Senbi, 23 Qarasha 2024
Óleng 8735 0 pikir 2 Sәuir, 2014 saghat 10:38

Erkeghaly BEYSENOV. NAR TÚLGhA

Poema

 (Imanghaly Tasmaghambetovke)

 

 

I

Biri etip bos madaq, úrandardyn,

Qoldanbaymyn qúralyn qúr aldaudyn.

Al, últymnyng maqtany bolghan úlgha

Reti keldi bir jaqsy jyr arnaudyn.

 

Arttyrghanda aryndy Qúdayym nyq,

Auyzdyqpen alysu – shynayylyq.

Jantyqtanghan jay emes...

Jalaly top,

Shyrayy qút syrymnyng synayyn úq!

 

Ong qadamdy baghytyn dәl anyqtar,

IYmekenning boyynda daralyq bar.

Júrt mýddesin jyghylmay ala jýrgen

Aq jolynda – tek iygi janalyqtar!

 

Erding isin esh etpey, el eleydi,

Shen-shekpendi eken dep shenemeydi.

Sóitsek, sezik qospaq bop zor senimge,

Kertartpalar... qúrysyn... ne demeydi?!

 

Qynyrezu qyrsyqtyq – ishtarlyqtan!

(Zaman joq-au, myqtydan mystan yqqan!?).

Eshkim ósek órbitpes, ózining de

Jóni bolsa ilkimdi is mandytqan.

 

Búl qazaqqa bas iysem men bekerge,

Nópir óleng nósershe seldeter me?!

Tapsang eger, dosym-au,

Úsaq-týiek,

Úmytylar minderin sen de terme!

 

Kótergendey kórinsem asa baghyn,

Tanyghanym túlghasyn, ras, adamnyn.

Oza shapqan odashy shaldarsha tek,

Pendeden pir, payghambar «jasamadym».

 

Tónirektep jýrgem joq qaramaghyn,

Lauazymgha bek mýmkin jaramauym.

Kense sәni – jaghympaz qyzmetker,

Tekten-tekke bylghanbas adal arym!

 

Syrttay ghana syilassa aqyn, әkim,    

Qaptaldasar tym alshaq zaty bәlkim?..

Ol – Nar túlgha!

Al, mening narqym osy –

Tanym talghap, basymdy qatyratyn!

 

Núraghanyn* útymdy ústanymy –

Últty úiytu. Ár Joldau – túspal, ymy.

Sol senimge esh selkeu týsirmedi

IYmekendey erlerding kýsh-daryny.

 

«Qaytsem qalyng qazaqty kýili etemin?..»,-

Deytin múny mәlim ghoy IYmekennin.

Núragha da ony jay uәzir etip

ústamady.

(Tumas han, by de tegin!..).

 

Kýmbirletsem mazmúndy, mingirlemey,

Biregeyding býkpesin bildir, kómey!

Álgiler de... әiteuir... qúp alady,

Ishterinde búqqan song bir-bir «ógey»!

 

Sayasattyng salmaghyn sezingennen

Saghy synyp, ensesi ezilmegen.

Shydamy da shyndalyp әjeptәuir,

Kezi kelgen mindetten bezinbegen.

 

Abyroy – zor, syiy – mol, bedel – biyik,

Kelbetine kelisken kemel keyip.

Ashyq aitsam, «asyra maqtady» dep,

Ashuyma tiyer júrt...

E, ne deyik?!.

___________________________________

*QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev



II

E, ne deyik?!.

Qay bilgish jyr tyndapty?!

(Jylan tili qyrangha jyltyndapty)...

«Erkeghaly ótirik aitty» deme,

Imanghaly sýiedi últyn qatty!

 

Árqashan da qazaqqa emirendi,

Ár sózinde «qazaq» dep tebirendi...

Últtyng úly, seni de úrpaq tanyp,

Alaqanda ústaydy eling endi!

 

Shymyr shyqqan shyndyqqa ilanalyq!..

IYmekene daryghan iman anyq.

Últtyq ruhy zaldy tez úiytady,

Elge esep bergende jinap alyp.

 

Mәngýrtterdi túrady mysy basyp,

Mәngirgenning ketedi qúty qashyp...

Mәn berseniz, oqyrman, mәnerime,

Mәngilikpen otyrsyz úshyrasyp!

 

Jasamaydy, әriyne, adam mәngi!

«Mәngi» sózi Allagha alandauly.

Aytpaghym, búl taqyryp – tarihynda,

Siya ketti qoynaugha, qalam qaldy.

 

***

Tәuelsizdik tanynyng atqanynda,

Ruhym әli tabangha taptaluda.

Tilimiz tis tasasyn qalqan etip,

Kóp jyl ótti tútyghyp jatqanyna!

 

Áli kýnge әrkimge jaltaqtaymyz,

Mi, jýreksiz, mes qaryn, taltaq baymyz.

Orys bermey erikti,

Erbiydik-au,

It saryghan iyesiz shartaqtay biz!

 

Tas mýsin men Isagha syiynghangha

Mәz úl-qyzyng pysqyrmas Núr-Imangha!

Týp-teginen jerinip, qatyp qalghan,

Qatygezdik qalypqa qúiylghan da.

 

Qorqaq qúldar, sanasy búghaulanghan!

(Óli namys tirilmes synalghannan...).

Jatypisher kerjalqau anau bauyr,

Jenil oily, jel sózdi mynau qargham!

 

Tirlikteri tirep túr týniluge,

Janayqaymen isi joq birining de.

Onay olja izdegen onbaghannyn

Qorqynyshty qorqauday týri mýlde!

 

Shoshqa mayyn keskende shylqyldatyp,

Bosaghada bolyp jýr shyr-pyr baqyt...

Tamyrynan bólingen shirik býrdi

Salyp alshy tezine, shirkin, uaqyt!!!

 

Qaptaghanda qasyna azghyn, ylan,

Qorqasyn, ә, jaqyndy jazghyrudan?!.

Búl mәsele tuyp túr negizinde,

IYmekendey qazaqtyng azdyghynan!

 

El biyligi kendeleu has úlannan,

Elding qamyn oilaytyn basy bardan.

«Tórden tóre ýnilse túrmysyma...», -

Degenimiz – búrynnan asyl arman!.. 


                     

III

Jә, Elbasy qoyghanday biylik berip,

«Irilerdin» isine kiylikpelik!..

Jyr arnasyn búrayyn,

Halayyqqa

Túrghan sәtte tosyndau syy dittelip.

 

Dittelgen syy mynau ghoy jyrdy búrar –

IYmekende múra mol ýlgi qylar.

Ánshiligi – bir tóbe... Taghy basqa,

Jidashy dep tanylghan bir qyry bar.

 

Talpynystyng tamyry tik endeydi,

Úshy jalghyz hobbigha tirelmeydi.

Asyl, kóne búiymdar toptamasyn

Últ mirasy retinde týgendeydi.

 

O, kezinde bolmapty arzan jaqút!

Jarqyldapty, qonghanday bar jangha qút.

Altyn, kýmis zerining ýilesimi –

Inju, gauhar, meruert, marjan, aqyq.

 

Altyn úshqyn tergendey әrbir izden,

Órkeniyet alghan-au, nәrdi bizden!? –

Er qaruy, әielder әshekeyi,

At әbzeli... sәuleli sәndi týzgen.

 

Babam bәrin súq kózden jasyrghan da,

Enshi etken ghasyrdan ghasyrlargha.

Bauyrynda jartysy Jer-Ananyn,

Al, jartysy – uaqytqa masyldarda.

 

Qadirinen arzandap keyin qúny,

Saudalandy jәdiger jiyntyghy.

Mystandardyng mysy bop shygha keldi,

Sol mirastan qúralghan tiyn-púly...

 

Qaghylghanyn týisinip dabyl qalay,

Keybireuler tәubadan janylmaghay!

Sezsek iygi kónening qasiyetin,

Túrmystyq zat kýiinde qabyldamay.

 

Keyipkerim – tariyhqa adal adam,

Toptamasyn tauargha balamaghan.

Bәssaudada bәseke qyzdyrmas qor,

Múrajaydyng búryshyn «panalaghan».

 

Tekti jandy teneytin synyghyna,

Asyl layyq últymnyng úghymyna.

IYmekendey túlghany ishten shalyp,

Týkirmesin teksizder túnyghyma!

 

IV

Ol sarqylmas kýshine mindi tegi,

Qalay endi qarqynyn ilbitedi?!

Bilip etken enbegi berekeli,

Jýrip ótken jolyna gýl bitedi!

 

Qay salagha barsa da, qay qalagha,

Nәsip seuip ketedi ainalagha.

Key kezderi arsyzdar arandatqan

Ziyan – bóten.

Tiygizdi payda ghana!

 

Eng aldymen aulalar abatyna,

Odan keyin tas joldar qabatyna,

Odan keyin ormandy kórkeytuge

Atsalysa ketedi ara-túra.

 

Ózi bas bop jýrgen son,

Júmysshylar

jigerlenip, myng isti bir is qylar.

Ári kirgen qalagha bәri birden  

Basqa ýles qossa da, dúrys tynar.

 

Tazalyqtan qúp aldyq bastaghanyn,

Las bolsa, sol – kókesi masqaranyn!..

Dәl ózining kirshiksiz kónilindey,

Kósheleri Almaty, Astananyn!

 

Beu, Astana!

Jayttaryn bastan keshken

Ghalym «tariyh», aqyndar «dastan» desken...

Berirekte, Aqmola kezindegi

El biledi syqpytyn astan-kesten.

 

«Astana» dep resmy bekitkeli,

Tegisteldi eskilik tetikteri.

Qúlpyruy – arqasy IYmekennin,

Batpaq, satpaq ketkendey etiktegi!

 

Tynysy keng túlpargha túsau bar ma?!

Manayy bay manyzdy mysaldargha:

Jandanuda túrghyn ýy qúrylysy,

Boyyn týzep sәuletti nysandar da.

 

Keruenshe jibergen altyn artyp,

Dala shamyn tastady jarqyratyp.

...Túrghylyqty mekenning ajar-kórkin

Maqtan tútu – biz ýshin jarty baqyt!

 

Qyrqasynday jaylaudyng gýlzar qanday!

Jer jýzining bar gýli býr jarghanday.

Últtyq naqysh anghartqan «Núrjol» boyy

Dalamyzdan tabighy týrdi alghanday.

 

Kómkergendey kórinse gýl qyrqany,

Jalghasynday búlaqtyng subúrqaghy.

Jan sergiter osynda biraz aqyn,

Tandayyna týskenshe jyrdyng taby.

 

Jinalyp qap jan-jaqtan túrpattar myn,

Týsti deni joldargha qúr taptauryn.

Eskertkish bop oralyp birtuarlar,

Qadamyna qarap túr úrpaqtardyn...

 

Qala qylyp tik ense, kórki núrly,

Tóbesine qazaqy bórkin ildi...

Eng bastysy, erekshe elordamyz –

Elbasynyng kózindey tóltuyndy!

 

Salynghanday siyqpen qyzghanyshqa,

Jalghan aityp, tiymeymiz biz namysqa.

Ayghaqtaydy Núraghang qoltanbasyn,

Bas josparyn jasaghan syzbanúsqa.

 

Al, IYmekeng – «bas kózir» bas qalamda!

Bәsi basym kórindi basqalargha.

Erek etken Elbasy tapsyrmasyn,

Tiyanaqty tyndyryp tastaghan da.

 

V

Nesine biz jetisip esiremiz?!

Kedeylikpen qashanda kesir egiz!

Keri qaray ketedi ósip-ónip,

Nesiyemiz bop kelgen nesibemiz.

 

Jaltaq bala, momyn er, aqyrghan jar –

Kórer tanyn kózimen atyrghandar.

«Otbasylyq budjette» nan, sýt alyp,

Jolaqysyn tóleytin baqyrlar bar.

 

Ózimning de túrmysym, kýiim qiyn,

Kózge kýiik sapasyz kiyim, búiym!..

Qadirimdi qashyrghan kerdender men

Kerzamangha qalaysha kýiinbeyin?!

 

Qolda bardyng qajetin dәl epteymiz,

Eshtene de eshkimnen dәmetpeymiz.

Syrtqa jýnin qompaytqan kók bórishe,

«Qonyr tirlik – qazaqy әdet» deymiz.

 

Sýrleuimiz búralan, kedir-búdyr,

Bir bayghústyng bir bayghús serigi-dýr:

Ishkeni bir erlerding qúsqany – bir,

Jegeni bir qatynnyng jerigi – bir.

 

Uaqyttary oi-qamsyz ótpegen esh,

Enbekqorlar bosqa ter tókpek emes.

Aylyq púldan shaylyq qún shyqsa eger,

Basshylargha eshqashan ókpelemes.

 

                   ***

Osyndaydy IYmekeng sezip-bildi,

(«Kók attydan» kókeyge sezik kirdi).

Enshisinen adasqan key otbasyn

IYgilikpen jan-jaqty keziktirdi.

 

Ýy kezegin kýtkender anyqtauly,

Jas pen sala boyynsha paryqtaldy.

Kórinbeytin ýnemi kólenkeden

Qalamgerler jaghy da jaryp qaldy.

 

Quanyshtan kóz jasy naq tógilgen,

Shapaghatty, shuaqty shaqty kórgem.

Arqa-jarqa aghayyn birin-biri

Qonys toygha shaqyrdy shat kónilmen.

 

Jamau kónil, jyrtyq bút qoshaqany

Kýlgen sәtte atqanday qosa tany,

Shyn múqtajdyng dirildep kilt sýigeni

Erikten tys kónildi bosatady.

 

Ýleskerler jaghalap Ýkimetti,

Sharshasa da ýmitti ýkilepti...

Ákimine jaudyryp alghys, bata,

Qúdayyna myng mәrte shýkir etti.

 

Búiryq búltsyz etkende kórer kýnin,

Óristeydi ór ruhy órelinin.

Bosaghada bozdaghan tilenshidey

Jaghdayynan janyldy óner-bilim.

 

Baghyt silter bas qala jastaryna,

Ruhaniyat, til jetti asqaryna.

Kónil bóldi kóp jyldyq tarihy bar

Agha gazet «Astana aqshamyna».

 

Jaratushy jaratsa qúlyqsyz ghyp,

Ón boyynda jatady yryq myzghyp...

Jenip kelip zil-batpan jalqaulyqty,

Jenildetti salmaghyn júmyssyzdyq.

 

Estilerding mún-zary bylay qalyp,

Baqyt qúsy bastaryn jýr ainalyp.

«Eki qolgha – bir kýrek» búiyrghan son,

Shygha keldi jýzderi shyraylanyp.

 

Óz júmysyn mandytsa peshenelik,

Jaqsy maman jatqan joq kesh elenip.

Kýngey jaqqa búryldy kýnkórisi,

Enbekaqy kólemi eselenip.

 

***

Azsynghandy mólsherin myna qúttyn

Qúlaghyna qarap-aq shyramyttym.

Pighylyna beredi Qúday ózi,

Qanaghattan qaghynghan jylauyqtyn!..

 

Jýgirgenning kýieni ala salyp,

Talghamyna taghdyry jarasa, qúp.

Ákimdikte tym jii bolmaydy ghoy,

Qamqorlyqqa bóleytin shama-sharyq!

 

Astaryna «oybaydyn» kýres býgip,

Qyzghanyshty qyzyqpen tirestirip

Keregi ne?!.

IYmekeng kóringenge

Jeke mýlkin bergendey ýlestirip!

 

Naryq qaryq qylarday onaylyqpen,

Nesibemdi ómirden olay kýtpen!

Tappaudamyn, alayda, naqty baghyt,

Týsip túr da on-soldy jolayyryq ten.

 

«Jazyp jatqan jyrynnyng qúny qansha?»,-

Deydi dosym, jylmandap úrylarsha.

Tanym bar-ey, toghyshar týsinikke,

Dep oilaytyn «Boldy ghoy púlyn alsa...»!

 

Al, aitayyn, túrsa da payda dayyn,

Búghan bagha jetpeydi, ainalayyn!

Bersin Alla kedeyge adaldyqty,

Jәne iman, sanany baygha layym!

 

«Jalpaghynan jalghangha qúnyghyp qal!»,-

Dese bireu, jan emen búny qúptar!

Qúnanbaydyng dәuletin kózdep pe eken,

«Abay jolyn» jazarda úly Múhtar?!

 

(Qymbattyghyn jónim joq qozghaytúghyn,

Ádet edi әdepten ozbaytynym...).

Dәleldegen zar-zaman zangharlary,

Sózden soqqan eskertkish tozbaytynyn!

 

Oghan layyq IYmekeng bar qyrynan.

Taghylymy bólinbes taghdyrynan.

Ákesine myng alghys, er ósirgen!

Anasyna myng alghys, arly qylghan!

 

Jomarttyqqa kelgende, jarqyn jandy.

Jantyqtardy kórgende, salqynqandy.

Eley jýrdi el-júrtyn shyn sýigendi,

Demey bildi qiyagha talpynghandy.

 

Jýreginen ainaldym, qan qaynaghan!

Jigerinen ot kórip, tanday qagham.

Tilegimen halqynyng órlep órge,

Bilemin men bolghanyn qanday maman...

 

 

VI

Shalys qadam jasatar shala bezben...

Al, ol oqu qamymen qala kezgen.

Jaratylystanugha qúmarlyghy

Irgetas bop bekidi bala kezden.

 

Bolghandyqtan pәlsapa úlyq ilim,

Bilimpaz úl mengergen búny búryn.

Keyinirek jiligin shaghyp tastap,

Mayyn ishti sayasat ghylymynyn.

 

Sol sayasat tartpasa terenge nyq,

Jasar edi basqasha eren erlik.

Geograf, ekolog, biolog bop

Ketui de tiyis-tin, kemeldenip.

 

Biyik biylik basyna jaraghannan,

Myghym jýris kýtildi nar adamnan.

Jarty ghalam ilimin tauyspaqqa

Talap qylghan talanty baghalanghan.

 

Jogharygha jeterin rastau ýshin,

Sayasattyng satysyn basqany – syn.

Jýreksinbey, IYmekeng lauazymdy

Basqarudan bastady jastar isin.

 

 

Aynalghandy madaqtyng arqauyna,

Ýiiredi iyirim, tartady da.

Komsomoldar Kenestik kezendegi,

Tóriyening bas iydi qauqaryna...

 

Azat aspan seyiltip súr túmandy,

Azamattyq ústanym, qúqy qaldy.

Preziydent jaghynan pәrmen kelip,

Kenesshilik qyzmet kýtip aldy.

 

Mansabyna bereke qonyp tәuir,

Arasynda kýn, ailar jolyqty auyr...

Birikkende Bilim men Mәdeniyet,

Baq synady ministr bolyp ta bir.

 

Tóbe tústan tómenge sәl ýn qatty,

Bar mәsele retimen mәnin tapty.

Sosyn... tughan óniri Atyrauda

Ákimdikting dәiekti dәmin tatty.

 

Senim bekip birinshi bastamagha,

Beri tartty Batystan «qasqa bala».

(Ekinshisi – barghany Almatygha,

Ýshinshisi – kelgeni Astanagha).

 

Alandatpay artyna kósh egesin,

Qazaghymnyng úldary óse bersin!.. 

Otyrghanda Ýkimet basshysy bop,

Kógertken-di halyqtyng kósegesin.

 

Eng jauapty júmystar búiyrghaly,

Aqordanyng manayyn shiyrlady.

Bas kenesshi, PÁ*-ning jetekshisi

Bolghandaghy mindetting qiyn bәri!

 

Sәtten beri óristi is bastaghan

Kýnder siyrek týn qatyp, týs qashpaghan.

«Qaju bar ma, túlpargha?..»,

Ómirinde

Bilim, bilik jaydan-jay úshtaspaghan!

 

Qabyldady boydaghy zor yntany,

Memlekettik hatshynyng oryntaghy...

Jyr-kartagha týsirgen búl tizbekten

Jýrip ótken tep-tegis jolyn tany!..

 

                          ***

Ystyq, suyq... Sayasat – qúbylmaly.

Klandardyng shyghyp jýr yghyrlary.

Sýringeni qalady sýmireyip,

Basqa jaqqa bezedi jyghylghany.

 

Oryntaqqa jetkeni esinedi,

Bos otyryp, aqshadan mes ýredi.

Bir-aq jútty...

Mendeyding millionyn

Jarylqaugha jetetin nesibeni!

 

«Budjet qoryn halyqqa arnaghanda,

Jaza nege bolmaydy jalmaghangha?

Memleketting qarjysyn qadaghalar,

Menen basqa eshkim de qalmaghan ba?..»,-

 

dep Elbasy eriksiz qynjylghanda,

Áser ete qoymady túnjyrlargha.

Qarap túryp qan qaynap, jan ashidy,

Bir jaghynan, týsedi únjyrghang da.

 

Aram qargha dengeyli adamdargha

Keyde jem bop jatady adaldar da.

Tekti, isker, talapshyl IYmekendey

Bola almasa...

Núragha-a-au, amal bar ma?!.

_____________________

*Preziydent әkimshiligi

 

VII

Kórgensizder kózinshe jalbaqtaydy,

Ishtey sybap, syrt kózge sәl dattaydy.

Anyghynda kóp bilgen, kópti kórgen,

Aytary bar aghayyn ardaqtaydy.

 

Dualy sóz termelep tektiligin,

Ep, biligin eleuli etti býgin.

Ziyalynyng aty shyn ziyaly ghoy,

Biyikterden estirter bekting ýnin!

 

Nar túlghanyng atyna say yqpaly

Asqaqtady, qanatyn jayyp baby.

Búqara da bas qosa qalysqanda,

Sheshendigin tamsana bayyptady.

 

«Shuyldaspay, tabuda júrt tynym...»,- dep,

«Shynymen әr qadamy nyq búnyn!..»,- dep

Studentter soghady sayasatty,

Oqushy da ózinshe tútty qúrmet.

 

Qala jaqtan syr tartyp auyl, audan,

Shalghaydan-aq tәp-tәuir tanyp alghan.

Kókjiyegi kónilding keneygen de,

Sansyraghan sanadan saghym aughan.

 

Til tirnegin tirshilik kóshirude,

Qayysuda Arqanyng tósi mýlde.

Qarapayym halyqqa baylanysty,

Úl-qyzynyng ósui, óshui de!..

 

 

Týiin

Jyr ýdese, jalghasar taghy, taghy,

Sony soqpaq oidy tez damytady.

Pәk peyilden pendelik jasalghanday,

Yntyqtyra bermeyin, al, yntany!

 

Yntanyng da týgi joq el indetpek!

Jalghyz jauap mynau-aq menen kýtpek:

«Shekpenimen qabyldap, keyipkerge

Qaray salghan qiyanat «sheneunik» dep!».

 

Últyn sýigen úmytar úlandy kim?!

Qyraghynyng tanydyq qyrandyghyn!..

Myqtylyqty myqtylyq moyyndaydy,

Jazylghan joq búnday jyr búdan búryn!

 

Oqy qalsa kónilding hoshy bary,

Shynayylyq sharttaryn dos úghady.

Kemdi ghana «kórgeni» key sabazdyng –

Aynadaghy poshymnan shoshyghany!

 

Aqtandaqqa ainalyp búl arnauym,

Kýtip ústar kitapqa qúmar qauym...

IYә, iyә, qaq tórge shygharar-au,

IYmekendey Alashtyng úlandaryn!

 

Jarq etkizgen syndymyn jarqyn janyn...

Biraq, Shabyt, sen әli sarqylmaghyn!

...Altyn qúrsaq analar búl jalghangha

Ákeledi talayyn Nar túlghanyn!!!

Astana

30.03.2014

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377