Jaqynda Qarjaubay Medihanovtyng «Jeti bauly Berish úrpaqtarynyng shejiresi» atty kitaby qolyma tiydi. Bayúlynan beri qaray órbitilip aitylatyn Berish ruy qazaq tarihynda oiyp túryp oryn alatyn ejelgi úly taypalardyng biri. Býkil arab dýniyesin uysynda ústap, Shynghys hannyng әskerine qarsy túryp, ony jeniliske úshyratqan әlemdik dengeydegi úly qolbasshy súltan Beybarystyng ózi nege túrady. Ata-babasyn úlyqtap, elining jaqsysy men jaysanyn aityp, olardyng jasaghan erlikterin tarih betine jazyp qaldyru – abyroyly, әri jauapty is. Búl túrghyda Qarjaubay Medihanov jazghan ensiklopediyalyq shejire kitaptyng jastargha berer tәrbiyelik mәni zor. Dey túrghanmen, әlgi shejire kitaptyng «әttegen-ay» degizetin tústary da barshylyq. Oghan sebep, birinshiden taghdyrlas qatar ósken, tóskeyde maly, tósekte basy qosylghan Aday men Berishtin  jauy da, ary da bir bolyp, ortaq jau ýshin eki el de bir-birine jәrdemdesken. Jauy ortaq eki eldi bir-birinen aiyryp airyqsha qarau dúrys emes. Sonday-aq, Qúlbaraq batyrdy jaugha qarsy eshkim zorlap alyp ketpegen. Óz erkimen baryp soghysyp, jaudan qaza tapqan. Sebebi, Qúlbaraq namysqoy, halqy ýshin janyn qiyatyn batyr bolghan kisi. Aday arasyna Bayúlynyng basqa úrpaqtarynan da kóship kelip, qonystas bolghan rular az emes. Olar azdy kýn otyryp keyin kóship ketken. Sebebi, ol kýnde adaylardyng jauy kóp bolghan. Qalniyaz jyraudyng «Er Qarmys» dastanynda:  

                           ...Teriskendi boz dónnen

                           Týidek-týidek shang shyghyp,

                           Jau qarasy kórindi.

                           Jau qarasyn kórgesin,

                           Kóp ekenin bilgesin,

                          Ónkey qorqaq jappastar

                          Barmaymyz dep shegindi,

                         Shegindi de bólindi.

                         Azyp tughan bala ýshin

                        Ata-baba sógildi,- degeni bar. 

    Osy kezge deyin Esbolay úrpaqtarynyng , әsirese, IYtemgennen taraghan auyldyng adaylarmen birge jýrui– erlikterining arqasy. «Búl elge kelging kelse er bolghaysyn, búl elmen er bolmasang el bolmaysyn»- degen shaldarymyzdyng sózi bar. IYtemgennen taraghan úrpaqtyng qazirge deyin osy ýrdisten shygha bilgendigi.

  1993 jyly Inder audanynyng Jarsuat auylynda Qaratoqay Berishting Shyndekesinen taraytyn  kózi ashyq, kókiregi oyau Berdesh Esbosynúly degen azamat boldy. Bekeng biletin әngimesi kóp, Múrat Mónkeúlynyng jyrlaryn jatqa soghatyn. Sol kisi «Qaratoqay berishterdi adaylardan bólip alu qiyngha soghady-au»– dep әzildeytin.  Oylap qarasan  Qaratoqayda nayza ústaghan batyrlardyng kóbining naghashysy – adaylar. Múrattyng naghashysy da Adaydyng bes jýirigining biri – Aqtan Kereyúly. Múrat Mónkeúly Kereyding әkesi Ábdillanyng qyzynan tughan. Bekeng taghy bir sózinde «Aqyndyq Adaygha qonyp, Berishke týstenip ótken» – dep otyratyn. Imandy bolghyr Berdesh agha Aday men Berishti aiyrmaytyn.

   Endi jogharyda atalghan kitap avtory Qarjaubay Medihanov keltirgen derekterge toqtalayyn. Qúlbaraq ata jóninde keltirgen derekteri qatege toly.

Kitapta avtor:  

«2001 jyly Beket atagha baryp, qúran oqyghanymda onyng basyndaghy shyraqshy mynaday qyzyq әngime aitqan. Kezinde Beket pen Qúlbaraq kezdesip, sózden sóz shygha kele ekeui halyqtyng kóz aldynda әruaqtaryn synasypty. Birinshi kezek Qúlbaraqqa beriledi. Ol aruaghyn shaqyryp, úzaq yrghalyp-jyrghalyp baryp, babyna kelgeninde Beketti otyrghan ornynda jerge kirgize beredi. Býkil denesi kórinbey ketkennen keyin ýsti-basyn topyraq-topyraq etip, keri shygharyp alady. Beket ýstindegi shan-topyraqtan arylyp, jaqsylap juynyp alady da, óz kezegi boyynsha aqqu qús bolyp әuege úsha jóneledi. Qanatyn jaymen qaghyp, birese shanshyla joghary kóterilip, tómen qúldilap, tandanysqan adamdardyng tóbesinen ýsh qaytara ainalyp, Qúlbaraqtyng qasyna kelip qonady. Aqsaqaldar: «,Al, endi tórelikti qaysymyz aitamyz » desip, abdyrap qalghanda Qúlbaraq: «onda ózim aitayyn » depti.

– Beketting aruaghy menikinen basym, әri óte әdil. Men onyng janyn qinap kýshpen jerge batyryp edim, ol onyng qiuazyn qayyryp, maghan qarsy qiyanat jasamastan óz jónine úshty da ketti. Yaghni, Beket óz ghúmyrynda, o dýniyelik bolghannan keyin de jazyqsyzdargha qiyanat jasamaydy. Onyng ýstine qús bolyp úshu degen – eshkim qaytalay da almaytyn, tendesi joq eng qiyn óner. Al, endi búlardan shyghatyn qorytyndy qanday degenge aitarym – mening aruaghym osy ainaladan aspaydy eken, Bekettiki samghap úshqany tәrizdi әlemning biraz jerine jetedi, ózge júrtty ózine tәnti etedi. Men oghan »aq jýregimmen batamdy beremin,– degen eken, aruaqtylyghymen qatar synshylyghymen de tanymal bolghan Qúlbaraq ózinen 40 jas ýlkendigi bar Beketke».

  Qúrmetti Qarjaubay zamandasym, búl әngimede maqsatyng Qúlbaraqty Beket ata syndy әulie qylyp shygharghyng kelip, shyraqshynyng aituy arqyly Qúlbaraq batyrdy asyra maqtap jibergening kórinip-aq túr. Múnday әsirelep, asyra maqtau – shyn әngimening ózin ótirikke ainaldyryp jibereri haq. Osy jerde Beket әuliyening ózin qara jerge tyghyp shygharghan Qúlbaraq, týrkmenderdi kórgende nege mýjәlsiz kýige týsken? Olar әulie emes, jay adamdar ghoy. Tym bolmasa ózining qara basyn qútqaryp qalmaghany tanqaldyrady. Siz osy súraq tónireginde oilanyp kórdiniz be? Estigen әngimelerding barlyghy birdey shyn eken dep tariyhqa hattalyp qalatyn kitaptargha jaza beruge bolmaydy ghoy. Estigenindi әbden saralap, oy eleginen ótkizip baryp qaghaz betine týsirgening abzal. Shejireni jazu arqyly bir elding tarihyn jazyp otyrsyn. Qúlbaraq әulie bolsa, ólgennen keyin әulie boldy. Anyz әngimede  Hiua әskeri Qúlbaraqtyng basyn kesip hannyng aldyna aparghanda batyrdyng basy kýlip jatqan.Sonda han: –Mynau Sýiinqaranyng basy emes, bóten bireuding basy ghoy. Degenmen, búl kisi qúr adam emes eken. Basty arulap juyp, namazyn shygharyp, kóminder!,– dep búiyrghan. Búl habar Manghystaugha jetip, sodan beri halyq Qúlbaraq batyrdy әulie dep tanyghan. Qazirgi kezde el arasynda qoldan batyr, әulie jasau keng etek alghan.

 Kimning batyr bolghysy kelmeydi, jýregi túrmaydy.

Kimning bay bolghysy kelmeydi, qúdayy qúramaydy.

Kimning danyshpan bolghysy kelmeydi, halqy aqyl súramaydy. Sol aitqanday batyrlyq ta, danyshpandyq ta kez kelgenning qolynan kele bermeydi.

 Kitapta Qúlbaraq ata turaly taghy bir jalghan әngimege jol beresin, Qarjaubay zamandasym.

« Qúlbaraq batyr turaly mynaday da bir әngime bar. Reseyden kóp adammen bir orystyng ghalymy Manghystaudyng baylyghyn izdegen ekspedisiya bastyghy bir suy mol qúdyqty satyp alyp, ony kýzetetin kýzetti izdep jar salady. Eshkim su ishpey, shelek salmau kerek, mal kelmeu kerek, búghan kýzetetin adam tabylmaydy. Sol kezde ekspedisiya bastyghyna jergilikti bir adam aitady, senderding búl qúdyqtaryna kýzetshi tabylmaydy, sebebi, kim kýzetse de, erteng adaydyng kóshken eli tyndamay tartyp ishedi. Sondyqtan búl qúdyqqa kýzetshilikke tek bir adam bar, eger kelisse Berish Qúlbaraq batyr, sonymen kelisseng qúdyghyna eshkim jolamaydy. Basqa adamdy el tyndamay sudy tartyp ishedi degesin, Qúlbaraq batyrgha kóp aqsha berip, qúdyghyna ózining shelegi men arqanyn salyp ish, esh adam, mal keltirme dep kelisken son, Qúlbaraqtyng jigitteri kýzetip túrady.

  Jaz mezgilinde Manghystaudan Arqagha kóshken Adaydyng maly kóp bir auyly sol qúdyqqa kelip mal suarugha úlyqsat bolmay, adamy, maly shólge úrynyp kelesi qúdyqqa jete almay ýlken qiynshylyq kóredi. Tartyp ishuge Qúlbaraqtan qorqyp, ne qylaryn bilmey daghdarysqa úshyraydy. Sol mezgilde kelin bolyp týskenine 2-3 ay bolghan jas kelin kelip atasyna: –Úlyqsat etseniz, sol qúdyqtyng kýzetshisine baryp keleyin,- depti. Sodan atasy quanyp ketip qasyna 2-3 joldas ertip bir jorghagha mingizip jiberedi.

  Jas kelin Qúlbaraq auylyna kelip, kezdesken kisilerge mening sharuam Qúlbaraq batyrda, sol kisige jolyghugha úlyqsat etsenizder degesin, jigitter Qúlbaraqqa, batyr, sizge bir әdemi kelinshek kelip onasha jolygham dep túr degesin, Qúlbaraq әkel ýige deydi. Kelinshek ýige kelgesin aitypty: «Au, batyr,biz kóship bara jatqan el edik, adam, malymyz shólden qyrylghaly jatyr, myna qúdyqtan siz su bermeydi degesin, mening kelgenim sol sebepten. Búrynghy ata-babanyng sózi bar edi: «Ár jaghynda ónbesi bar erkekting bezin qyzghanghan әielden bez, әr jaghynda ónbesi bar qúdyqtyng suyn qyzghanghan erkekten bez», - degen, Sizding múnynyz qalay bolghany dep, kelgenim edi»-degende, Qúlbaraq batyr sózge kelmesten:

– Qúdyqtan qazirden bastap mal suaryp, ishe berinder!- dep ózining jigitterine, - Sender tarap jónderine jýre berinder, qúdyq endi kýzetilmeydi,- dep tәrtip bergen...»

Qareke, búl ótirigine de jol bolsyn!Berishting shejiresin jazghanda múnday bas-ayaghy joq qisynsyz әngimege úrynbauyng kerek edi. Bir әngimende Beket atamen shendestirip Qúlbaraqty әulie qylyp kórsetsen, ekinshi әngimende Qúlbaraqty kәpirding aqshasyna jaldanghan kýzetshi qylyp tanytasyn. Osylaysha shejire kitapqa kirgizgen eki әngimeng de bir-birine qarama qayshy kelip túr.

Qúlbaraq batyr Sýiinqaramen zamandas, ekeui de bir kezende ómir sýrgen kisiler. Zamanynda Sýiinqara batyrdan 5-10 ýy berish týgili, qalyng Aday qaymyqqan. Sýiinqaranyng iyegining astynda Bozashyda jýrip Qúlbaraqtyng orystan aqsha aldym dep qúdyqtan su bermeui jәne orystardyng emin-erkin kelip, Adaydyng qúdyghyn satyp aluy da shyndyqqa kelmeydi.

  Sosyn sudan taryqqan Aday auyly týskenine 2-3 ay bolghan jas kelinin aqsaqaldar jýretin oryngha júmsamaghan.Jana týsken kelinning Qúlbaraqpen onasha jolygham deui de bir elding namysyna tiyetin sóz ekenin úmytpaghanynyz jón. Kelin týgili bizding adaylar sary qaryn bәibishelerin de otbasy, oshaq qasynan úzatyp shygharmaghan. «Su ishken qúdyghyna týkirme» degendey Esbolaydyng IYtemgeninen taraghan úrpaqtary adaylarmen tósekte basy, tóskeyde maly qosylyp, aralas-qúralas qyz alysyp, qyz berisip qúda jekjat, naghashyly-jiyendi bolyp keledi. Kisige merekede dúrys otyryp, ýiden dúrys shyghyp ketu de óner. Endigi jerde onday derek dәiegi joq jalghan qisynsyz әngimelerdin

basyn qúrap shejirege engize beruding jóni joq ekenin týsingeysin. Berish elining de týrli әngimelerin men de bir kisidey bilemin. Ekeumizding jasymyz qaraylas eken, jylan ekesh jylan da qansha iyrelendep jýrgenimen inine týzu baryp kiretinin oidan shygharmauymyz kerek.

Kópbol DEMESINÚLY,

Manghystau oblysy,

Aqshúqyr auyly

Redaksiyadan: Óz zamanynda asa tanymal bolghan túlghalar turaly el auzynda anyz-әngimeler әli kýnge ýzilmey aitylyp kele jatyr. Ol әngimelerdi tirnektep jiyp, naqtylau, derektendiru – onay sharua emes. Qúlbaraq batyr jayynda da sony aitamyz. Sondyqtan kóziqaraqty oqyrman Kópbol Demesinúlynyng maqalasyn ataly eki júrttyng arasyna sóz jýgirtu ýshin emes,  aqiqat shyndyqqa jetu ýshin jazylghan dýnie dep qabyldauyn súraymyz. Jogharydaghy maqalanyng avtoryna qarsy dәiekti, derekti әm mәdeniyetti jauap bolyp jatsa, jariyalaugha әzir ekenimizdi eskertemiz.

Abai.kz