Abai.kz aqparattyq portaly otstavkagha ketip jatqan Ahmetov Ýkimetin «Ýndemeytin Ýkimet» ataghan edi. «Ýndemeytin Ýkimet» sol ýndemegen qalpy jyly orynyn bosatyp, atqarushy biylikti qaytadan Kәrim Qajymqanúlynyng qolyna qaytaryp berdi. Serik Nyghmetúly 1 jyl 7 ay (ol 2012 jyly 24 qyrkýiekte Prmeier-ministrlikke taghayyndalghan bolatyn) QR Ýkimetin basqarypty. Ahmetovtyng premierligin el ishi jyly qabyldaghan edi. Eshqanday klanda joq. Suyqqoldylyghy bayqalmaghan. Sypayy, sylyq. Alayda, Ahmetov sol imidjin saqtap qalugha tyrysyp baqqanday basqa eshtene tyndyra qoymady. Tilge synbady. Kóshi-qon mәselesine qynbady. Reseymen kedendik odaq shenberinde bәsekege týse almady. Esesine Ýkimetting sonday ýnsizdigi men  momyndyghy Preziydent әkimshiligin basqarghan Kәrim Mәsimovting salmaghyn arttyra týsken. Júrttyng esinde shyghar, 14 aqpanda bolghan  Ýkimetting keneytilgen  otyrysynda ainalasyna qadau-qadau tapsyrma bergen Elbasy Ahmetovke emes, Mәsimovke kóbirek qarap, soghan moyyn búryp, so kisimen kenesip otyrghanday, so kisige ghana ýmit artqanday sóilegen edi. Onyng ýstine, Ýkimet pen Preziydent Ákimshiligi arasy nashar eken degendi estiytinbiz. Aqyry, mine, Ahmetov otstavkagha attanyp Ýkimet basshylyghyna Mәsimov qayta taghayyndalyp jatyr. Kәrim Qajymqanúly búdan búrynda Premier-ministrding oryntaghyna otyryp kórgen. Tәjiriybesi mol. Qysqasy, Mәsimovtyng taghayyndaluy – Qazaqstan Ýkimetining tarihynda bolmaghan taghayyndalu.

Al endi Mәsimovting búl taghayyndaluynda qanday mәn bar?

Birinshiden, Preziydent onyng Kedendik odaq sharttaryn týziu barysyndaghy taraptarmen (Reseymen, Belarussiyamen) baylanysyn kәdege jaratudy kózdeui mýmkin.

Ekinshiden, dýniyejýzilik kezekti  qarjy daghdarysy kezinde Ýkimetti basqaryp eldi daghdarystan alyp shyqqan Ýkimet basshysy retinde baghalanuy yqtimal.

Ýshinshiden, Mәsimov mәmileger túlgha. Onyng kisige júghymdylyghy da esepke alynghan shyghar.

Tórtinshiden,  Qytaydan júmysshy kýshin tartyp, soltýstikti dihan-sharualarmen toltyru deytin asa nәzik sharuany QHR-da oqyghan, qyzmet jasaghan, qytay tilin biletin Mәsimov jýzege asyruy mýmkin degendi Preziydent oigha aldy delik.

Besinshiden, Euraziyalyq ekonomikalyq kenistikke qadam basar tústa Mәsimovpen Ýkimet basshysy retinde kenese otyryp júmys isteu  Preziydentke tiyimdi bolsa kerek. Altynshydan... jetinshiden.... jýzinshiden.... osynday sebeptermen Kәrim Qajymqanúly Mәngilik elding Ýkimet basshylyghyna oraldy.           

S.A. Tereshenko (1992 — 1994)

Á.M. Qajygeldiyn (1994 — 1997)

N.Ó. Balghymbaev (1997 — 1999)

Q.K. Toqaev (1999 — 2001)

IY.N. Tasmaghambetov (2001 — 2003)

D.K. Ahmetov (2003 — 2007)

K.Q. Mәsimov (2007 — 2012)

S.N. Ahmetov (2012 - 2014)

K.Q. Mәsimov (2014)

Abai.kz