Dýisenbi, 4 Nauryz 2024
46 - sóz 5862 0 pikir 4 Sәuir, 2014 saghat 13:08

Baqytgýl Mәkimbay. OBALYNG KIMGE, ORALMAN?

Azamattyq alu azapqa ainalsa, preziydentting «kósh toqtamaydy» degen sózine sene alamyz ba?

Ótken aptada Núrsúltan Nazarbaev shygharmashylyq ziyaly qauym ókilderimen kezdesuinde jazushy, belgili jazushy aghamyz Dulat Isabekovke «kósh toqtamaydy» dep aitqany sol-aq eken, redaksiyagha kóshi-qonnyng qalyng kedergisine tap bolghan Aydyn NÚRTOLQYN degen azamat kelgen edi.

«Ózim Ata júrtqa kelgenime on jylday uaqyt boldy, endi әke-sheshemdi, ini-qaryndastarymdy da kóshirip alsam degen niyetim bar edi. Endi sol oiym su sepkendey basyldy, ózegimdi ókinish órtegen son, eki ókpemdi qolyma alyp, sizderge jýgirip jettim», – deydi Aydyn bauyrymyz.

Sondaghy Aydynnyng kózine jas ala otyryp aitqany, bizding de janymyzdy jylatqan jaghday mynau edi:

«Almaty oblysy Enbekshiqazaq audanyna Qytaydaghy tuystarymnyng kelgenine bes aidyng jýzi boldy. Alghash kelgen kezde uaqytsha ýsh aigha tirkegen edi, odan keyingi tirkeludi taghy eki aigha sozdy, ol merzim de tez óte shyqty. Búdan bylayghy uaqytta Qazaqstanda túruy ýshin yhtiyarhat alyp, túraqty tirkeuge otyrulary kerek degen son, jergilikti jerdegi qúzyrly mekemege barghan edik. Ol jerdegi tirkeu bólimi «yhtiyarhat hat alyp, túraqty tirkeuge túru ýshin, Qytaydyng konsulynan anyqtama alyp kelinder» dedi.

Túraqty tirkeuge túrugha ótinish bergen son, «Kelgen elining rúqsat qaghazy nemese túrghylyqty kelu turaly rúqsat qaghaz» jәne «sottalghan-sottalmaghany jayly jәne әkimshilik jauapkershilikke tartylghandyghy jayly» eki anyqtama talap etiledi.

Al múnday bir japyraq qaghazdy Qytay dәl sol jerde ólip qalsanyz da bermeydi. Olar onday qújatty Qytaydan alasyndar dep shygharyp saldy. Sondyqtan ata-anam eriksiz Qytaygha keri qaytyp ketti.

Býgingi tanda Qytaydaghy qazaqtardyng túrmys jaghdayy jaqsaruda, eski ýilerin búzyp, ornyna jana ýy túrghyzyp berip jatyr. Diplomy bar jastardy qyzmetke alyp, egin egip, mal baqqan sharuagha subsidiya beredi. Qytaydyng sayasaty sol – qazaqtardyng Qazaqstangha ketpeuin aldyn ala oilastyruda. Elge kelgenime on jyl boldy, júmyspen qamtamasyz etetin agenttikterge telefon soghyp habarlassam, oryssha jauap berip, orys tilin bilmesen, júmysqa almaymyz dep, meselimdi qaytardy. Qalanyng shetinde túramyn, eki balam bar, jer telimin satyp alyp, ýy túrghyzghanmyn. Áyelim «Sәlem» bazarynda (baraholkadaghy) shashtarazda júmys istegen, men de sonyng qasynan etik jóndeytin ayaday jerdi jalgha alyp, kýnkóris kózin tapqanday bolyp edim, jergilikti әkimshilik ony da japqyzyp tastady.

Osydan ýsh jyl búrynghy Qytaydaghy úighyrlardyng kóterilisinen keyin, densaulyqtaryndy tekseremiz dep, jergilikti qazaq-úighyrgha týtik jútqyzghan eken. Sodan kóbining asqazandary titirkenip, belgisiz bir nauqasqa shaldyqqan, sonyng kesiri әkeme de tiydi. Qazaqstannyng azamattyghyn alyp, osy jerde emdetsem degen oiym armangha ainalghan týri bar», – dep, Aydyn bauyrymyz kózining jasyn toqtata almady.

Amaly tausylghan azamat barar jeri, basar tauy qalmaghanyn aityp nalydy. Ózi jigeri qúm bolyp otyra beretin jigitke úqsamaydy, erik-jigerin eshkimge taptatqysy kelmeytinin bayqadyq. Balasyn әkesinen bólgen, әkesin balasynan aiyrghan sayasat adamy qalypqa syimaytyn úghym bolsa kerek. Syrttan kóship keletin әr qazaqty osy elde túraqty tirkeuge túrghyzu-túrghyzbau mýmkindigin ózge memleketting enshisine berip qong – tәuelsiz el degen aty bar Qazaqstan ýshin masqara jaghday demeske laj joq.

IYә, jasyratyny joq, sol tәuelsiz elding preziydenti Nazarbaev qol qoyghan Kóshi-qon zanyna engizilgen ózgerister sheteldegi qazaqtardyng keluine kedergi jasap jatqany jóninde narazylyqtar aitylyp ta, jazylyp ta jatyr. Aydyn Núrtolqynnyng basyndaghy jaghday bizding endi ghana ashyp otyrghan janalyghymyz emes.

Tәuelsizdik alghan 22 jylda Qazaqstandaghy qazaqtardyng demografiyalyq ósimining basym bóligi oralmandar esebinen artqany belgili. Alayda oralmandardyng elge keluine, azamattyq aluyna shekteu qoyghan zang qazaqtyng endigi ósimin de azaytatyny anyq. Endeshe úlan-ghayyr jerdegi 17 millionday ghana halqy bar tәuelsiz memleket ýshin demografiyalyq prosess memlekettik mәsele desek, kóshi-qondy qazaqqa qaray retteytin biylikting keypi әzirge bayqalmaydy.

Sonda Dulat aghanyng el preziydentining auzynan estigen habaryna senemiz be, joq әlde búl onyng әdettegi aldarqatuynyng biri me? «Kósh toqtamaydy!» dese, qazaqtardyng ata mekenge oraluyna kedergi keltiretin ol zangha nege qol qoydy?

Aytpaqshy, jergilikti biylikting ishki sayasat bóliminde isteytin bir qyzmetker: «Songhy eki-ýsh jyl kóleminde oralmandargha qarsy nasihat jýieli týrde jýrgizilude» dep, redaksiyamyzgha habarlasqany bar edi. Sol azamattyng aituyna qaraghanda, ótken 2013 jyldyng qantar aiynda oblys әkimderi, oblystyq ishki sayasat basqarmalary preziydent әkimshiliginen qúpiya aqparattyq hat alypty. Ol qúpiya qújatta eldegi sayasy ahual turaly aqparatty kýnde keshki saghat 19.00-de preziydent әkimshiligine habarlap otyru mindettelgen. «Jergilikti jerde ótken miting, bas qosu, jinalystarmen qatar, ýkimettik emes úiymdar, sayasy partiyalar, sonyng ishinde oppozisiyalyq partiyalarmen birge oralmandar jóninde aqparat berilip otyrsyn» dep jazylghan eken. Demek, biylik oralmandardan qauiptenip, oralman mәrtebesin Qazaqstan azamaty men sheteldik azamat mәrtebesining arasyna qystyryp qoyghan.

Kóshi-qon basqarmasynyng bosaghasynda ailap-jyldap azamattyq ala almay jýrgen qazaqtardyng sany jóninde aqparat joq. Beyresmy statistikalyq mәlimetterge sýiensek, elimizge keletin qandastarymyzdyng jartysyna juyghynyng azamattyq aluy bir jylgha deyin sozylady eken. Ol merzimge jana zandaghy ózgeriske baylanysty tórt jyldy qossaq – elge kelemin degen qazaq bes jyl bos sandalady degen sóz. Endeshe azamattyq aludyng azap jolyn kim jenildeter eken degen saualdyng jauabyn әzirge taba qoymasymyz anyq. Sondyqtan Dulat aghanyng habaryn maldanyp, búl mәseleni jyly jauyp qonggha bolmaydy.

Shynynda da, óz qazaghynyng óz eline qonys audaruy kórshi elding ishki sayasatyna núqsan keltiredi degen uәjding qisyny joq. Germaniya óz nemisterin jinap aldy, Izraili búl isti songhy otyz jyldan beri ýzdiksiz jýrgizip keledi, Resey de óz orystaryn otanyna jinau jóninde memlekettik sayasat jýrgizude. Sonda bizding biylik nege óz qazaghyn óz otanyna jinaudan qorqyp otyr? Shamasy, astarynda basqa mәsele jatqan búl saual bólek әngimening taqyryby bolsa kerek...

Baqytgýl MÁKIMBAY,

«D»

Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 13 (237) ot 03 aprelya 2014 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 937
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 639
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 1344