qorghap jazghan «japtym jala, jaqtym kýie» maqalasyn jerden jeti qoyan tapqanday quana-quana qayta basqan Nur.kz sayty qay elding mýddesin qorghap otyr? Ony odan ary qolday ketken Tengrinews.kz, Today.kz, Zakon.kz sayttary men orystildi telearnalar qay elding mýddesine júmys istep otyr? Mәselen, Resey materialyn birinshi bolyp basqan Nur.kz portalynyng qúrushysy әri bas diyrektory Vasiliy Uliyanov Novosibirde bilim alghandyqtan Reseyge býiregi búryp otyrghan bolar. Al, basqalargha ne joq deseyshi?

Ásirese, feysbuk siyaqty әleumettik jelilerdegi kópting dýrmegine erip, jurnaldy oqymay, kórmey túryp, Resey agenttigi men Reseyge býiregi búrghan qazaqstandyq orystildi sayttardyng jazghan eshqanday negizsiz, dәieksiz jalasyna senip,

«Kóp aitsa kóndi,
Júrt aitsa boldy –
Ádeti nadan adamnyn» (Abay) degen psihologiya boyynsha «ANYZ ADAM» jurnaly men onyng bas redaktory Jarylqap Qalybaydy jerden alyp, jerge saluyna jol bolsyn. Áytse de, jurnaldy oqyghandar da az emes. Olar mәselening bayybyna barmay túryp, baybalam salushylargha tiyisti toytarys berude.

Qysqasy, búl Qazaqstan men Resey azamattarynyng arasyndaghy aqparattyq soghystyng bir kórinisi. Ókinishke oray, bizding biylik 23 jyldan beri tәuelsizdigimizding eng basty tútqasy bolyp tabylatyn – aqparattyq qauipsizdigimizdi qamtamasyz ete almady. Sondyqtan da, kórshi elding aqparattyq «әskeri» bizge ne jazyp, ne qongymyzdy jәne qalay jazu kerek ekenimizdi basqaryp, kerek bolsa, jogharydan búiyryp otyr. Biraq, ol әriptester dәl osy Adolif Gitlerding «Mayn Kampf» kitabynyng 1992 jyly Reseyde jariyalanghanyn (Gitler A. Moya boriba. Moskva, izdatelistvo T-Oko, 1992 god), elektrondy núsqasynyng Resey sayttarynda kýnde ilinip túratynyn http://www.911-truth.net/Adolf_Hitler_Mein_Kampf_Russian_translation.pdf, búdan basqa da A.Gitler turaly jýzdegen reseylik basylymdardyng jariyalanghanyn jәne Vladimir Putin biylikke kelgen uaqyttan bastap skinhedter dep atalatyn neofashistik  úiymdar men qozghalystardyng qaptap ketkenin, olardyng әr kýni týnde slavyan emes halyqtardyng ókilin úryp-soghyp, eshkim kórmegen jerde óltirip jatqanyn týk bolmaghanday bayqamaghansidy. Al, Adolif Gitlerding dәl osynday últshyldyq-fashistik iydeyasyna ergen halyqtyng adamzat balasyna qanday qasiret әkelgenin ashyp kórsetpek bolghan qazaqtyng «ANYZ ADAM» siyaqty jurnaly men onyng «últshyl» bas redaktoryn Putindi – Gitlerge, orys skinhedterin – neofashisterge tenep kórsetkeni ýshin jazagha tartqyzghysy keledi. Jәne olargha Resey baspasózin oqyp, telearnasyn kóru arqyly qoghamdyq pikir qalyptastyryp otyrghan keybir jergilikti orystildi jurnalister  men qazaqstandyqtar «әit, bas» dese qosa qabady.

Úzyn sózding qysqasy, qúrmetti oqyrman qauym, eng aldymen jurnalymyzdy tolyqtay oqyp shyghyp – sottasanyzdar da, jaqtasanyzdar da sodan keyin baryp – әdil pikir  bildirinizdershi. 

Qúrmetpen,

Jarylqap QALYBAY jәne «ANYZ ADAM» jurnalynyng újymy   

Abai.kz

0 pikir