Álemde jaman últ joq. Últty ainalasyna sýikimsiz kórsetetin onyng patshasy. Mysaly, Gitler desen, әli kýnge deyin oiyna birden nemister keledi. Napoleon desen, fransuzdar. Qazir ukrainder men tatarlar jylaghan balasyn Putin kele jatyr dep uatatyn boldy.

Orystargha degen әlemning kózqarasynyng tipti nasharlap ketkenin bilgen sekildi, endigi jerde elge búdan ary kóztýrtki qylmayyn degen de bolu kerek, kezinde imperiya qúram dep jat jerge shashyp alghan qandastaryn Resey tezdetip jiyp aludyng qamyna kirisip ketti. Shamasy kelgenin aimaghymen qosyp tartyp alyp jatyr. Áli kelinkiremegenin zandy týrde shaqyryp almaq.

Resey Ýkimeti nauryzdyng 6-sy kýni Dumagha jana zang jobasyn úsyndy.  Jobada, búdan bylayghy jerde, Resey imperiyasy nemese Sovet Odaghy aimaghynda ómir sýrgen orys tildi azamattar túraqty túrugha rúqsat almay-aq, Resey azamattyghyna birden ótuge qaqyly delingen.

Azamattyq turaly osy zang jobasyna engizilgen týzetulerge say, orys tildi sheteldik azamattar Resey tólqújatyn ýsh aidyng ishinde ala bermek.

Ukraina azamattaryna tipti rahat, Resey aumaghynda túrmay-aq, birinshi azamattyghynan bas tartpasa da, nebәri eki aidyng kóleminde olar Resey azamaty bolyp shygha kelmek.

Qysqasy, tuysqandary men ózderi Reseyde túrghan jәne tónkeriske (1917 jylghy Oktyabri revolusiyasyn aitady) deyin Reseyge tiyesili aumaqty mekendegen, Sovet Odaghy qúramynda bolghan elderding azamattaryna Resey azamattyghyn alugha jol ashylmaq...

Osylaysha Resey azamattyghyn alghyshtar úzaq әri kýrdeli rәsimnen qútylady.

Atalghan Zandy Kóshi - qon salasyna jauapty ministr emes, Dumagha Resey Ýkimetining basshysy Medvedevting ózi arnayy kelip tanystyrghanyn eskersek, búl Joba jaqyn arada sózsiz bir auyzdan qabyldanady degen sóz. Onyng ýstine, Resey Dumasy da bizding Parlament sekildi shaynamay jútatynnyng ózi.

Jasyryp qayteyik, orys halqy ýshin búl bir aita qalsyn Zan bolmaq. Búlay etpese, Resey – Resey bola ma?!

Tarihtyng bergen sabaghy – sol, ózgelerge erkinen tys ýstemdik jýrgizetin imperiya qúrudyn, әlemdi ozbyrlyqpen jaulap aludyng o bastan aqymaqtyq, onbaghandyq ekeni – dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat! Sonday imperiyanyng azabyn tartqan bir el bolsa, ol – osy orys halqy. Keremet degen Sovet Odaghy bar - joghy jetpis-aq jyl dәurendedi de, jalp ete týsti. Orystyng teng jarymyna juyghy shashylyp, әne, dalada qaldy. Búl kýnde solardyng dangharaday ýide mysyq pen kýshikti qúshaqtap qalghan jalghyzbasty shaldaryn kórip, qaraday janyng ashidy. Kishkene arbashagha azyq - týligin tanyp alyp, qoghamdyq kólikterge shygha almay, sýiretilip jýrgen keyuanalaryna qarap, jaghandy ústaysyn. Kóshede mas bolyp bútyna jiberip jatqandarynan múrnyndy basyp, teris ainalasyn...         

Basynan baghy tayghan últqa qay el ong kózimen qaraydy deysin?! Tipti, últaralyq qatynasty saqtap, jyrghatyp jatyrmyz degen kýnning ózinde, tarihy otanynan shette qalghan sol halyq keshegi óz ata - babasynyng qasiyetti mekenin saghynbaydy, bir týrli jetim balanyng kýiin keshpeydi deysing be?! Ishimdik pen shegimdikke shamadan tys salynudyng eng ýlken bir sebebi tap osy bolsa kerek.

Bir Resey ghana emes, basynda tәuelsizdigi bar barlyq memleket óz qandasyn shette qaldyrmauy kerek! Bir ghasyrdan beri Izrayli men Germaniya múnyng jarqyn ýlgisin kórsetip keledi.

Búl – bir qaraghanda, әlippelik sauatpen osylay iske asyrugha tiyisti sharua, qalypty qúbylys. Biraq, mening sóz etkeli otyrghanym basqa mәsele.

Sizder bayqadynyzdar ma, jogharyda atalghan Resey Zang jobasynda «orys tildi azamattar túraqty túrugha rúqsat almay-aq, Resey azamattyghyna birden ótuge qaqyly» dep taygha tanba basqanday ashyq kórsetilipti. Alla qalasa, Reseyding osy Zanynyng sharapaty endi eng aldymen bizding Qazaqstangha tiygeli túr!

Elbasymyz N.Nazarbaevtyng «Qazaqstannyng bolashaghy – qazaq tilinde», «Taghy da qaytalap aitayyn: qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin!» degen sózderin qúlaqtaryna ilip te qoymaytyn, biylikting biyik minberinde, jilikting mayly basynda jýretin bizding eldegi bir topty ózderiniz jaqsy bilesizder ghoy. Myna Reseyding «orys tildi azamattar» dep otyrghany, menshe, solar nemese sol tektiler - au, shamasy!

Mine, tabany kýrektey 23 jyl ótti, qazaq tilining ensesin kótertpey túqyrtyp; adymyn ashtyrmay, túsap kele jatqan dәl osy «orys tildiler» emes pe dep kim aita alady?!! Olar Qazaqstandy әlemdegi qazaqtyng jalghyz tәuelsiz memleketi dep bilse, ózderin sonyng azamat sezinse, әldeqashan, qazaq tilin mengerip alatyn edi ghoy. Joq, onday niyetting súlbasy әli kóriner emes! Esesine, últqa jany ashityndargha ýrke qaraydy.  Últtyq qúndylyqtardan at tonyn ala qashady. Ayta bersen, elding enbekaqysyn bermey, Janaózen oqighasynyng tuyluyna sebep bolghandar da, ony әkelip oralmandargha japqandar da solar. Shetten keletin qandastarymyzdyng kóshin de osylar toqtatyp otyr. Qyms etse, aqshasyn arqalap, shetelge zytady. Taghy qymbat villalar men qonaq ýilerdi aldymen óz elinen emes, osy Reseyden satyp alady...

Sanda bir asa tekti atadan tughandary bolmasa, kóbinde sol tili oryssha shyqqandardyng jany da, qany da orys bolyp ketetinine Reseyding kózi búl kýnde әbden jetken. Olarda óz últynyng namysyn qorghau, Otanynyng tútastyghyn saqtau, qandasyna qaraylasu degen úghymnyng bolmaytynyn tolyq bilgen. Sovet Odaghy qúlaghannan bergi shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt jýz payyz dәleldegen. Sondyqtan, olardan Qazaqstangha keler payda, Reseyge tóner qauip joq!

Kórdiniz be, Medvedevting de jogharydaghy Zanda «Reseyde ýsh jyldan artyq uaqyt kәsippen ainalysyp, jylyna 80 myng AQSh dollary mólsherinde payda tapqan kәsipkerlerge de azamattyq jyldam berilmek» dep otyrghany tegin emes!

Zandy sol ýshin qabyldaghaly otyr. Mamandar shetke ketetin boldy dep bizge alandaudyng keregi joq! Onday opasyz on «mamannan» elim dep kelgen bir oralman malshy әlde qayda artyq!

Osy jerde aita keteyin, Resey jana Zang jobasynyng bir kemshil túsy mening kózime úryp túr. Aqyry boldy, Medvedev orystan qatyn alghandar men orysqa tiygenderge odan da jenildetilgen tәrtippen azamattyq beremiz dese, tipti qatyp keter edi...

Sondyqtan, búl Zannyng Dumada tezirek qaraluyn, kedergisiz qabyldanuyn býkil Alash júrty bolyp kýndiz - týni Jaratqannan tilegeni dúrys. Zang jobasy bir auyzdan maqúldansa, Qazaqstan jetpis jyldyq qoqsyghynan (musorynan) qútylyp, bir tazarar edi-au, shirkin. Múndaydy ghylym tilinde «Tәbighy súryptau» dep ataydy. Sóitip, Últtyq memleketting saltanat qúruyna keng jol ashylady! Sosyn baryp, naghyz  Mәngilik El bola alamyz. Alla soghan jetkizsin!

Auyt Múqiybek

Abai.kz