Keshe mәjiliste qylmystyq kodeksting jana jobasy talqylandy. Zang jobasy boyynsha, qaueset (jansaq aqparat, ósek) taratu auyr qylmys eseptelip, kinәli dep tabylghan adam 12 jylgha sottaluy mýmkin. Búl turaly talqylaudan  shyqqan son, bas prokurordyng orynbasary Iogan Merkeli aitty.

Merkeli myrza zang jobasynda qaralyp jatqan ózgeriske qatysty birneshe mysal da keltirgen: «Búl bap tek qana qaueset taratushylargha ghana qoldanylmaydy. Sonday-aq, bank salasyna jәne basqa da jaghdaylarda da qoldanylady. Mysaly, Reseyde ótken Olimpiada qarsanynda saqtyq sharalary jetkilikti dәrejede emes degen qaueset tarady. Sol siyaqty Taraz qalasynda su qoymasy jarylypty degen sóz tarap, túrghyndar týn ortasynda ýilerin tastap qashty. Qaueset sóz taraghan jaghdayda ol qoghamnyng tynyshtyghy men túraqtylyghyn shayqaltqan asa auyr qylmys sanalady».

Búl mәsele qoghamda qyzu talqygha týsip jatyr. Osy orayda biz birqatar sarapshylardyng pikirin berudi jón kórdik.

Aydos Sarym, sayasattanushy:

- Búl zandardyng payda boluy jaqynda ghana bank-qarjy jýiesindegi daghdaryspen baylanysty shyghar dep oilaymyn. Bir ósekting saldarynan birneshe banktyng qúrdymgha ketu qaupi tuyndady. Búny moyyndau kerek. Biraq, ýkimet әdettegidey sebep pen saldardy shatastyryp otyrghan siyaqty. Bizding qogham, shynyn aitayyq, avtoritarly qogham. Asqan sóz erkindigi, baspasóz bostandyghy, pikir aluandyghy, aqparattyq saladaghy bәsekelestik joq. Túiyq, jabuly qazan kýiindegi qoghambyz. Al osynday qoghamda birinshi oryngha ósek shyqpaghanda ne shyghu kerek? Júrttyng senetin basqa qanday derek kózi bar? Sheneunikterimiz baspasózden, súqbat beruden kýnde qashqalaqtap jatsa, jaltaryp jatsa, jurnalister aqparatty qaydan aluy kerek? Mening oiymsha, múnday zandardy engizuding ornyna ýkimet ózining aqparattyq sayasatyn jóndep aluy tiyis. Tipti ýkimettik organdardyng veb-sayttaryn alyp qarayyqshy, masqara emes pe?! Qazaq tilindegi aqparaty aqsap túr, keyde mýldem audarylmaydy. Ol veb-sayttar aqparatty taratu ýshin emes, jasyru ýshin jaralghan siyaqty bolyp kórinedi. Qysqasy, ýkimet qoghamgha tәueldi boluy tiyis, ashyq boluy tiyis. Basqa dúrys joly joq. Al eger mynaday zandar ýsti-ýstine qabyldana berse, bir-eki jyldan keyin 1937 jylgha qayta tap boluymyz yqtimal.

Dos Kóshim, «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi:

- Búl óte qatang mәsele. Halyqty dýrliktiretin arnayy taratylatyn kesirli aqparat bolady. Al, el ishindegi qaueset pen adamdardyng jansaq aityp qoyghany ýshin jazalau – shekten shyghu. Biraq, Iogan myrzanyng keltirgen mysaldaryna qaraghanda, zang kez kelgen daqpyrt sóz taratushylardy jazalaytyn syqyldy.

Úiymdardyn, belgili bir salalardyng júmysyna kesirin tiygizetin, arnayy úiymdastyrylghan aqparat taratushylardy jazalau kerek. Degenmen, 12 jyl degen tym artyq. Sosyn búl halyqaralyq adam qúqyqtaryna da qayshy. Sondyqtan búl mәselede jeti ret ólshep, bir ret kesken dúrys.

Ghaliya Ájenova, «Ádil sóz» sóz bostandyghyn qorghau halyqaralyq qorynyng bas mamany:

- Búl birinshiden, Konstitusiyanyng 20 babyna qarsy keledi. Yaghni, 20 bapta  anyq jazylghan: «sóz jәne shygharmashylyqqa bostandyq beriledi» degen konstitusiyalyq kepildikten qoghamdy aiyryp otyr.

Qoghamgha taraghan sózding ótirik ya shyn ekenin kim aiyrady? Sarapshylar dayyndady ma? Kim bagha beredi. Sonday-aq, aqparattyng qaueset nemese jansaq ekenine tolyqtay kóz jetkizu ýshin qalay saraptama jasalady?

Múnday mәselelerdi anyqtaytyn, bagha beretin mamandar bizde joq.

Búl –oy-pikir aitqyzbau, kózqaras bildiruge jәne týrli әleumettik jelilerde erkin pikir alysyp, әrtýrli mәselelerge qatysty oiyn ashyq aityp, jazyp jýrgen qogham mýshelerining jolyn jabu. Al, qogham oiyn túnshyqtyrudan qanday payda tapqysy keletinderi týsiniksiz. Halyqtyng oiyn túnshyqtyrudyng sony jaqsylyqqa aparmaydy.

Sondyqtan zang jobasyndaghy búl ózgeris – antikonstitusyalyq ózgeris.

Rasul Júmaly, sayasattanushy:

- Qaueset sóz, ósek degen qalay qabyldansa da qanday qoghamda da bolghan jәne bola beredi. Bireu bireuden estigenin aityp jatady. Júrttyng auzyna qúlyp salyp qoya almaysyn. Áriyne, ótkendegi bank salasyna qatysty shyqqan arandatushylyq aqparat  siyaqty dýniyeler boluy mýmkin. Múnday jaghdaylar da shara qoldanu qajet te shyghar.

Meninshe, qauesetti taraushylardy qudalaghannan góri halyq nege resmy aqparattargha, derekterge, resmy túlghalardyng sózine senbeydi. Kerisinshe, qauesetke, jansaq sózge ilanady degen mәseleden bastaghan jón sekildi.

Nelikten damyghan, órkeniyetti elderde qauesetke eshkim senbeydi? Olar óz elderindegi memlekettik mekemelerdin, memlekettik qyzmetkerlerding sózine senedi. Al, bizding qoghamnyng qauesetke erip ketetindigi – halyqtyng resmy oryndar men qarjylyq instituttargha senimi joq. Sondyqtan búl mәselede Ýkimet ózinen bastaghany dúrys.

Mәselen, memleketting bank salasyna jauapty adamdar, Últtyq bank halyqqa: «Tengening qúldyrauy bolmaydy. Alandaugha negiz joq. Qorlarynyzdy tengede saqtanyzdar» dedi de, bir aptadan keyin devalivasiya jasap jiberdi.

Ókinishke qaray, múnday jaghday birinshi ret bolyp jatqan joq jәne әrtýrli salalarda kórinis berip keledi. Búl – halyqty aldau. Elding aldanyp qalghany Parlamentte de sóz boldy.

Qaueset taratushylar jauapqa tartylady da, al, halyqty aldaghan lauazym iyeleri jazagha ilikpeydi. Týsiniksiz.

Resmy oryndardyng elge taratatyn aqparaty shynayy bolmay, qanqu sóz shyqqan auyzdargha qaqpaq qoyyp, 12 jylgha sottaghanmen eshtene ózgermeydi. Búl – órkeniyetti elding ústanatyn baghyty emes.

Abai.kz