Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Tarih 43787 11 pikir 27 Nauryz, 2014 saghat 11:37

KENESARY HANDY JAUGhA TASTAP KETKEN QAY RÝSTEM?

Kenesary Jetisugha  qalay kelgen?

         Qúrmetti oqyrman, men «ABAY KZ» osy taqyryppen ózderinizben mynanday saualdargha jauap izdep oy bólisken edim. Arqadan Jetisugha Kenen atamyz aitqan 2 joldan basqa ýshinshi, yaghny múz ýstimen de keluge bolatynyn aitqan bolatynmyn.

...Kene hannyng elimen birge, aldyn-ala Rýstem tóremen kelisimnen song Jetisugha, naqtyraq aitsaq Balqash kólining manyna («Qamau týbegi») qan jylaghan qiyn kóshpen kelip qonystanghanyn bәrimiz de bilemiz.

         Al endi myna súraqtardy oilanyp kórelik. Sol auyr kósh qay jolmen jýrip keldi? Kenesaryny songhy shayqasta tastap ketken Rýstem tóre kim? Eger ol Abylaydyng úly bolsa, nege familiyasy Ábilfeizov bolyp jazylady, Abylayhanov boluy kerek edi ghoy? Nelikten bauyrlaryn ózi shaqyryp alyp, sheshushi sәtte satyp ketti?...

         Mine, osy saualdaryma óz pikirlerin bildirgenderge ýlken rahmetimdi aita kelip, solardyng ishinen oy tastarlyq eki pikirdi nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyn. Onyng birinshisi: oraldyq jas ghalym-tarihshy, shejireshi A. Ahmetov bolsa, ekinshisi ókinishke oray aty-jónin jazbapty.

Azamat Aqylbekov.

Taldyqorghan

 

KENESARY HANDY JAUGhA TASTAP KETKEN QAY RÝSTEM?

Qazir tarih betterinde han Keneni qyrghyzdyng qorshauynda tastap ketken Rýstem súltan Abylay hannyng nemeresi dep jazylyp jýr. Songhy shyqqan derekti filimde de Rýstem – Abylaydyng úrpaghy. Býtkil el de solay qabyldaytyn boldy. Tariyhqa ýnilip qaraytyn bolsaq, tarihshylar janylysyp jýrgen synayly.

Kenesary han Rýstem tóremen qalay kezdesti? Yrghyz, Torghay jәne Úlytauda orystar bekinister salyp, kóship-qonugha jer taba almay, Kenesary han ontýstikke qaray yghysugha mәjbýr bolady. Aldymen han ondaghy tuysy Rýstemge elshilik attandyrady. Búl turasynda Kenesary han bastaghan últ-azattyq qozghalysty alghashqy zerttegen E. Bekmahanov: «Kenesary sonday-aq 100 jigitke Nauryzbaydy basshy qylyp, Alatau manyn mekendegen nemere aghasy súltan Rýstem Abylaevqa attandyrdy» deydi. Ol Rýstemnen ózin qolastyndaghy qazaqtarymen qabyldauyn súraydy. Rýstem elshilerdi jaqsy qarsy alyp, Kenesarygha bylay jauap jiberedi: «Mening berer aqylym: Qúday әzirshe kýnәsin keshirip túrghanda atalghan jerlerdi tastap, mening janyma kóship kelsin»[2, 281-282-bb]. Sonymen qatar avtor: «Kenesary Úly jýz súltandarynyng kómegi men qoldauyna sene alatyn edi. Olardyng keybirimen tipti tuystyq qatynasta bolatyn (mysaly, súltan Rýstem, Sók Abylayhanov)» dep jazady[2, 327-b]. Bekmahanov eki jerde Rýstemdi «Abylaev» nemese «Abylayhanov» dep onyng Kenesarynyng «nemere aghasy» deydi. Múnda Rýstemdi Abylay hannyng úly ekendigin, jәne onyng Kenesarydan jasy ýlken ekendigin naqty bilip otyrmyz. HIH-ghasyrdyng basynda jazylghan Qytay deregi «Shynjang shy lue» jinaghynda Rýstem – Abylay hannyng besinshi úly[3, 258-b]. Keyingi Shoqan Uәlihanovtyng jinaghynda Rýstem – Abylay hannyng әieli Babaq hanymnan tughan alty úldyng ekinshisi. Babaq hanym – Qashqar begi Kenje-Sarttyng qyzy [4, s.175-176]. Qytay deregi boyynsha, HIH ghasyrdyng basynda Rýstem súltan «qara arghyn», yaghny «qarauyl arghyn» ruynyng basqarushysy bolghan [5, 139-b]. Búl mәlimetke sәikesinshe Kenesary hannyng úldary Ahmet pen Syzdyq súltandardyng bergen dereginen Rýstem súltannyng Orta jýzde Kókshetau uezining tóresi ekendigin bilemiz [6, s. 260]. Sәbit Múqanov «Aqqan júldyz» tarihy romanynda Rýstem súltandy әdettegi salt boyynsha Balqashtyng soltýstik-shyghysyndaghy Toqyrauyn ózeni boyynda kóship-qonghan Dadan-Tobyqty eli shaqyrtyp, ózderine basqarushy etip qoyghan.

Resey otarshyldyghyna qarsy shyqqan Abylay hannyng úly Qasym men onyng úldary bastaghan kóteriliske qatysady [8, 283-b]. Dadan-Tobyqty ruymen kórshi Balqash jaghalauyndaghy shúbyrtpaly ruynyng tóresi Joldyghara Dayyrúly olardyng qataryna qosylady [14, 78-b]. Balqash qalasynyng túrghyny, Baraqtyng úly Dayyr hannyng úrpaghy Marat Bekmyrzaúlynyng (1963 j.t) әulet shejiresinde, Shúbyrtpalynyng tóresi Joldyghara Dayyrúlynyng nemeresi Boqty Jayyqúlynyng әieli Aghyjan hanym – Abylay hannyng úly Rýstemning qyzy. Olay bolsa, Rýstemning Balqash ónirine kelip túraqtaghany ras bolyp shyghady. S. Múqanov Rýstem tórening Qasym súltandarmen birge Qoqan asyp ketkendigin de jazady[8, 283-b]. Búl kezde tóresiz qalghan Dadan-Tobyqty eli Jetisudan Abylaydyng nemeresi Aqan súltandy tórelikke alyp kelgen siyaqty. Sebebi, 1825 jylghy tiziminde Abylayúly Sýiik súltangha qaraytyn shapyrashty ruyn onyng aghasy Syghay men Syghayúly Aqan, Janghazy súltandar basqarghan [1, s.224]. Keyingi jyldarda Aqannyng esimi Jetisu ónirinde kezdespeydi, esesine Dadan-Tobyqtynyng basqarushysy ekeni jazylghan [7, s.344].

Qoqan iyeligine kóshken Qasym súltannyng aldymen 1836 jyly balalary óltirilse, 1840 jyly aldanyp qalghan Qasymnyng ózi de óltiriledi [13, 46-b]. Osydan keyin Rýstem, Qoqan iyeliginen aryraq Jetisu baghytyna qaray jyljidy. 1845 jylghy N. I. Lubimovtyng shyghysqa sapary turaly jazbasynda: «Rýstem súltan shyndyghynda Ýlken Ordanyng súltandarynan edi, olardyng ishinde eng qauiptisi de osy. Alghashqyda Qoqan iyeliginde kóship jýrgen ol, olarmen arazdasyp, alysyraq Ýlken ordagha qonys audarghan. Qystygýni ol Qúljagha jaqyn manda kóship jýredi» [4, s. 305]. Onyng onda kóship jýruining sebebi naghashy júrty qashqarlyq sarttar bolghandyqtan dep týsindire alamyz.

Sóitip, 1846 jyldyng basynda Kenesary ontýstik-shyghysqa Balqash kóli men Ile ózeni aimaghyna qonys audardy [2, 317-318-bb]. Yaghni, Rýstemning iyelginde Kenesary jarty jyl túraqtaghany ghoy. Al múnda Balqashtyng qalyng múzynyng ýstimen tótesinen jýrip ótkeni bayqalady (A. Aqylbekov). Dәl osy kezde Balqashtyng soltýstik jaghasyndaghy Rýstemning búrynghy eli Dadan-Tobyqtynyng belsendileri ózderining tóresi Aqan súltandy «Bizdi aldap Kenesarygha ústap bermekshi boldy» degen aiyppen ornynan bosatady [9, s. 297-298]. Qazaqtyng birtuar túlghasy Abay Qúnanbayúly shәkirti Kókbay aqyngha tapsyryspen Kenesary turaly dastan jazdyrghany mәlim. Kókbay birneshe uaqyt mәlimet jinap, «Tórt tóre» dastanyn dýniyege әkeledi. Dastanda Rýstem men Kenesarynyng kezdeskendigi men tuystyghy turaly tyng mәlimet beredi. Onda «Rýstem Kenemenen nemere edi, Qolynan bir kisining ne keledi? Astyrtyn jýrushi edi habarlasyp, Aqyl men qayraty mol kemel edi» degen shumaqtary bar. Kenesary men Rýstem kezdesip, Rýstem kózine jas alady. Aqynnyng «Qasym, Sarjan, Esengeldi ólmey túryp, Kóp jyldan jolyqpaghan bir-birine» degen shumaghy 1840 jyldan beri kezdespegenin aityp otyr [10, 63-64-bb]. Eger Rýstemning Abylaydyng besinshi úly ekenin eskersek, búl kezde onyng jasy seksennen asyp qalghan shaghy.

1846 jyly mausym aiynda Ayagózge kelgen polyak sayahatshysy Yanushkevich ol kezde Abylay hannyng úldarynyng ishinde tiri qalghan eki-aq adam: Sýiik pen Ábdildә ekendigin jazghan. Olay bolsa, Rýstem súltan sol mausym aiyna deyin ólgen, nemese Sýiik súltandar sayahatshygha әdeyi Rýstemdi aitpay otyr. Qalay bolghannyng ózinde de qartayghan Rýstem Kenesary hannyng qatarynda shayqasugha

shamasy kelmeydi. Kenesary onyng iyeliginen kýzde Ilening sol jaghasyna ótip, ary Alatau anghary men Shu boyyna kóship ketedi[2, 317-318-bb].

Mine, osy kezde tarihta belgili Rýstem tóre men Sypatay batyrdyng iyeligine jetedi. Búl Rýstem tóre – Úly jýzdegi janys ruynyng tóresi edi[1, s. 262]. E. Bekmahanov soghys alanyn tastap ketken Rýstem turaly «... qazaq súltany Rýstem men Sypatay by Kenesary qozghalysyna tonaludan qorqyp qosylghan adamdar edi» dep jazady [2, 335-b]. Múnda búl Rýstemning basqa adam ekeni naqty aitylyp túr. Qazirgi tanda onyng úrpaqtary «Tentek han tóresi» atalyp jýr. Jambyl oblysy Lugovoy manyndaghy Abay auylynyng túrghyny, sol әuletting shejireshisi marqúm Ómirjan aqsaqaldyng aituynsha, Rýstemning әkesi Aspandiyar – «Tentek tóre» laqabymen belgili bolghan.

1821 jyly Qoqannyng qysymyna shydamaghan qazaq bas kóteredi. «Qoqandyq salyq jinaushygha qarsy Týrkistan, Shymkent, Sayram, Áulieata tónireginde kóterilis bolyp, ony Tentek tóre basqarghan. Qol astynda 12 myng qol jinaldy» – dep jazady E. Bekmahanov[2, 170-b]. Osylaysha, auyzsha jetken Rýstemning tegi turaly mәlimetter qújattarmen rastalady. Mysaly, key derekte «Rýstem Asfandiyarov» dep jazylsa [1, s. 340], bir derekte «Rýstem Tentekhanov» dep jazylady. Taghy bir qújattarda «Rýstem Ábilpeyizov» [1, s. 339]dep te kezdesedi. Al endi onyng shyqqan tegine baylanysty Qúrbanghaly Haliyd: «...bireuler ony «Ondan súltannyng tuysy Seyitqúldan» dese, bireuler «Baqy Jәngirúlynan» dep jazady. Biraq, búl mәlimetter eshbir basqa derektermen rastalmaydy. Alayda, Qúrbanghaly Halidting Rýstemdi shúbar tuly degenine nazar audarugha bolady[12, 173-b]. Shymkent ónirindegi Arys ózeni boyynda ózderin Rýstem tórening úrpaqtarymen bir atadan taraytyndyghyn aita kele, arghy babalarynyng esimderin atay almaytyn tóre túqymdary qonystanghan. Olar ózderin «Nanatqan tóremiz!» dep ataydy. Olay bolsa, «tentek tóreler» men «nanatqan tórelerdin» atasy bir, ústaghan tulary shúbar týsti degen sóz. Qytay qazaqtaryn biylegen Áleng uannyng úrpaghy, tóreler shejiresining bilgiri Mellethan tóre jazyp qaldyrghan mәlimetinde Úly jýz hany Jolbarysty «Nanathan» dep atap, olardyng ústaghan tuyn shúbar týsti deydi[11,36-b]. Osylaysha, aqtyq shayqasta Kenesary handy qyrghyzgha tastap ketken Rýstem tórening shyqqan tegining kim ekeni anyqtaldy. Al atalarynyng esimderin týgeldeytin bolsaq, bylay bolady. Tóle biyding balasy Jolan biyding 1758 jyly bergen mәlimetinde, Jolbarys hannyng úly Áblez han[6, s.74]. Áblez ben Ábilpeyiz bir adam ekenin eskersek, Ábilpeyizden Aspandiyar tuyp, odan Rýstem tughan bolady. Sonda Rýstem tóre – Jolbarys hannyng shóberesi. Qújattarda Rýstemning «Aspandiyarov» dep jazyluy әkesining esimin, «Ábilpeyizov» dep jazyluy atasynyng atymen tegining kórsetilgendigin bildiredi.

Ahmetov A.Q.

Oral q., Qazaqstan

 

Paydalanghan әdebiyetter:

1 KRO-2. Kazahsko-russkie otnosheniya v XVIII-XIX vekah (1771–1867 gody) (Sbornik dokumentov y materialov), Izdatelistvo «Nauka». Alma-Ata 1964 god

2 Bekmahanov E. Qazaqstan HIH ghasyrdyng 20-40-jyldarynda (Oqu qúraly). – Almaty, «Sanat», 1994. – 416 bet.

3 Qazaqstan tarihy turaly qytay derektemeleri. I tom. Sayahnamalar men tarihiy-geografiyalyq enbekterden tandamalylar. – Almaty: Dayk-Press, 2005.- 396 bet.

4 Valihanov Ch.Ch. Sobranie sochiyneniy v pyaty tomah. Tom 4 – Alma-Ata: Glavnaya redaksiya Kazahskoy sovetskoy ensiklopedii, 1985, s.,

5 Múqametqanúly N. «Tarihy zertteuler»: Shejirelik derekter /Dayyndaghan A.Qojabekov. – Almaty: «Jalyn» baspasy, 1994 j. – 144 b.

6 IY.V.Erofeeva. «Rodoslovnye kazahskih hanov y koja XVIII-XIXvv».-Almaty: TOO «Print-S», 2003. – 178 s

7 Istoriya Kazahstana v russkih istochnikah HVI-XX vekov. O pochetneyshih y vliyatelineyshih ordynsah: alfavitnye, iymennye, formulyarnye y poslujnye spiski. 12 noyabrya 1827 g. – 9 avgusta 1917 g. Tom VIII. Chasti 1 / Sost., predisloviye, kommentariy y ukazately B.T.Janaeva. – Almaty: Dayk-Press, 2006 – 716 s.

8 Mukanov S. Promeliknuvshiy meteor: Roman. (Per. s kaz. A.Bragina.) – Alma-Ata: Jazushy, 1984. T.1. – 336 s.

9 Yanushkevich A. Qazaq dalasyna jasalghan sayahattar, kýndelikter men hattar. 2-shi bas. tolyq. – Astana: «Altyn kitap», 2007, – 384 b, - (Qazaq etnografiyasynyng kitaphanasy, 29-shy tom).

10 Jamantaev K.kbay aqyn. Abylay. / Qúrastyrghan S.Qaramendiyn. – Almaty: Dariya-press. 1993 – 147 bet.

11 Shynay.R. «Shejire». – Bayan.lke (Mongholiya) 1991.

12 Qúrbanghaly Haliyd. «Tәuarih hamsa: (Bes tariyh)», audarghandar: B.T.tenaev, A.Joldasov. Almaty: Qazaqstan, 1992 – 304 bet

13 Nasenov B. Abyraly – Saryarqanyng kindigi. Kenesary. Abyralyqtar. Ekinshi kitap. Novosibirsk qalasy, Shilde – 2002 jyl. – 189 bet.

14 Arman Qiyat. Baraq súltan әuleti. – Almaty: El shejire, 2013 – 364 bet.

 

Ekinshi pikir

IYtishpes (Alakól many) dalasy men kól jaghalay mekendegen júrtta mynaday anyz bar. Han Kenege kómektespeu jәne kómekteskenderdi jazalau jóninde Jarlyq bar eken. Kenesary Balqashtyng shyghys jaghyn ainala, Ayagózdi basyp ótip, naymangha jetedi. Jarlyqqa qaramastan nayman-qarakerey tóresi Beksúltan Aghadayúly nemere bauyryn qúshaq jaya qarsy alypty. 500 salt atty jigit, qosaqtaryna dep jәne 500 sәigýlik, soyysqa, kýsh-kólikke dep jiyny 5000-day týie, siyr, qoy aidatypty. Osyghan qaraghanda Kenesary Balqashty múz qúrsanbay túrghanda shyghys jaghyn oray kelgeni kórinedi.

Oqyrmandargha aitarym,  1829 jyly patshanyng jarlyghymen Ayagóz ishki okrugi qúryldy. Okrugting agha súltany bolyp Beksúltan Aghadaev tóre saylandy. Onyng orynbasarlyghyna A. Yanushkevich tanday qaghyp, bas úryp jazatyn Baraq súltan taghayyndaldy. Tumysynda Beksúltan berekenin, ymyranyng adamy bolsa kerek. Orystar Baraq bas bermey ketedi dep, ózderine ynghayly adamdy sayladyq dep oilaydy. Búl kezde naymannyng aldy Qopalyda (Qapaldyng tarihy atauy) otyrghan shapyrashtylarmen irgelesken. Ar jaghy jalayyr. Jalayyrdyng Sýiik (maqalada Sók degen eken) Semeyge 1810 jyldardyng ortasynan bastap әldeneshe ret ótinish týsirip, bodandyqqa aludy súraydy. Sonyng nәtiyjesinde 1846 jyly Qúnanbay qajynyng qatysuymen Shúbaraghash-Oyjaylauda Úly Jýzding súltan, biyleri Aq patshagha adaldyghy jóninde Ant beredi. Demek orys ishkeriley bastaghan.

Jetisuda resmy bolmasa da orys azdy-kópti bar. Aralas bastalyp ketken.
Al qyrghyzgha kelsek - 1784 jyly qyrghyz manaby Tynәli balasy Áteke (IYә, sol. Qabanbay batyrmen 1770 jylghy Jayyl qyrghynynda jekpe-jekke shyghatyn Áteke jyryq. Dastanda búl óledi de sýiegin qyzy súrap alady. Al shyn mәninde auyr jaraly jauyn Qabanbay batyr qyzyna qaytyp beredi. Búl soghysta Átekening qayyn atasy Jayyl óledi) orysqa elshi attandyryp, ol elshi bir top orysty qonaqqa erte kelip, qyrghyz jerin aralatady. Kenesary Jetisugha kelgenge deyin 50 jylday ótkenin eseptesek qyrghyz da orystan qúr alaqan emes.

Kamal qajy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1515
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5844