Dәuren, Ámirhan turaly aza maqalandy oqyp, birtýrli qúlazyp otyrmyn.

«Ámirhannyng baqigha attanuymen birge ishimdegi jigerding jasyp, qayrattyng jalyny qaytyp, senimning setinegenin sezdim...» depsin. Saghan «...jigerindi jasytpa...» dep júbatu aitu qiyn – suyq jelding ótinde túrghanday jan-dýniyen  әli talay azynaytynyn ózing de jaqsy sezesin... 

Ámirhan dýnie saldy degendi estigende  jaqyn dostary sender ghana emes, jalpy ózin ruhaniyatqa qatysym bar dep sezinetin әrbir jan tóbesinen jay týskendey  kýy keship, qatty qayghyrdy. Búl – qazaqtyng taghy bir ýlken túlghasynan aiyrylghanyn sanaly, mýmkin, tipti beysanaly týrde sezinui bolsa kerek.

Mening esime sonau 1997-98, jalpy 2000-jyldar qarsany týsedi. Qansha qiyn kez degenmen, ruhaniyattyng jana bir jol izdep búlqynghan, shiryqqan kezeni bolatyn.  Ámirhan, Abylay jәne Sen ýsheuing ol kezde jalyndaghan jas edinder, «Jas Alashta» jarqyrap kórinip jýrgen shaqtaryn. Sol kezde «Qazaq әdebiyetinde» tanym-talgham pikirtalastarynyng ortasynda kýn  keshken Meyirhan ekeumiz senderdi «ýsh noyan» dep ataushy edik, sonymyzdan kóringen qaraday sezinushi edim óz basym.  Abylay Sabdalin qalalyq әkimshilikke júmysqa auysqanda, qazaq ruhaniyaty jaqsy bir azamatynan aiyrylatyn boldy-au degen bir «әttegen-ay» ókinish te bolghan...  Ámirhanmen júmys babymen habarlasyp, pikir alysyp túrushy edik. Onyng jyrlaryn,  alghashqy maqalalaryn oqyp jýrgenmen de súnghyla synshylyghyn, әlemdik kontekste otyratynyn, týrkilik bastaudy anyqtau jolyndaghy izdenisterin 1998 jyly kóktemde M.Áuezov teatrynda ótken «Teatr kóktemi» festivalinin  Qazylar alqasy mýsheligine shaqyryp, spektaklider taldasqanda anyq bayqaghanday edim.

         Erekshe, izgi bilimdi, asa mәdeniyetti Ámirhan naghyz synshy - jana bilimmen qarulanghan jana zaman synshysy edi. Ol kól-kósir bilimin últ iyigiligine jaratyp ótti -  qazaq ruhaniyaty ýshin kóp is tyndyrdy (ruhaniyatqa sinirgen enbek kóptomdyqtarmen emes, oy quat-kerneuimen ólshense kerek).

Izgi bilimdi adam jaqqan sham siyaqty. Onyng jaryghymen ortasy núrlanady,  qoghamy qúnarlanady. Ámirhan jana buynnyng ruhany kóshbasshysy boldy. «Qazaq әdebiyetindegi» azasózinde Meyirhan aitpaqshy, shyndyghynda da «Bolashaqta últqa ie bolatyn jigitterding biri»  degen ýmit bar edi...

Ámirhannyng qazasy - auyr qaza. Jәne tap osynday azamattardyng qazasy - ómirding shyn baghasyn, mәn-maghynasyn taghy bir úghyndyratynday.

Qazirgi qazaq qoghamynda qiyndyq az emes. Jazushy bolyp ómir keshu óte qiyn ekenin ózing de aitypsyn. Sondyqtan da, әsirese,  Ámirhan syndylardyng jýrip ótken ruhany joly onay emestigi anyq. Biraq, payymdauymda, túlghalar óz tabighatyna say erkin jýrip ótetin búl jol  -  ózining jan qalauymen jazghany, ózi men qoghamnyng mýddesin zamanauy talaptar biyiginen, qoldan kelgenshe birge alyp jýruge úmtylghany jәne búl iygi, jasampaz  qareketi tabighy tabighatynan tuyndaghandyqtan da eshkimge  mindetsinbegeni;  agha buyn, ózge buyndardyng «mandayynan sipamaghany» ýshin ókpe artpaghanymen de  –  keyingi  aqjoltay jas buyn ýshin de taghlymdy jol. Keyingi buyn, qazir syn jazyp jýrgen jastardy qosa aityp otyrmyn,  izdenis ayasyn keneyte týsedi, Ámirhan synshynyng da kenistigine ýnilip, qoldan kelse  onyng beyókpe syrbazdyghyn ýlgi tútady degen ýmit bar.

Dәuren, senin  minorly kónil-kýiing bәrimizge ortaq. Qazaq qashanghy jaqsysynan osylaysha aiyrylyp qala beredi?.. Jýregine týsken salmaqtan dýnie keshken Ámirhannyng qazasy – bizding biylikke, tipti bәrimizge signal boluy kerek. Biylikting múnayy men kómirin, qazba baylyqtaryn týgendey bermey, adamyn,  ruhaniyattaghy enbegin eshbir barrelimen ólsheuge kelmeytin túlghalaryn týgendeytin; olardyng óz boyyndaghy talantyn el iygiligine júmsauyna jaghday tudyratyn uaqyty keldi. 

Adamy kapitalyn baghalaytyn uaqyty keldi!  Búl mәseleni qalay kóteru kerek? -  kóp bolyp oilasu kerek. 

Jasy kishi bolsa da ruhany qorghany ýlken bolghandyqtan «Kim bar?» degende «Ámirhan bar ghoy!» deytinbiz.  Ámirhan dýnie salar kýni bizder onyng Serikbol Qondybay turaly derekti filimge jәne Asqar Sýleymenov turaly telehabargha qatysuyn ótinip habarlaspaqshy bolghan edik...  Endi onyng jyly jymiysyn, óte biyazy sóz saptasyn kórmeytinimiz, qúnarly әngimelerin estimeytinimiz ýlken ókinish.

Dәuren, júbatu aitu qiyn,  degenmen de enselering týspese deymiz. Qalay aitqanda da sender býginde ruhaniyatymyzdyng auyr jýgin bir kisidey kóterisip kele jatqan buynsyndar. Ózderindey ayauly dostarymen birge kózqaraqty qogham  da Ámirhandy әli kóp izdeytin bolady. Kónilge medeu - Ámirhan biyigining alasarmasy, onyng oy jýlgelerin tanymaq-bilmekke úmtylghandy biyikke jeteleri. Al, «keleshekte ruhany kemel biyikke jetetin úrpaq» qazaq oiynyng «Ámirhan biyigin»  tereng tany alatyn bolar.

14.04.2014 j

Abai.kz