Júma, 19 Shilde 2024
Biylik 6922 0 pikir 1 Sәuir, 2014 saghat 09:42

EURAZIYaLANU - BOLAShAQTYNG IYDEYaSY

 «Euraziyalyq iydeya teoriya retinde XIX ghasyrda payda boldy. Biraq, býgin onyng ólshemi mýldem bólek. Euraziyalanu – búl XXI ghasyrdyng iydeyasy. Búl bolashaqtyng iydeyasy. Búl býgingi tanda jahandanudyng ózi talap etip otyrghan integrasiyalyq ýderisterding tәjindegi almas. Osy iydeyany synaushylar da bar. Alayda, menimshe, búl iydeya iske asyrylyp jatyr. Qazir júmys istep túrghan ýsh qúrylym – EurAzEQ, AÓSShK jәne ShYÚ – búl euraziyalanudyng bolashaghyn qalaytyn ýsh irgetas»,- dedi memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev 2006 jyldyng 26-shy mamyrynda L. Gumiylev atyndaghy EÚU-ding studentterining aldynda sóilegen sózinde.

Al, Elbasy elimizding tәuelsizdigining 20 jyldyghyna arnalghan saltanatty keshte bylay dedi: «Ortaq ekonomikalyq kenistikting nәtiyjesinde Qazaqstan ózining geoekonomikalyq jaghdayyn jaqsartyp, Ortalyq Aziya elderining arasynan birinshi bolyp qúrlyqtyq túiyqtyqtan shyghady». Búghan býgin dәlelimiz bar ma? Keden Odaghy júmysyn bastaghan uaqyttan beri osy odaqqa mýshe-memleketterding ózara saudanyng ósimi aitarlyqtay úlghaydy. Mәselen, 2010 jyldan 2013 jyldyng qyrkýiegine deyingi kezende Keden Odaghyndaghy ózara saudanyng ortasha jyldyq ósu qarqyny 15,8 payyzdy qúrady. Qazaqstannyng eksportynyng qúrylymynda jyl sayyn qayta óndelgen ónimderding ýlesi arta týsude. Mysaly, Keden Odaghy elderine eksporttalghan qayta óndelgen ónimderding kólemi 2009 jylmen salystyrghanda 2012 jyly 2,5 esege úlghayyp, 4 mlrd. AQSh dollaryn qúrady. Sonyng nәtiyjesinde, ónimder eksportyndaghy qayta óndelgen tauarlar ýlesi 44,9 payyzdan 58,9 payyzgha kóbeydi.

Óndelgen dayyn tauarlardyng eksportyna mynalar jatady: qúbyrlar, shaghyn qúbyrlar men profilder, jýk avtokólikteri, moyyntirekter, qúbyr jelisine arnalghan armaturalar, fosfinattar, akkumulyatorlar, mystan jasalghan symdar, kondiyterlik ónimder jәne shokolad, maqta talshyghy, ún. Atap aitarlyghy, otandyq kondiyterlik kompaniyalar Keden Odaghy elderine shygharatyn eksportynyng kólemin ýsh esege deyin arttyrdy. «Keden Odaghyndaghy әriptesterimizden sauda-sattyq bәsekesinde biz útylyp jatyrmyz degen sózderge ilanbaghan abzal. Qarapayym ghana bir mysal. Bizding kompaniyalarymyz Resey men Belarusiqa shygharatyn kondiyterlik ónimderi men shokolad eksportyn 3 esege, jýk avtokólikterin jetkizudi 17 esege arttyrdy. Sementting eksporty da 16 esege úlghaydy»,- dedi Premier-Ministrding birinshi orynbasary Baqytjan Saghyntaev Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetindegi brifingte.

Biznes jýrgizuge qolayly jaghday tughyzu jәne Keden Odaghy ayasynda ózara saudany yryqtandyru bizding kәsipkerlerge daghdarys kezeninde ózderining dayyn tauarlaryn saqtap qana qoymay, olardyng jetkizu kólemin ósiruge mýmkindik berdi. Qazirgi kezde kóptegen otandyq dayyn ónimder ýshin Keden Odaghy ýlken tútynu naryghy bolyp otyr. Ónim óndirushiler atap aitqanday, kedendik rәsimning joqtyghy, tehnikalyq tәrtip pen sertifikattardy ýilestiruding arqasynda otandyq shaghyn jәne orta biznes ókilderi eksportty úlghaytyp, óndirisin jetildirip jәne bәsekege qabilettiligin arttyra týsude. Qalay desek te, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq qúrudyng negizi bolyp tabylatyn Keden Odaghy ózining tiyimdiligin kórsetti. 2009 jyldan beri elimizding Keden Odaghy memleketterimen aradaghy jyldyq tauar ainalymy 88,3 payyzgha ósti. Al basqa eldermen salystyrghanda búl kórsetkish 47,9 payyzgha deyin kóbeygen. Yaghni, Qazaqstannyng bastamasymen qúrylghan integrasiyalyq birlestik ózara sauda-sattyqtyng qozghaushysyna ainalyp otyr.

Búl iydeya EurAzEQ-tyng postkenestik kenistiktegi eng sәtti jobalardyng biri ekenin kórsetedi. Qazirgi tanda kedendik «ýshtiktegi» әriptes-elderding basshylary da, halyqaralyq sarapshylar da múny rastap keledi. Mәselen, Belarusi Respublikasynyng preziydenti Aleksandr Lukashenko Núrsúltan Nazarbaevty «Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyqtyng negizgi qozghaushy kýshi» dep atady. Sonday-aq, Resey preziydenti Vladimir Putin Elbasymyzdyng euraziyalyq integrasiyagha qosqan ýlesine qatysty mynaday bagha berdi: «Núrsúltan Nazarbaev әrqashan integrasiyalyq ýderisterding negizgi jaqtaushysy bolyp keledi. Keden Odaghyn qúrudaghy, jalpy alghanda, TMD kenistigi men EurAzEQ-ta ózara qarym-qatynastarymyzdy nyghaytudaghy onyng rólin basqasha baghalau mýmkin emes. Ol ShYÚ, EQYÚ jәne basqa da halyqaralyq úiymdarda ýlken bedelge iye».

Al, 2012 jyly Astanada ótken Birinshi Nazarbaev oqularyna kelip, biyik minberden sóz sóilegen Italiyadaghy «Vox Populi» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti Ermanno Vizintayner EurAzEQ-ty «jahandyq masshtabtaghy transúlttyq joba» dep atady. «Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa jarnama jasaudyng qajeti joq. Sebebi, onyng úsynghan EurAzEQ siyaqty iydeyasy az ghana uaqytta jýzege asyrylyp, jahandyq masshtabtaghy transúlttyq jobagha ainaldy. Býgingi Astana jana Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng negizgi eki tiregining biri deuge bolady»,- dedi ol halyqaralyq forumda sóilegen sózinde.

 

Ámirlan Álimjan

abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2080