Seysenbi, 23 Shilde 2024
Biylik 10380 0 pikir 1 Sәuir, 2014 saghat 17:39

Tilimizding memlekettik mәrtebesi Konstitusiyamyzda aiqyndalghan

Erbol TILEShOV, Astana qalasy Tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy

– Elbasy Núrsúltan Nazarbaev ýstimizdegi jyl­ghy Joldauynda elimizding birqatar stra­te­giya­lyq baghyttarymen birge til taqyrybyn da qam­tydy. Osyghan oray til salasynda qanday stra­te­giya­lyq ústanymdar boluy qajet? 

– Birinshiden, tilimizding memlekettik mәr­te­besi Konstitusiyamyzda aiqyndalghan. Osy mәr­tebeni naqty is jýzine asyru ýshin tilderdi da­mytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha ar­nalghan memlekettik baghdarlamasy qabyl­dan­ghan. Baghdarlama auqymynda qazaq tilining býgingi jә­ne tayau bolashaqtaghy barlyghyn bolmasa da, kóptegen mәselelerin sheshuge bolarlyq. Mening oiym­sha, Elbasynyng jogharydaghy sózinen song qazirgi tildik ahual saralanyp, atqarylar sharua­lar tiyanaqtalghany jón. Búl rette әsirese, qazaqtildi ortanyng bolashaqta óris jangyna asa qajet júmystar qazirgiden de jandanuy kerek. Ekinshiden, Elbasy tarapynan «2025 jyly barshamyz qazaq tilinde sóilegende Qazaq eli bo­lamyz» degen strategiyalyq oy aityldy. Endi osy mejege jetkende jappay qazaqtildi orta bolu ýshin bolashaqta nәtiyje bererlik qanday ke­zendik, qajet deseniz, dәuirlik mindetterdi oryn­daugha tiyispiz, solardy qazirden bastauymyz qajet. Ol ýshin aldymen balabaqshalar men mek­tepterding barlyghy qazaq tilinde boluyna qol jetkizuimiz mindet. Qazirgidey 300 mynnan astam qazaq balasy orystildi mektepterde bilimmen birge ózge tilde tәrbie alyp jatqanda qazaq ti­lining mәselesi kýni erteng sheshile qalady deu tym erteleu. Sonymen birge mynaday derekterge de na­zar audarghanymyz jón. Ol qazaq mek­tep­te­rin­degi ózge últ ókilderi balalarynyng mýldem az oqiy­­tyndyghy. Elimizde bir jarym millionnan asa bala qazaq tilinde oqysa, solardyng 34 myny ghana ózge últ ókilderining úlandary. Búl bar-joghy 2,1 payyzdy qúraydy. Al orystildi mektepterdegi qa­zaq shәkirtterining ýlesi 30,1 payyz. Búdan shy­ghatyn qorytyndy ózimiz óz tilimizden góri ózge tildi tandaymyz, al ózgeler bizding tilimizge, biz­ding emes-au memlekettik tilge әli de nem­qú­ray­ly­lyq tanytuda. Elbasy belgilegen uaqytta eli­mizde qazaq tili tolyq saltanat qúru ýshin, әlbette, ilgeride keltirilgen sandar kýrt ózgerui tiyis. Ýshinshiden, «memlekettik til retindegi qa­zaq tilining mәselesi elimizdegi sayasi, eko­no­miy­ka­lyq, әleumettik ózgerister men janalyqtardan keyin qalghan joq pa?» degen mәsele bizdi oi­lantuy tiyis. Eger qazirgi qoghamdaghy janalyq­tardy tarazylasaq, Qazaqstannyng tәuelsizdik ke­zindegi jetistikterin saralasaq, elimizge qar­qyndy týrde enip jatqan jahandanudyng ekpinin angharsaq, onda memlekettik tilding qoldanysynda әbden integrasiyalanghan ghalamdasu zamanynda keyindep qalushylyq bayqalady. 

– Sonda tilimiz býgingi dәuirlik súranystargha ja­uap bere almay otyr dep oilaysyz ba? Eger olay bolsa, onyng sebepteri nede? 

– Dәuirlik súranystargha jauap bere almay otyr­ghan tilimiz emes, әriyne. Qazaq tili әlemdegi eng bay tilderding biri. Onyng sózdik qoryn ait­paghannyng ózinde, tilimizding stilistikalyq tar­maq­tary saralanghan, sol stiliderding qay-qay­sysynda da jazba daghdymyz ben mәdeniyetimiz qalyptasqan. Sondyqtan mәsele tilding ózinde emes, onyng qoldanysynda bolyp túr. Til de qo­ghamnyng ózi siyaqty ishki ózgeru, jetilu, damu ýde­risterin basynan ótkeredi. Múnday ýderister, әsirese, tilge tolyq mýmkindik berilgende jәne әlemdik baylanystar kýsheygen kezde qarqyndy jýredi. Qazaqstannyng tәuelsizdik aluy, onyng әlemdik qauymdastyqqa jedel qadamdarmen enui, әlbette, qazaq tilining boyyndaghy osynday ýderisterdi kýsheytedi. Qaranyzshy, jiyrma jyl ishinde qanshama terminder men ataular dýniyege keldi, janadan qanshama sóz tirkesteri jasaldy, sóilemning sintaksiysine janalyqtar endi, leksikamen birge stilistikamyz da jan­ghyru dәuirine ayaq basty. Jalpy, tilding stiliys­tiy­kasynyng dúrys qalyptasuy tildik nor­ma­lar­dy aiqyndaydy. Bizde tildik normalardyng ghy­­­­lymy negizderi 1950-1970 jyldary belgilen-gen. Qa­zirgi kezde olardy tolyqtyru júmystary kesheuildeude. Tipti biz orfografiyalyq sóz­di­gimizdi tәuelsizdik túsynda Ýkimet tarapynan be­kitpegen elmiz. Sondyqtan keybir sózderding dú­rys jazyluynda әli kýnge deyin ekiúdayylyq bay­qaluda. Osy jayt qazaq tiline qatysty orys­tildilerding әngimelerine arqau bolyp, tilimizdi әl­debir normalanbaghan til retinde kórsetuge se­bep enude. Terminder men ataular salasynda da osynday qúbylys, әsirese, bayqalady. Kýn­d­e­likti BAQ-tan tildik jana qoldanystardy angha­ryp jýrmiz. Bәlkim, olardyng keybireuleri sәtti ne­mese sәtsiz bolar. Biraq janalyqsyz bol­may­dy. Janalyq bolu ýshin keyde batyldyq pen tәue­kel qajet. Onsyz ilgeriley almaymyz. Al búl ýderister qalay jýrip jatyr, tilimizding ta­bighatyna núqsan kelmey me, terminder men ataulardy tandauda dúrys baghyttamyz ba, jal­py, búl kezeng tilimizge, sóileu qalpymyz ben әde­bimizge ne beredi, osylardy saralap alu bý­ginde asa manyzdy der edim.

– Osy arada til salasynyng ókilderi qanday jú­mystar atqaruy tiyis? 

– Terminologiya, sózjasam salasynda eng al­dy­men mamandar ortaq kelisimge kelui qajet. Qa­zirgidey әrqaysysy óz bilgeninshe termiyn, atau úsynyp jýrgende tilimizding dúrys qoldanu tәrtibin qalyptastyra almaymyz. Sonymen birge mamandar resmy stiylimizge enip jatqan ózgeristerdi taldauy qajet. Mysaly, zannama salasyndaghy sóilemderdi oqynyz. Orys tilinen tikeley audarylghan sóz tirkesteri men sóilemder kóp jaghdayda, tipti qazaq tilin jaqsy biledi-au degen adamdardyng ózine týsiniksiz jaghdayda qa­lyptasuda. Tura osy jerde qazaq tilining tól ta­bighaty búzylyp jatyr. Ár tilding ózine tәn sói­­leu jýiesi, reti bolady. Biz qújattardy au­da­ratyn týpnúsqa til bolyp túrghan orys tilining sintaksistik jýiesinen, stilistikalyq ta­biy­ghatynan qazaq tilining ereksheligi mýldem óz­geshe. Soghan qaramastan, qazir qazaq tilining resmy qoldanysy orys tilining audarmasy dengeyinde bolyp qaluda. Búl qazaq tilining tabighatyna sóz­siz keri әserin tiygizude. Elimizding mәngiligi siyaq­ty tilimizding mәngiligin oilaghanda osyghan mәn beruimiz qajet. Ol ýshin tilimiz ózining ishki mým­kindikterin molynan paydalanuy qajet, dúrysy – oghan sonday mýmkindik berilui qajet. Qazirgi audarma tiline ainalyp bara jatqan qazaq ti­linde onday mýmkindik bolmay túr. Kezinde orys tilining bilgiri V.I. Dali: «Eger tilge ózining tabiy­ghy tamyrynan, sólinen ónip, ishki quatynan qay­nap shyghugha mýmkindik bermese, onda ol bilim beru ýderisine de, zamanauy qajettilikterge de ile­se almaytyn kýide qalmaq» depti. Mine, biz­ding tilge osynday tabighy erkindik qajet. Sonda gha­na til ózining bay ishki mýmkindikterin, dýniyedegi qú­bylystardy belgileu, beyneleu әleuetin to­lyq asha alady. Áriyne, qazaq tilinde sóileme, jazba dep tyiym salyp otyrghan eshkim joq ekeni týsinikti. Biraq qoghamda qazaq tilining qa­jet­tiligi men súranysy da qalyptasty­ryl­ma­ghan. Qanday qogham bolsyn qajettilik bolmasa eshqanday iydeya tolyq jýzege asyryla almasy da mәlim.

– Sonda til dәuir qajettilikterine jauap berui tiyis qoy. Ol ýshin aldymen ne jasaluy kerek dep oi­laysyz? 

– Bizding oiymyzsha, eng aldymen jogharyda ait­qanymyzday qazaq tili barlyq saladaghy jetekshi tilge ainaluy kerek. Sonda til jetiledi, ysylady, úshtalady. Keyde: «Qazaq tili damyghan, ony damytu qajet emes, tek qoldanu kerek» dep jatamyz. Tilimizding bay, iykemdi, beyneli eken­digin bәrimiz bilemiz. Degenmen tolyq absolutti damyghan til bolmaydy. Tarihtyng әrbir dәuirinde búrynnan bar sózderding jana úghymdarmen to­lyghyp, auyspaly kórkem maghynalar tuyp, solardyng negizinde janghyryp túratyny belgili. Sonymen birge sózderding ózara tirkesu mýmkin­digi artyp, jana sóz tirkesteri, oralymdar da jasalyp jatady. Ony býgingi ómirimizden kórip otyrmyz. Tilding damu ýderisi toqtamaydy. Eger ol toqtasa, ol til zaman talabynan kenjelep qa­lady. Tildegi búl ýderisterding tuyndauy, әl­bet­te, qoghamdyq ózgeristermen tikeley bayla­nys­ty. Shynynda da, solay. Atau oidan tuady. Múny sonau HH ghasyrdyng basynda Ahmet Bay­túrsynúly bastaghan qazaq ziyalylary tereng tý­sin­gen. Qazaq tiline jat sózderding kóptep ke­letinin angharghan Alash qayratkerleri onday sózderdi qazaqshagha audaru qajettigin nemese qazaq tilining zandylyghyna sәikes túrqy óz­ger­tilip beriluin eskertken. Óitkeni tildi jandy aghza der bolsaq, syrttan engen sózder de tildik aghzagha ziyan keltirmeytindey boluy qajet. Fran­suz, aghylshyn nemese orys tiline syrttan sózder qabyldanghanda osy tilderding fonetikalyq, gram­matikalyq zandylyqtaryna baghyndy­ry­lyp engiziledi. Qazirgi kezde biz tilimizge qo­sy­lyp jatqan sózderge osyny qoldana al­mau­damyz. Onyng da negizgi sebebi bar. Biz búl sóz­derdi týpnúsqadan emes, orys tili arqyly qa­byldaudamyz. Ózimiz orys tilin bilgendikten jәne búl til kýndelikti qúlaghymyzda, kózimizde, au­zymyzda jýrgendikten, әlgi sózder osy tilde sa­namyzgha әbden qabyldanyp qalghany sonday, endi olardy qazaq tilining tabighatyna oray tan­balasaq nemese aitsaq, bizge búrmalanghanday әser etedi. Búl – sanagha singen stereotiyp. Ayta­lyq za­v­odty zauyt, tovardy tauar degenge oq­shy­raya qa­raghan keybir aghayyn vagondy bagon, futboldy putbol degendi qabyldamaytynday. Degenmen til tabighaty osyny qajet etedi. Ony purizmmen shatastyrugha bolmaydy. Eng bastysy, tilimizding tól tabighatyna ne qayshy keledi, sony bol­dyr­maghanymyz jón. Álbette, búl arada mәsele qa­zaq tilin oqshaulauda, óz qazanynda ghana qay­natu­da emes, til saqtaudyng tabighy qaghidattaryna berik hәm adal boluda. Biz qazir til, dәstýr, túrmys degen әr últ ýshin qymbat qúbylystardyng ghalamdyq ortaq qazangha týsken «jahandanu» degenning zamanynda túrmyz. Ol últynyzgha, dininizge, dilinizge qarap jatpaydy. Ersili-qar­syly aqparat pen aqsha jýretin búl zamannyng biyligi bizneste, paydada solar arqyly degenin is­tetip, aitqanyn oryndatady. Múnday sheka­ra­syz qatynastar órshigen zamanda tól ta­biy­gha­tyndy saqtaugha qanshalyqty kýsh júm­sasan, son­shalyqty saqtalmaqsyn. Osynday asa jauap­kershilikti kezende eng aldymen tildi saq­taudyng jәne órkendetuding birneshe mәseleleri tuyndaydy der edik. Birinshiden, qazaq tilining Konstitusiyada bekitilgen memlekettik mәrte­besin tolyq jýzege asyru qajet bolmaq. Múnday mәr­tebe tilimizge maqtanu ýshin nemese soghan ghana aldanyp toqmeyilsu ýshin berilgen joq. Tilding zandyq mәrtebesi – onyng pәrmendi, esh­kidirissiz, bógetsiz qoldanysyn tolyq qam­ta­masyz etui tiyis. Ózge eshbir til onyng osynday qúqyqtyq mәrtebesine ortaqtasa almaydy. Se­bebi elimizde memlekettik til tek qazaq tili ghana. Ekinshiden, tilding tabighy bolmysyn saqtau, da­mytu. Búl arada onyng qoghamnyng jana súra­nys­taryna oray qúrylymdyq, mazmúndyq, stiy­liys­tikalyq bay mýmkindikterine mәn beru. Son­day-aq bizde úmyt qalyp bara jatqan til mәdeniyeti degen asa manyzdy mәselege de nazar audaru qajettiligi tuyndaydy. Ýshinshiden, tilding sózjasamdyq qyzmetine manyz berip, ony ter­minologiya jәne audarma salalarynda bas­shy­lyqqa alu. Tórtinshiden, elimizde janadan qa­byldanatyn barlyq qújattardyng týpnús­qa­syn memlekettik tilde dayyndaugha kýsh salu. Búl arada múnday qújattardyng sayasi, әleu­met­tik, qoghamdyq pәrmenimen birge olardyng týpnúsqasy mem­lekettik tilde boluy – til tabighatyn saq­taumen oraylas ekendigine airyqsha mәn beru. Besinshiden, bizde tilding qoldanys ayasy ne­ghúr­lym kenise, sonda qazaq tiline mәn berilude dep oilaydy. Áriyne, búl dúrys. Desek te, eng aldy­men, til ózining tabighy qalpymen saqtaluy qa­jet. Ol ýshin eng aldymen, mekteptegi, jalpy bi­lim beru oryndaryndaghy oqulyqtardyng tiline mú­qiyattylyq tanytqanymyz abzal. Yaghny tildik daghdy qalyptastyru mәselesi jaqsylap tol­ghan­dyrghany jón. Álbette, búlardan da ózge sharalar boluy әbden mýmkin. Biz búl arada ózimizdi ai­ryqsha oilandyrghandaryn ghana tizbeledik. 

– Sonda sizding oiynyzsha, eng aldymen til ta­biy­ghaty saqtaluy qajet qoy. 

– Álbette. Bizding oiymyzsha, jiyrma jyl­dan astam uaqyt qazaq tilining mәrtebesin ai­qyn­daugha, ornyqtyrugha, ony qoghamnyng barlyq sa­lasyna engizuge júmsaldy. Yaghny tilding sayasi, qoghamdyq, әleumettik mәseleleri kóterildi. Aldaghy uaqytta biz tilding tól tabighatyna mәn bergenimiz abzal. Áriyne, búl tilimizding qoghamdyq mә­seleleri tolyq sheshildi degen sóz emes, ol jú­mystar da jalghasyn taba bermek. Til tabiy­ghatyn zertteuge arnalghan sandaghan ghylymy enbekter de jazyldy. Sonyng nәtiyjesinde, býginde qazaq til biliminde aitarlyqtay ghylymy qor qalyptasty. Endi osylardy saralap qajetke jaratatyn ua­qyt kelgen siyaqty. Búl ghylymy enbekterding kópshiligi tilding statistikalyq kýiine arnalghan lek­sikadan, grammatikadan jazylghan júmystar ghoy dep topshylaymyz. Bizge barlyghy da qajet. Degenmen qazaq til biliminde stilistika jәne әleumettik lingvistika mәselesine jete nazar audarylmaghanday. Qazaq tilining tútas mem­leketting tiline ainaluy, әlbette, onyng qolda­nylu arnalaryn zerdeleudi qajetsinbek. Osy mәsele óz dengeyinde zerttelmegendikten keyde terminologiya, audarma, aqparat tiline qatysty syndar aitylyp qalady. Kez kelgen praktika ózining qoldanylu logikasyn, jýiesin jasaydy. Odan teoriya tumaq. Búl teoriya ózining qaghiy­dat­taryn, әdisteri men tәsilderin qalyptastyrady. Bizde stilistikadan, әleumettik lingvistikadan teoriyalyq qorytyndylar jasalmaghandyqtan da ýstirtin pikirlerge oryn beriledi. Eger әlgi qúbylystyng sebebi, saldary ghylymy túrghydan úghyn­dyrylsa, barshasy da tezge týser edi. Ay­qyndalmaghan, ajyratylmaghan nәrsege әdette әr­týrli pikirler, aluan oilar aityla bermek. Son­dyqtan da kóbimiz jobalap, tónirektep sói­leymiz. Múnyng bәri ghylymy naqtylyq, әdisna­ma­lyq hәm teoriyalyq qisyndar bol­ma­ghan­dyq­tan. Mәselen, qazir qoghamda belsendi kó­­­terilip jýrgen latyn әlipbiyine kóshu mәselesin alayyq. Til­ding dybystalu jýiesinen habary az kóp aghayyn óz «әlipbiylerin» úsynyp jәne ózde­rini­kin eng dúrys, eng ynghayly joba retinde jalau­latyp jýr. Tipten keybiri qazaq tilining fo­ne­tiy­kalyq erekshelikterin keyinge ysyryp, túrpaty da, tabighaty da mýldem bólek aghylshyn tilining әlipbiyine elikteuge deyin jetip, kompiuterlik núsqalarmen әuestenip ketti. Jarty ghasyrdan astam uaqyt boyy qazaq tilining fonetikasyn zerttep jýrgen, tilimizding әrbir dybysynyng ta­bighatyn dәl aiyratyn Álimhan Jýnisbek siyaq­ty ghalymnyng uәjine toqtamaq týgili, onyng ózi­men talasugha deyin bardy. Árbirden song әlgi jo­balaryn ózderining atymen aidarlap, ghasyr­lar boyy qalyptasqan tilding dybystyq jýie­sine avtor bolghylary da keldi. 

– Sizding oiynyzsha tildi saqtau men qoldanu­dyng arasynda qanday aiyrmashylyq bar?

– Búlar bir-birimen sabaqtas úghymdar desek te, әlbette, maghynalary absolutti teng úghymdar emes. Tildi saqtau kem degende eki baghytta jýre­di. Alghashqysy onyng bar baylyghyn sol tilde hat­qa týsken qorda saqtau da, ekinshisi – sol últ­tyng ókilderining óz ana tilderinde sóileui. Yaghny til­di saqtau әleumettik hәm qoghamdyq faktor.  Al tildi memlekettik dengeyde qoldanu әleu­met­tik jәne qoghamdyq faktorlarmen birge sayasy faktor. Yaki, belgili bir tilding qoldanyluy bý­gin­gi­dey órkeniyetti dýniyede zanmen belgile­ne­di. Sói­tip, ol memleket aumaghynda belgili bir ha­lyq­tyng ghana tili emes, sol elde túratyn barlyq azamattardyng ortaq tiline ainalady. Sóitip, tildi qoldanu ony saqtaudyng eng pәrmendi te­tigine ainalady. Bizde tildi saqtau mәselesi she­shilgen dep oilaymyn. «Qazaq tiline qauip tónip túr, tilimiz qúridy» degen aghayyndardy qol­da­maymyn. Ghalymdar 1 million adam sóileytin tilding bolashaghy bar desedi. Qazaqstandaghy 11 miyl­lion qazaqtyng eng kem degende 9,5 – 9,7 miyl­liony qazaq tilin biledi, syrttaghy 5 million qa­zaqtyng 4 milliony qazaq tilin biledi. Ayta­lyq, Qytaydaghy 1,8 million, Ózbekstandaghy 1,5 million, Mongholiyadaghy 150 myng qazaq, Reseydegi 700 myng qazaqtyng 200 myny, sonday-aq Qyrghyzstandaghy, Týrikmenstandaghy, Tә­jik­standaghy qazaqtardyng da barlyghy derlik ana tilderin biledi. Múnda Týrkiya, Europa, Ameriy­ka­daghy qazaqtardy qosyp otyrghanymyz joq. Sonda shamasy 13,5 million qazaq ana tilin biledi. Sondyqtan tilimiz saqtalady, mәsele ony quatty memleketting zamanauy tiline ainal­dyru­da. Tilimizding baylyghy men mýmkindikteri túr­ghanda basqa tilden saulatyp sóz qúydyn, sóitip, di­limizden tughan qúbylystyng betin shimaylay beru­ding qajeti shamaly. Álbette, qazaq tili әldebir jan baspas aral nemese tas qamal emes, shet tilderinen sózder qajetinshe enui syiymdy, biraq tilimizding fonetikalyq, grammatikalyq tabighatyn búzbauy tiyis. Aytalyq, Bayqonyrdy aghylshyndar, orystar jәne basqalar tura «Bay­qonyr» dep jazbaydy ghoy, sol siyaqty «English» degendi aghylshyn dep jýrmiz emes pe?! 

– Qoghamda qazaq tilining bedelin arttyru ýshin, eng aldymen, qanday júmystar atqaryluy tiyis dep oi­laysyz?

– Búl arada eng aldymen, qazaq tilin qoghamdaghy sәndi, býgingi leksikamen aitsaq prestijdi tilge ai­naldyrudyng qamyn oilaghanymyz meylinshe abzalyraq. Ásirese, ol jastardyng qalauyna ai­nalsa, shyn mәnindegi basty til bolmaq. Ol ýshin tartymdy kinofilimder, telehabarlar tý­sirilse, sonymen birge internet kenistiginde layyq­ty oryn alsa. Yaghny qazaqtildi oqushy, student ózi qalaghan materialdyng qazaq tildegi nús­qasyn internetten taba alsa, ondaghy osy mate­rial sapaly bolsa, býgingi adamdardy qy­zyqtyratyn aqparattar memlekettik tilimizde bolsa, sonda tilge degen qajettilik pen súranys ký­sheyedi. Biz býgin tilimizding qoldanys ayasyn keney­tude konservativti әdisterge beyim siyaq­tymyz, dәuirding shabysynan qalmaghanymyz ab­zal. Ár kezenning tarihy mindetteri bolatyny siyaq­ty tildik mindetteri de bolady. Múnday til­dik mindet mamandargha, sol saladaghy meke­melerge jýktelgenimen qosa, sol últtyng barlyq aza­mattaryna da jýkteledi. Tilimiz ghasyrlar boyy halqymyzdy saqtady, úiystyrdy. Dý­niye­degi «qazaq» degen últ bar ekenin aighaqtaytyn dilimizdi jasady. Ghasyrlar boyy halqymyzdy saqtaghan tilimizdi myna zamanda halyqtyng ózi saqtaytyn kýige jettik. Halyq pen til birtútas bolghandyqtan, halyqty saqtaghanymyz – tildi saqtaghanymyz, al tildi saqtaghanymyz – halyqty saqtaghanymyz bolyp shyqpaq. 

– Al býgingi qalyptasqan jaghdayda qazaq til bi­limining maqsaty ne dep oilaysyz?

– Qazirgi qazaq tilinde mamandar, ghalymdar әli de mәn bermey jatqan tildik ýderister bar­shylyq. Osylardy zerdeleu qajet bolmaq. Búl arada qazirgi qazaq til bilimining kórnekti ókili, akademik Rәbigha Syzdyqtyng «Qazaq tilindegi es­kilikter men janalyqtar» degen enbegi bol­masa, kózge kórinerlik ghylymy janalyghy bar ózge bir enbekterdi bayqamadyq. Múnday jagh­dayda mәsele ghalymdardyng bel sheship kiris­ke­nin kýttirip otyrmastan, tiyisti ministrlikter ta­rapynan qolgha alynuy qajet dep oilaymyz. Eng aldymen, Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda stilistika bólimin ashu, sonymen birge әl-Faraby atyndaghy Qazaq últ­tyq uniyversiytetinde, Abay atyndaghy Qazaq últ­­tyq pedagogika uniyversiytetinde, Euraziya últ­­tyq uniyversiytetinde qazaq tilining stiliys­tikasy kafedralaryn ashu qajet bolmaq. Mine, osynday ghylymiy-әdistemelik qúrylymdar qazirgi qazaq tilin zertteudi qolgha alghany jón. Múndaghy «qazirgi» degen anyqtauyshty songhy 20-25 jylgha qatysty qoldanyp otyrmyz. Sonymen birge qazir әleumettik lingvistikanyng naghyz órken jayatyn kezeni boluy tiyis edi. Búl baghytta da professor Baqytjan Hasanúly bol­masa әzirshe bilek sybana kirisip jýrgen basqa ghalymdy kórmedik. Árbirden song til bilimining osy salasy jeke pәn retinde oqytyluy tiyis. Biz býginde qazaq tilining tól tabighatyn zertteuden kende bolyp otyrghanymyz joq, qayta tilimizding qoldanys ayasyn keneytuding ghylymy negizderin tújyrymday almay jýrgen joqpyz ba?! Jәne bir ghylymy mәsele – últtyq dilimiz ben tilimiz­ding tabighy sabaqtastyghy ashylmay jatyr. Til biliminde «til men oilau», «sana men til» degen irgeli kategoriyalar bar. Jalpy, til bilimi aya­synda qarastyrylatyn múnday kategoriyalar últtyq ghylym túrghysynan bizde sheshilmegen. Bizding oqulyqtarymyzdaghy búl jónindegi magh­lúmattar – audarma maghlúmattar. Sondyqtan últtyq sana men tildin, qoghamdyq orta men til­din, últtyq qúndylyqtar men tilding bayla­nysyn әli de tolyq ajyratpaghan halyqpyz. Búl taqyryptar tónireginde jalpy sózder, ghylymy negizdelmegen әldebir tújyrymdar jasalynghan joq. Aytqanymyzdyng da, jazghanymyzdyng da kóbisi jalyndy úrandar, әbden taptauryn bol­ghan sonysymen eshkimdi eleng etkizbeytin tal­daugha qúrylmaghan, býgingi kýnning shynayy bol­mysyna boylamaghan qúrghaq uәjder. Sondyqtan da tilge qatysty keybir sózderden 20 jyl búryn janalyq bolghan býgin de jalyqtyrghan oilardyng taby seziledi. Jana zamanda eskishe ómir sýruge bolmaydy. «Zamanyna qaray – amaly» degendey sapagha kóshpesek, jalang nasihat, arzan ýgit bir tyndaghangha jaqsy. «Bir kórmege tym tәtti, qa­zany men qalbany» dep danyshpan Abay ait­qan­day, kósemdik – sózde emes, iste. «Últyn kerek qy­­lyp, halyqqa qyzmet qylamyn degen qazaq ba­lalary qazaq júmysyna qolynan kelgenshe qarap túrmay, kirisip istey berse – últ júmysy úlghayyp, tolyqpaqshy» depti últ kósemi Ahan, Ahmet Baytúrsynúly. Osyny әrbir Alash ba­lasy úghynsa, qazaq memleketining bolashaghy bayan­dy, erteni kemel bolary haq. 

– Súhbatynyzgha raqmet! 

Ángimelesken Berik BEYSENÚLY

«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1376
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2168
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2195