Býgingi Ukrainadaghy jaghday jana sayasy baghytta órbip otyr. Qyrymnan keyin Shyghys Ukrainanyng tәuelsizdik alugha degen úmtylysy 3 manyzdy tújyrymnyng kórsetkishi.

 Birinshiden, postkenestik kenistik elderinde memleket qúru ýderisi ayaqtalmaghan, qayta kýrdeli kezendi bastan keshirip otyr. Memleket qúru iydeyasy birinshi kezekte elita qúru prosesimen tyghyz baylanysty. Búl túrghydan Ukraina manyndaghy oqighalar últtyq elitanyng әlsizdigin kórsetti.  Qyrymdaghy oqighalargha tótep bere almauynyng ózi últtyq elitanyng ishinde búl mәselelerge baylanysty birizdilikting joq ekenidigin kórsetkendey. Onyng ýstine últtyq memlekettikke degen әleumettik toptardyng kózqarasynyng birkelki bolmauy Ukrainanyng Qyrymnan airyluyna alyp keldi. Búl birinshi kezekte, «últtyq mýdde» men «memlekettik mýdde» úghymdarynyng arasyndaghy qayshylyqtyng bar ekendigin aiqyndady. Ukrain últshyldarynyng úsynyp otyrghan «últtyq memlekettilik» iydeyasy Ukrainanyng Europa odaghymen integrasiya baghytyn ústana otyryp, Reseyden tәuelsiz europalyq qúndylyqtargha arqa sýiegen memleketke ainalu. Al «reseyshil oppozisiya» Europa odaghynan alshaqtau Reseylik sayasat farvaterinde qaludy kózdeydi. Búghan kópúlttylyqty qosar bolsanyz, onda jaghday kýrdelene týsedi. Sheteldegi orys últy ókilderining ózin sol elding azamaty emes, Úly Reseyding ókilimin dep esepteuining ózi ne túrady?!. Búl tendensiya orys últynyng ókilderi tyghyz shogharlanghan aimaqtarda boy kórsetip keledi. Múnymen qoymay sheteldegi orystar ózderin Resey syrtqy sayasatynyng forposty jәne osy syrtqy sayasatty jýrgizushi element dep qabyldaydy. Yaghny býgingi kýngi Shyghys Ukrainadaghy jaghday kórsetkendey, orys últy ózge qoghamgha integrasiyalanudyng tómengi dengeyining nәtiyjesinde ózderin Resey imperializmining bir bóligi retinde qarastyratyndyghyn aiqyndap berdi.

         Ekinshiden, Reseyding úly derjavalyq ambisialary jana damu kezenine ayaq basty. Býgingi Resey ózin jay derjava emes, ghalamdyq dengeyde AQSh-pen bәsekeles bola alatyndyghyn kórsetuge yntalanuda. Búl yntany jýzege asyru ýshin eshteneden tayynbaytynyn, tipti eng jaqyn bauyrlas halyqtyng ózin qúrbandyqqa shala alatyndyghyn kórsetti. Resey óz mýddelerin qorghau maqsatynda tipti halyqaralyq sharttardy moyyndamaytyndyghyn anghartty. Budapesht kelisimderine sәikes yadrolyq qarudan bas tartqan Ukrainanyng territoriyalyq tútastyghyna AQSh, Resey memleketteri kepildik bergen bolatyn. Ózderiniz kórgendey Resey Qyrymdy qosyp alu arqyly halyqaralyq mindetkerlikterge onsha mәn bermeytindigin anghartty.

         Ýshinshiden, AQSh jәne Europa odaghy memleketteri Reseyding úlyderjavalyq ambisiyalaryn jýzege asyrtpau ýshin týrli sharalar qoldanuy mýmkin. Búl әsirese ekonomikalyq sanksiyalardan kórinis tabuda. Resey Qyrymgha әskerin kirgizgen alghashqy aptanyng ishinde 149 milliard dollar joghaltty. Búl AQSh-tyng jәy ghana Ukrainany qoldau maqsatyndaghy әreketi emes, búl AQSh-tyng әlemdik liyderlikten bas tartugha dayyn emes ekendigin kórsetedi.

         Shyghys Ukrainadaghy jaghday búdan әri qalay órbiydi degen saualgha toqtalsaq.

         Eng nashar ssenariy Resey әskerlerining kirgizilui ekendigin týsinemiz. Qyrymnyng anneksiyasy kezinde әreketsizdik etken Ukraina Shyghys Ukrainany da dәl osylay qarsylyqsyz bere salady degen oigha jetelemese kerek. Sebebi Qyrym úzaq uaqyt Reseyding qúramynda bolyp Hrushev túsynda ghana Ukrainagha berilgen aimaq. Al Shyghys Ukraina tarihy ukraindyqtardyng jeri. Búl jer Ukrain memlekettigining kórinisi bolyp tabylady. Búl jerding anneksiyalanuy ukraindyqtardyng últtyq namysyn taptaumen birdey. Búl jaghdayda AQSh jәne ózge de elder diplomatiyalyq әdisterding maghynasyz ekendigin týsinip, әskery әreketterge kóshui mýmkin. Al ukrain partizandarymen kýreske Resey әskeri qanshalyqty tótep bere alatyndyghy belgisiz. Qyrymgha әsker kirgizgeli beri ekonomikalyq sanksiyalardyng ashy dәmin tatqan Kremli búl әreketke bara qongy ekitalay.

         Boluy mýmkin eknshi ssenariy, Ukrainanyng federaldy memleketke ainaluy. Búl ssenariyge sәikes Shyghys Ukrainadaghy orys diasporasy shekteuli memlekettike ie bolady. Avtonomiya zandylytaryna sәikes Shyghys Ukrainagha memlekettik biylikting manyzdy bóligi ózin-ózi basqaru shenberinde beriledi. Polisiyadan bastap, jergilikti atqarushy biylik aitarlyqtay derbes әreket etu mýmkindigine ie bolady. Biraq әriyne biylikti ortalyq biylikpen bólisip, ortalyq Ýkimetting mýddelerine qayshy kelmeuge mindettenedi.

         Ukrain últshyldarynyng jýzege asyrudy maqsat etip qoyyp otyrghan ssenariyi, әskery tәrtip engizu arqyly Ukrainany birtútas memleket retinde saqtap qalu. Búl ssenariy jýzege assa, Ukrainadaghy býgingi kýrdeli jaghday úzaqqa sozylady. Sebebi Ukrainadaghy «orys» mәselesi elding syrtqy sayasy vektoryn aiqyndaugha baghyttalghan kez-kelgen qadam jasaghanda Reseyding qolyndaghy qarugha ainalary sózsiz.

         Ukrainadaghy jaghdaydyng әlemdik geosayasatqa әseri qanday bolmaq?

Eng aldymen Ukrainadaghy daghdarys Reseyding ambisiyalaryn kórsetti jәne búl ambisiyalarmen AQSh kelispeytindigin de aiqyndap berdi. Yaghny ghalamdyq dengeydegi «qyrghiqabaq soghys» kezenining qayta ornauy ghajap emes. Búl taraptardyn, dúrys bolsa da, búrys bolsa da birine-biri qarsy júmys isteytindigining kórsetikishi. Yaghny kóppolyarly әlemnen jahan birtindep ekipolyarly әlemge boy týzep kele jatqandyghy bayqalady. Búl qarsylastyqtaghy basty qaghida: «Kim bizben bolmasa – sol bizge qarsy!» iydeyasynan tuyndaydy. Búl óz kezeginde kópvektorlyq sayasat ústanyp, beytarap sayasat doktrinasyna arqa sýieytin memleketter ýshin óte kýrdeli kezenning bastalghandyghyn bildiredi. Búl jaghdayda shyn mәninde memleketter «basty odaqtas» tandaugha mәjbýr bolady.

Ekinshiden, ghalamdyq bәsekege qatysushylardyng barlyghy óz territoriyalyq, aimaqtyq qúrylysyn qayta qarap, yqpal etu aimaqtaryn aiqyndaydy. Yaghny KSRO ydyraghannnan keyingi qalyptasqan jaghdaydyng qorytyndylary tolyqtay qayta qaralatyn bolady. Álem qaytadan týrli yqpal etu aimaqtaryna bólinedi. Búl ekonomikadaghy әskery óndiris komponentining kýshengine alyp keleri sózsiz.

Ýshinshiden, Resey men AQSh bәsekelestik jaghdayynda óz pozisiyalaryn nyghaytu ýshin týrli odaqtar qúryp, bar odaqtardy nyghaytugha tyrysary sózsiz. Soltýstik Amerika erkin sauda aimaghy turaly kelisim elderining Europa odaghymen erkin sauda aimaghyn qúru turaly kelisimi Europalyq odaqtyng búl bәsekelestikte AQSh-ty qoldaytyndyghyn kórsetedi. Al, Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyqty jyldam keneytu niyeti búl ekonomikalyq odaqtyng sayasy qúramdas bóligin nyghaytyp, Resey odaqtastarynyng blogyna ainalatyndyghynyng kórsetikshi. Búl rette Reseyden boyyn aulaq ústaghysy keletin Gruziya, Ukraina, Moldova sekildi memleketterding TMD qúramynan shyghyp irgelerin Europagha jaqyndatuy zandy qúbylys.

Tórtinshiden, әlemdik sayasatta beytarap Qytay, Ýndistan, Braziliya sekildi memleketterding sayasy salmaghy artady. Bastalyp jatqan dodada osy memleketter túraqtylyqtyng kepili men bloktar arasynda dialog jýrgizuge arnalghan alangha ainalary sózsiz.

Qalay bolghanda da biz ýshin manyzdysy – elimizding ózine tiyimdi syrtqy sayasat vektoryn tandap, sayasi-ekonomikalyq derbestigimizdi saqtap qaluymyzda bolmaq.

ShYNGhYS ERGÓBEK

ABAI.KZ