Euraziyalyq ekonomikalyq odaq. Áldekimderding erinip, bәlki, bilmey jazyp jýrgenindey Euraziyalyq odaq emes. Ýsh taraptyng da resmy biyligi búl odaqtyng eshqanday sayasy boyauy joq ekenin toqtausyz týsindirip keledi. Tek Reseyding týshtaqay sayasatkersymaqtary birese ortaq valuta, birese ortaq parlamentariy jýiesin aityp qalyp, júrttyng jýikesine tiimen ainalysyp jýr.

Ótken jyldyng jeltoqsanynda ótken Euraziyalyq ekonomikalyq odaq kenesining otyrysynda N.Nazarbaev osy tónirektegi súraqtargha bylay dep nýkte qoyghan bolatyn: «Búryn da aitqanmyn, taghy da qaytalaymyn, úiymnyng sayasilanuyna jol berilmeydi. Shekara qorghau, migrasiyalyq sayasat, qorghanys jәne qauipsizdik jýiesi sekildi baghyttar, sonymen qatar, densaulyq saqtau, bilim beru, mәdeniyet, azamattyq, әkimshilik jәne qylmystyq qúqyq salalarynyng eshbirining búl ekonomikalyq integrasiyagha qatysy bolmaydy. Tәuelsiz memleket retinde biz barlyq memlekettermen jәne halyqaralyq úiymdarmen belsendi qarym-qatynasymyzdy jalghastyra beremiz jәne odaq búl túrghyda bizge kedergi keltirmeui tiyis». 

AQSh tudyrghan anyz

Anyghynda, búl odaq turaly bastama sonau 1994 jyldan bastap kóterilip keledi. Ózara ekonomikalyq yqpaldastyq sodan beri birneshe satydan ótti. Qanshama kelisimder men qújattargha qol qoyyldy. Degenmen, boyaudyng songhy bir jylda qatty qalyndap ketuine myna bir mәlimdemening qatysy joq pa eken degen oy tuady. AQSh-tyng memlekettik hatshysy Hilary Klinton ótken jyly: «Biz aimaqtyng (postkenestik – C.T.) qaytadan «sovettenuge» bet alghanyn bayqap otyrmyz. Biz búl mәseleni barynsha bayaulatudyng nemese toqtatudyng tiyimdi tәsilderin tabugha barynsha tyrysatyn bolamyz» dep mәlimdegen bolatyn. AQSh-tyng kimge emeshegi ezilip otyr? Resey taraby múnday qadamdardy songhy jyldary oryn alyp otyrghan sayasy teketirestermen baylanystyrsa, biz de janaghy sózding jarty salmaghyn ózimizge qabyldap qoyamyz. Demek, songhy kezderi aqparattyq kenistikti qaptaghan «tәuelsizdikten aiyrylu» kartinasynyng bas boyaushysy qay jaqtan ekenin andu qiyn bolmay qaldy.  

«Ún da joq-au, may bolsa, bauyrsaq pisirip beretin...»

Búl, sóz joq, asa auqymdy, manyzdy, taghdyrly mәsele.Onday mәselede jaqtau men dattaudyng boluy zandy. Biylikke qatysty aitsaq, sol pikirtalasqa layyqty kónil bólmey otyrghanday kórinetini ras. Degenmen, key azamattar tarapynan artyq aityp, shekten shyghudyn, qazaq balasyna tәn emes qaraday jala jabudyng oryn alyp jatqanyn da moyyndaugha tiyispiz. Olar Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine jala jabuda. Óz biyligi men baylyghyn saqtap qalu ýshin osy qadamgha baryp otyr dep. Qisynsyz qiystyru. Nazarbaevtyng biyligi Putinge qarap túrmaghanyn bәrimiz bilip otyrmyz. Oghan Nazarbaevtyng aqyly jetpey qapty degen tym kýlkili, Putinning tilimen aitqanda, «tym «naivno».

Ekinshiden, bireumen elbesip-selbesip kýn kórmese bolmaytynyn jahandanudyng jazylmaghan jabayy zany әldeqashan úqtyryp qoyghan.

Ýshinshiden, osynau ekonomikalyq integrasiyanyng artynda qanday sayasattar oinalyp jatqanyn biz әzirge týsine almaymyz. Bir kezde qatty syngha qalghan «kópvektorly sayasat» nemese «Astananyng auysuy» sekildi búl qadamnyng da qayyrly bolaryna senu kerek. Senbegen kýnde de, jogharydaghyday salany tútas bir halyq sengen basshysynyng basyna qotara salmay, synnyng ózin sapaly aita bilgen jón-au.

Al taqyrypshagha kelsek, Núrsúltan Nazarbaevty qolynda absolutti biyligi bar biyleushi dep emes, kóp qaqpannyng arasynan jol tauyp beruge tyrysyp jýrgen jolbasshy ghana dep bilsek, jaghdaygha ene qarasaq adamshylyqqa da, qazaqshylyqqa da qonymdyraq bolar ma edi...    

Abai.kz