Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Úlytau tórindegi «Habar» jurnalistine bergen súhbatynda: «Tarihyn bilmegen últtyng bolashaghy da búlynghyr. Mysaly, keremet ýlken emenning tamyry tereng bolmasa, ol dauylgha shydap túra almaydy. Sondyqtan tarihymyzdy tanytu ýshin qazir kóp nәrse jasap jatyrmyz. Sonday tarihtyng kuәgeri - Úlytau. Ony biluimiz kerek»- delingen.

Sóz maghynasy bayyppen baghdarlaghanda ashylmaq.

Úlytau. Músylman júrty taudy «Úly»  demeydi. Úly degen tek Jaratushygha layyq. Teni, tendesi joq jaratushy - Alla Taghalany ghana qazaqtar «Úly»  dep moyyndaghan.

Úlytau ónirin aralaghan adam «Han Ordasyna» soqpay ótpeydi. Búl jerde qazirgi tilmen aitqanda qazaq handarynyng barlyghynyng derlik inaugurasiyasy ótken. Tariyhqa aty belgili handardy aq kiygizge kóterip, han saylap, olar halqyna adal qyzmet etuine ant berisken. Shetel termiyni  inaugurasiyany qazaq «Úlyqtau» dep ataghan. Han Ordasynyng basty maghynasy handardy úlyqtau bolghan. Búl dәstýr sirә, Joshy hannan bastalsa kerek. Joshynyng han bolyp úlyqtaluy da osy Úlytau ónirinde ótken. Onyng imperiyasynyng astanasy Bazar Orda qazirgi Joshy han mazarynyng manynda bolghany tarihy derek. Osy aitylghan mәselelerden týiin shygharsaq, bizding qazir «Úlytau» dep jýrgen ónirimizding atauy tikeley Joshy hangha jәne odan taraghan handardyng úlyqtauyna qatysty, «Úlytau»  taugha emes, handardy úlyqtaugha qatysty mәsele. Úlytau  degende «tau»- zat esim, «Úlyq-tau»  bolsa, ondaghy  «úlyq» sózi- zat esim, «tau»- zat esimnen etistik tudyratyn jalghau. Áriyne, tilshi mamandar, tarihshylar búl jaygha óz pikirlerin boljamdaryn úsynar. Olardy da tyndap kórelik, biraq әsirese Kenes zamanynda «Úlyqtau» degen sóz, onyng ishinde « Handardy úlyqtau» degen iydeologiyagha jat týsinik bolghany anyq. Sondyqtan «Qazan tónkerisine»  deyingi әdebiyetterden  Úlytaudyng qalay atalghanyn sýzip shyqqan jón. Úlytau anyghy, taugha qatysty emes, tegis ónirge qatysty týsinikti.   Bir kezderde qazaq tilining singormanizm zanyna say «Úlyqtau»  bolghandyqtan Úlytaugha ainalyp ketkenge úqsaydy.

Han Ordasyn basynda osy ólkening tarihyn biletin azamattar bir auyzdan Han Ordasynda Joshydan taraghan  handardyng bәrining osy ónirde úlyqtalghanyn, tipten songhy han Kenesarynyng da osy jerde aq kiygizge kóterilip, han atanghanyn jәne osy rәsimning býgingi kýnde de jalghasy baryn aitumen boldy. Búl jay nazardan tys qalatyn is emes jәne onyng manyzy tek Úlytau ónirine ghana emes, bergisi qazaqqa, arghysy Joshy әuletine qatysty aituly oqigha. Sondyqtan Úlytau sózine bayyppen qarasaq, onyng maghynasy, astary sayasatta, memlekettik basqaru jýiesine ata dәstýrimizge qatysty.

Úlyqtau degen moyyndau, moyynúsynu degen maghyna beredi. Búl sayasy ýghym. Búl memleketting qúryluy nemese memleketti basqarudyng bir qoldan ekinshi qolgha ótui. Eng bastysy osy rәsimge bergi tarihta ( Joshy han zamanynan bergi dәuirde) qazaq rularynyng basshylary tegis qatysyp, Úlyqtau rәsimimen saylanghan hangha senim bildirip, ant berisip tarasqan. Sondyqtan Úlytau óniri qazaqtyng ýsh jýzining barlyq rularynyn  basyn qosqan kiyeli ólke. Búl bizge jetken anyz, hikaya, әngimelerde, dastandarda meylinshe bayandalghan. Qazaq  halqy ózining sayasy túlghalarynyng úlyqtalghan ónirin qasiyetti dep sanauy tabighy jaghday. Jogharyda aitylghan súhbatynda Elbasy bylay degen edi: «Kezinde men Astana bolatyn jer izdegende Úlytaudy kóreyin dep әdeyi keldim. Qazaq jerining naghyz orta túsy ekeni ras. Biraq qazirgi zaman talabymen qarasaq, búl jerde ne su, ne jol, ne әuejay joq. Búl jerge qyruar qarajat kerek bolar edi. Biraq qasiyetti meken retinde baghalana beredi. Mine, temir jol, basqa da joldar salynyp jatyr. Keleshekte turizm ortalyghy bolyp, halqymyz kelip tәu etetin qasterli jer bolyp qala beredi. Múnda  Joshy hannyng Ordasy bolghan dep te aitady. Joshynyng qazasyn estirtken kezde «Aqsas qúlan» degen kýy shyqqan. Búl mekenning osynday keremetterin tany biluimiz kerek.»

Búl ólkening keremet jәdigeri -Joshy han mazary. Osy ólkege alghash sapar shegip, Joshy mazaryna kelgennen bergi uaqytta  meni bir saual mazalay berdi. Nege Joshy han mazary Jezqazghan ónirinde? Álemning biyleushisi Joshy hannyng mәngilik mekeni nelikten osy ónir bolghan? Búl mazar,әriyne, Shynghys hannyng kelisimimen salynghan. Sonymen birge balasy qaza  bolghanda Shynghys hannyng búl ólkege kelmeui de mýmkin emes.  Shynghys han jәne Joshy han turaly shygharmalardyng әr týrli mýddelerge say jazylghany belgili. Sebebi Shynghys han imperiyasy kóptegen halyqtardyn, memleketterding taghdyry bolghan. Joshy Shynghyshannyng túnghysh jәne sýiikti, kelesheginen ýmit kýtken  balasy. Áke  qayghysy turaly el auzynda anyz bop qalghan «Aqsaq qúlan» kýiinen kóp nәrseni angharugha bolady.

Shynghys han kim? Sózsiz aqyldy, kórgen adam, sheber qolbasshy, ailaly sayasatker, esepsiz mol әskeri bar qolbasshy. Áskerge ne kerek, qaru qajet. Osy sәtte oiyma osy ónirding qazirgi atauy Jezqazghan orala ketti. Búl jerde ne kóp, jez kóp. Jez degen ne? Ol altynnan keyin tipten, onyng ornyna da jýretin metall. Qúndy metall. Baylyq. Shynghys hangha qajetti – baylyq.

Jýz myndaghan qalyng әskerdi jebe, nayza,  qalqandaryn jezben jabdyqtap, әdemi әshekeyligin bylay qoyghanda, jarq-júrq etip aibyn beretin jauyngerlerding sauyt-saymandaryn jaraqtau  isi  Jezqazghan aimaghynda mýmkin bolghan. Múnday bay ólke qayda bar. Sondyqtan, Joshy han osy ónirdi ózining ata qonysyna ainaldyrghan. (San ghasyrlar ótse de, jez óndiru isi búl ólkede әli sarqylghan joq.)  Búl mәselening әskerdi jasaqtaugha qatysty jaghy, ekinshi jaghy jez óndiru imperiyagha qajetti baylyq kózi bolghan.

***

Júrtshylyq Úlytau dep osy ónirdegi taudy ataytyn kórinedi. Elbasy súhbatynda: «Múnda túrghan tau- aumaghy 200 shaqyrym qyrat taular. Eng biyigi - Áulieata dep atalady, 1100 metr. Odan aghyp jatqan búlaq Áuliyebúlaq dep atalady. Osynyng bәrin ata-babamyz beker atamaghan ghoy». Jergilikti halyq     Áulieata taudy - Áuliyetau dep te atay beredi eken. Shynynda da búl qasiyetti tau, múnda kezinde bir-birimen jaulasqan Altyn Ordanyng hany  Toqtamys pen Noghay Ordasynyng әmirshisi Edige qatar jatyr. Búl jaghday taudyng qasiyetti ekendigin bildiretin aighaq. Úlytau óniri eldikting simvoly. Kózi tirisinde bir-birimen jaulasqan eki tarihy túlghany úrpaqtary olardy Áuliyetaugha qatar jerlegen. Sondaghy maqsat ne? Maqsat elding tútastyghyn saqtau. Tútas týrki júrtyn bólshektemeu. Osy biyik maqsatty keyingi úrpaqtargha ónege etu. Mine, Úlytau ónirinde osynday biyik armandar oryndalghan jәne ony oryndaghan bizge  aty beymәlim kemengerler ómir súrgen. Osy tústa mening oiyma, Týrkiyadaghy bir uniyversiytet  aulasynda Súltan Bayazitpen qatar Ámir Temirding beynesi qoyylghanyn kórgende:

- Búl qalaysha, ekeui jaulaspap pa edi, súltan Bayazittyng Europagha joryghyn tyiyp, onyng basyn kesip alghan osy Aqsaq Temir emes pe edi? - dedim. Sonda týrki aghayyndarynyng aitqany:

- Ol sol zamannyng әngimesi. Bizge olar týrik júrtynyng qaharmandary,- dedi. Men múnday biyik maghynaly  sózdi estiymin dep oilamap edim.

Osy týsinikting kuәsi retinde sheksiz dalada birin-biri quyp, jaulasqan Toqtamys han men Er Edigening Áulie tauda qatar jatuy tarihtan qalghan úlaghatty ata dәstýr.

***

Búl ólkening ekinshi keremeti-Alasha han mazary.  Mýmkin dúrysy Alash – han mazary. Alash –úran. Ol Joshyhan zamanynda qalyptasqan úran. Sondyqtan halyq Alashty  Joshynyng әkesi dep ataghan. Shynghys handy Alash han dep, yaghny onyng esimin úrangha ainaldyru dәstýri qalyptasqan dep topshylaugha әbden bolady.  Joshy han qypshaq elining biyleushisi bolghandyqtan, ol ózining memleketine jana úran aldy, ol әke iydeyasy nemese әkesin iydeyagha, onyng esimin úrangha ainaldyru maqsatynda «Alash»  degen úran alghan bolar. Alash qypshaq júrtynyng dәstýrinde bar sóz. Rulardyng úrandaryna nazar salsanyzdar, bәri kisi esimderimen, yaghny babalaryn úrangha ainaldyrghan. Osy maghynada alsaq, alash degen Shynghys hannyng taghy bir esimi, laqap aty. Shynghys han da laqap at emes pe, óz esimi Temudjiyn. Búl esimdi әkesine Joshy nemese onyng ataqty úldary Batu siyaqtylar berui yqtimal. Osy baghytta izdenis jasap kórgen dúrys bolar degen oidamyn.

Alash qazaqtyng úrany. Ol jóninde Súltanmahmút Torayghyrov anyq aitqan.  Onyn  «Alash úrany» degen óleninde mynaday joldar bar:

«Alash» tuy astynda, kýn sóngenshe sónbeymiz,

Endi Alashty eshkimning qorlyghyna bermeymiz.

Óler jerden kettik biz, búl zamangha jettik biz.

Jasaydy Alash, ólmeymiz, jasasyn «Alash», jasasyn!

Qazaq millәtining úrany – Alash. Búl tekti úran, Joshy dәuirinen kele jatqan jauyngerlik úran. Qazaq leksikasynda (dýniyetanymynda) ýlken adamnyng esimin tura aitpau dәstýri bar. Maydanda Shynghys han dep, onyng tura atyn aitpay Alash dep úrandau qisyngha keledi. Sirә, osy dәstýr, onyn  ziratyna kóshken. Shynghys han jerlenui, ziraty turaly sóz kóp, sonyng kóbining negizi shiyki. Shynghys han  mening ziratym bolmasyn  degeni negizsiz. Sirә ol, mening ziratym tura óz atymmen atalmasyn, degen ósiyet qaldyrsa kerek, onyng  býrkenshek esim-Alash.

Álemdik jihanger Shynghys han esimin mәngilikke qaldyrmaq bolyp jantalasyp, jan alyp, jan bergen adam. Ziraty belgisiz jan tarihtan joyylmaq, aty óshpek. Shynghys han onday túlgha emes, ol mәngilikke atym qalsyn degen órkókirek sanamen ótken adam. Tabylghan aqyl. Ol ziratyn úran bolghan esimimen qaldyrugha sheshimdi ne ózi, ne balalary qabyldaghan. Mәsele endi ol qanday jer boluy kerek. Múnda da qisyn bar mәngilik qay jer, ol sózsiz qazynaly úrpaqtary ósip-ónip, kórkeyetin meken boluy kerek. Jәne túnghyshy, otyz jasynda qaza bolghan Joshynyng  qasynda bolghysy kelui de tabighy jaghday; osy qisyngha sýiensek, Joshy mazarynyng manynda Bazar-Orda qalasy túsyndaghy Alash han mazary ataqty  Shynghys han ziraty. Boljauyma negiz bolghan taghy bir dәlel bar, ol osy ónirding býge –shigesine deyin jetik bilgen, akademik Qanysh Satpaevtyng pikiri.  Er Edige turaly 1927 jylghy zertteuinde  «...teginde Alasha han dep el auzy ataqty Shynghys handy aityp jýrui mýmkin dese, 1941 jylghy maqalasynda Alasha han dep jýrgenimiz Shynghys han ekendigin kesip aitady» (Qaranyz: Úlytau, «Foliant» Astana, 2006. 118 b.)

El auzynda Shynghys hannyn, yaghny Joshynyng әkesi Alash han ekendigi turaly Alashorda qozghalysyna qatysushy Otynshy Áljanov «Dala uәlayaty» gazetining 1897 jylghy 13-14 jәne 18 sandarynada jariyalaghan maqalasynda Shynghys han dep jýrgenimiz Alash han degen tújyrym jasaghan, búl mәtinde Joshy hannyng qazasyn әkesi Shynghys hangha kýishi Ketbúgha estirtedi.

« Ua, iyemiz Shynghys han!

Dobyra ne dep jyrlaydy,

Sarnap dauysyn qyrnaydy,

Qúlaghyng sal osyghan...

Aqsaq qúlan, qú qúlan,

Qiyannan qashqan tu qúlan,

Qiyrsyz qúba dalada,

Anda jýrgen balana,

Kez bolyp bir qashypty,

Belden belge asypty.

Aqsaq qúlan, Joshy han,

Elsiz qúba dalada,

Qat –  qat qúbyr salada,

Mekendep órgen, órbisip,

Ordaly qúlan josyghan.

Quyp aqsaq qúlandy,

Mingeni túlpar qúnan – dy,

Ordaly ýrikken qúlangha

Qúighytyp oinap qosylghan,

Ólim degen Tәnir isi,

Sol qu qúlan, tu qúlan,

Balang óldi – Joshy han!

Nansayshy, hanym osyghan!» (kórsetilgen kitapta 114-115 bette)

Búl oqigha Úlytau ónirinde bolghan, sodan el auzynda, halyq jadynda saqtalghan.

Sóz orayyna qaray, Alashorda degen úghymgha nazar salsaq, ol Alash jәne Orda degen sózderden qúralghan. Alash – úran, Orda degenimiz memleket. Ekeui de Shynghys han zamanynan keyin belgili bolghan týsinikter, salystyrynyz: Bazar-Orda (Joshy memleketining astanasy), Altyn orda, Aq orda, Noghay ordasy, Qazaq ordasy, Alash-orda bәrining úrany Alash bolghan.

***

Shynghys han danqty qolbasshy, alyp imperiya qúrghan sayasatker. Onyng joryqtary nәtiyjesinde talay qalalar qiratylyp, jermen -jeksen etilgeni de shyndyq. Kórkeyip  túrghan Deshti Qypshaq memleketi joyylyp, ózgeshe kýige týsti. Biraq anyghy sol -onyng qalyng әskerin qúrghandar, keyin «qazaqtar» dep atalghan   nayman, qanly, kerey, ýisin, dulat t.b.  boldy. Imperiyanyng tili týrki tili bolghan degen derekter bar. Altyn Orda negizinen qypshaq taypalarynan qúralghan memleket. Sondyqtan, qazaqtardyng (onyng qúrushy taypalardyn) tarihyn terennen qozghaghanda Shynghys han bizding tól tarihymyzdyng basty keyipkeri, búl az ba? Shynghys hannyng astanasy Qaraqorym, búl qay tildegi qalanyng atauy? Qazaqta qara degen ýlken, quatty degen týsinik bar, mysaly qara nar, qara kýsh iyesi, tipten Qara tenizding atyna nazar salsanyz. Ol ýlken, mol teniz degendi bildiredi, al Qorym degen erteden kele jatqan týrki sózi. Qazaqtar Qorym dep adamdar túrghan mekendi ataydy. Sonda Qaraqorym degen ýlken qala degen týsinikti bildiredi. Endi oilanayyq. Álemdi biylegen Shynghys han ózining astanasyn, odan keyingi úrpaqtary astana etken qalanyng atyn (eldi mekendi) nege Qara+Qorym dep ataghan? Búl Shynghys han imperiyasynyng resmy tili –týrki tili bolghandyghynyng aighaghy.

Bizding tarih әlem әmirshisining órisine qatysty bolyp otyrghany shyndyq. Sodan bolar, 1907 jylghy Resey auyl sharuashylyq Bas Basqarmasynyng bastyghy Krukov «Qyrghyz-qaysaqtar Shynghys han men Aqsaq Temirding tikeley úrpaqtary. Olar jer betinen joyylugha tiyis» - dese, Reseyding Ministrler Kenesining tóraghasy P.A.Stolypiyn: «Shynghys handy biz monghol deymiz.Naghyz mongholdar – myna qyrghyz-qaysaqtar.Olar sol Shynghys hannan taraghandar»-depti ol da. Búl pikirilerde shyndyq bar. Joshy hannan bergi dәuirde qypshaqtar (qazaqtar) onyng túqymdarymen bite qaynasyp ketti, Kerey men Jәnibek ózderin alghashqy qazaq degender, qazaq bolu osy handardan bastalady emes pe?  Qazaq degen azamat,yaghny memleketke qatysty qoldanylghan úghym. Azamat bolu qazaq bolu degen maghynagha ie bolghan. Qazaqtar úl balalaryna «azamat» dep at qoiy tegin emes ekendigin Shoqan Uәlihanov ta aitqan.

Sonymen qazaq halqynyng tól tarihynyng keyipkerleri.Shynghys han, Joshy han, Aqsaq Temir, Batu han (Sarayshyqta jerlengen),  onymen aralas qúralas ta bolghan Aleksandr Nevskiy, Ukraina halqy últ perzenti dep jýrgen Mamay,  Altyn Orda hany Toqtamys, Noghay ordasynyng әmirshisi Er Edige,  bәri bәri bizding tarihtyng basty keyipkerleri. Jәne osy atalghandardyng bәri qasiyetti Úlytay ónirine tikeley qatysty tarihy túlghalar. Úlytau óniri túnyp túrghan tól tarihymyz, keremet qasiyetti meken.

***

Tereng tarihy bolghan halyqtyng býgingi sauatty aqparat ghasyrynda qazaq degen halyqtyng memleketi bolmaghan deu sauatsyzdyq pa, әlde maqsatqa layyqtalghan iydeologiyalyq aila-shara ma? Osy jaylardy aldymen ózimiz qazaqtar anyqtap aluymyz qajet.

Qazirgi úrpaq tarihy sabaqtastyqtyng «qyl kópirinde» otyr. Tarihty bar deu de, joq deu de býgingi úrpaq qolynda. Úrpaqtyng qaterli sheshimge kelmesine kim kepildik bere alady. Kenes zamanynda:

«Biz kóshpendiler bolghanbyz, naghyz qazaq tarihy qazan tónkerisinen bastau alady. Biz  feodalizmnen kapitalizmdi ainalyp ótip, sosializmge birden jetkenbiz-degen sandyraq sózderdi manday aldy degen ghalymdarymyz aityp ta, jazyp ta kelgen.

Tarihty feodalizm, kapitalizm, sosializm degen úghymdar arqyly týsindiru maghynaly nәtiyje bermedi, sebebi qazaq halqy basynan feodalizmdi ótkermegen (osy turaly maqalany paydalanu kerek) .

Tarih qay zamanda bolmasyn tәrbiyeni jәne bilimdi qajet etedi.

Ekeui birigip bastaryn týiistirip baryp tarihy ghylymdy qalyptastyrady.

Tarihy tәrbie óristeri: miyf, anyz, hikaya, auyz әdebiyeti, foliklor.

Tarihy bilim osylardy negizge ala otyryp, jýielenedi, súryptalady, sóitip baryp, ghylymgha ainalady. Biraq osy tústa tariyhqa kenetten kelip qosylyp, onyng aghysyn ózgertuge barynsha kýsh júmsaytyn sayasat, iydeologiya deytinder bolady.

Tarihy ontologiya  әmbebap úghym, ol halyqtyng әdet, dәstýrinde, dilinde, dininde, tilinde, túrmys-tirshiliginde tabighiy  jýrip jatqan qúbylystar. Mine osy tarihy ontologiyagha sayasat ýnemi de kóldeneng kelip, týzetuler, tipten týp-tamyrymen qoparu әreketterin jasap otyrady.

Býginde   qazaq halqynyn, memleketi bolmaghan deushiler bógde sayasy mýdege qyzmet etushiler.

Tarihy ontologiyamyzgha  zer salsaq bolishivik ghalymdardyng  sayasy oirandary da qauipti әri zalaldy boldy. Olardyng maqsaty qazaq halqyn joyyp, birkken sovet halqy degen úghym qalyptastyrmaq niyette boldy. Qazaq halqy degendi ataugha bolmaytyn zaman tudy. Bәri Sovet halqy, al qazaq tek últ qana. Últ degen halyq emes, halyqtyng ereksheligi ghana dep nasihattaldy. Mysaly, mәdeniyette mynaday anyqtama berildi, sovet halqynyng mәdeniyetining mazmúny sosialistik, ruhy internasionalistik, týri últtyq. Sonda qazaq últy degen bir týr, ol kele kele joyylyp, bir ekonomikagha, bir iydeologiyagha , bir mәdeniyetke, bir tilge (orys tili) negizdelgen Sovet halqy tolyq qalyptasqanda  qazaq últy mýldem joyylyp ketpek, osylay dep arnayy kommunistik partiya baghdarlama qabyldady. Ol kommunistik nasihattyn  sayasy baghdarlamasy bolyp sanaldy, kommunizm ornaghanda birynghay internasionalizm bolmaq, qazaq últ retinde joyylmaq, olay bolsa, qazirden bastap qazaq boludan aryla bastau qajettiligi sayasy nauqangha ainaldy. Sol zamannyng «qaratayaqtary», partiya, kenes basshylary tayly -tayaghymen qazaq boludan bas tartu isine kirisip, balalaryn, nemerelerin orys mektepterine oqytyp, olarmen orys tilinde sóileudi jana zaman talaby әri mәdeniyettilik dep sanady. Osy psihologiya, ókinishke oray, kýni býginge deyin saqtalyp kele jatqany da shyndyq.

Qazaq bolugha, әli de senimi joqtar bar. Tarihy tәrbiyenin, tarihy bilimning qajettiligi de auaday.

Egemen el. Búl qazaq bolu zamany. Últ bolu  emes. Osy qarapayym týsinikti qabyldaudyng sonshama qiyn ekenin kórip jýrmiz, sirә onyng jauaby Namysta bolsa kerek. Namysty halyq eshqashan jer betinen joyylmaq emes. Namysty jalang qylysh etip ústaghan Mahambet jyrlaryn oqyghanda tәuba deymin, jýni jyghylghan ózgelerding sózin sóilep jýrgenderdi kórgende «shirkin» -deymin. Sirә, uaqyt degen sabyrlyqty talap etetin danalyq pa deymin. Aqylymyzgha sabyr qossaq, parasat sezim qalyptaspaq. Men osy parasattylyqty jastardan shyghatynyna kәmil senemin, әsirese tәuelsizdikting «ýshinshi tolqynnan» kýter ýmitim mol.

***

Býginde bógde aqparat betterinde de qazaqtardyng memleketi bolmaghan degen týsinikter jii kezdesip jýr. Búl arandatushylyq. Qazaqtardyng arghy tegi týrki júrty bolsa: Týrik qaghanatyn, odan bergide Deshti Qapshaq memleketing qayda qoyamyz. Sóz bolyp otyrghan  Joshy han jәne onyng úrpaqtary biylik jýrgizgen Bazar Orda, Altyn Orda, Aq Orda, Kók Orda, Noghay Ordasy, Qazaq Ordasy degen asa quatty memleketter bolghanyn qayda qoyamyz. Qazirgi politologiya leksikasyna salsaq, Orda memleketting tiypi. Ordany han basqarady. Odan әri ózge basqaru instituttary qúrylady: әskery aristrokratiya, biyler biyligi, ru-taypalar kósemderining instituty t.b.

Joshy han jәne onyng úrpaqtary basqarghan dәuir: XIX ghasyr basynda mýldem ayaqtaldy.  Patsha jarlyghymen 1822 jyly handyq basqaru jýiesi joyyldy. Sodan, Rossiyanyng bodandyghy  bastaldy. Mine, osy kezde XIX ghasyrdan bastap, qazaq memlekettiginen airyldy. Qazaq dalasy guberniyalargha bólshekteldi. Gubernatorlar tikeley Resey patshasyna baghynyshty boldy. Hakim Abaydyng «qayran elim, qazaghym» dep aitqan dәuiri osy. Qazaq júrtynyng kelesi dәuiri - Kenes zamany. Búl kezde memlekettik qúrylymnyng aty bar, zaty joq boldy. Barlyq biylik tolyghymen Moskvanyng qolynda boldy. Eldi kommunister basqardy.

Qazaq halqynyng janghyryp, qaytadan  memleket qúru tәjiriybesi 1991 jyldyng 1 jeltoqsanynan bastaldy. Qazaq halqy óz ishinen Preziydent saylady, onyng úlyqtau rәsimi boldy. Búl Han Ordasynda ýzdiksiz bolyp kelgen handardy úlyqtaudyng ýzilgen jalghasy edi, yaghny búl renessanstyq qúbylys. Qazaq memleketi qaytadan janghyrdy. Tәuelsiz Qazaqstan Birikken Últtar Úiymynyng mýshesi, ózge eldermen qúqyqtyq teng dәrejedegi zayyrly memleket. 

***

Elbasy Úlytau turaly sózin týiindey kele: « Bizding eldigimiz, qazaq júrtynyng arghy týbi ghúndardan bastalady. Ghúndardan keyin kók týrikterge jalghasady. Odan keyin Altyn Orda ornyghady. Sóitip, handyq dәuirge úlasyp, keyin birtindep tәuelsizdikke kelip tireledi. Osynday ýlken tarihymyz bar. Jastarymyz ony bilu kerek. Biz keshe ghana payda bola qalghan halyq emespiz.Úlytau ghúndardyng da, kók týrikterding de, Altyn ordanyng da ortalyghy bolghan jer. Ózining túrghan jeri Qazaqstannyng kindik ortasy.

Úlytau óte qasiyetti jer. Úlytau dep ataluynyng ózining tarihy mәni bar. Qazaqtyng en dalasynyng qay shetine barsang da osynday qasiyetti jerler tabylady. Shyghysqa barsang - Berel qorghany, Ortalyqqa kelseng - qalmaqtarmen soghysqan Anyraqay ótken jer, Batysqa barsang - Altyn ordanyng handary túrghan Sarayshyq siyaqty qasiyetti meken bar, Ontýstikke barsang - Týrkistan túr. Qazaqstanda osynday qasiyetti jerler kóp. Degenmen, Úlytaudyng orny bir basqa. Bizding jastarymyz ony bile bermeydi. Biz óz tarihymyzdy janadan iygerip, bilip jatqan elmiz. Qazaqtyng tarihy óte bay. Ony biluimiz kerek. Qazaqtyng kóp dýniyeleri atadan balagha auyzeki týrde berilip kelgen».

Elbasynyng tól tarihymyz turaly osynday jýrek jardy sózderine oray aitar týiinim: qazirgi mektepterde, jogharghy oqu oryndarynda oqytylyp jýrgen «Qazaqstan tarihy» degen pәnning ataluy jәne bayandaluyn dúrys dep eseptemeymin.

Mektepterde, Jogharghy oqu oryndarynda oqytylatyn pәnning ataluy «Qazaq eli memleketining tarihy» (Istoriya kazahskogo gosudarstva) dep ataluy kerek.     

Tәuelsiz eldin  jastary qazaq elining memleketinin tarihyn oqyp, patriot bop ósui tabighy jaghday.

Úlytau bar zamanda Úlyqtau óniri – biylik ordasy bolyp, qazaq elining naghyz patriottaryn tәrbiyelep ósiretin kiyeli kindik mekeni bolyp qala bermek!

Gharifola Esim

Akademiyk, jazushy.

03.09.2014 jyl.

Abai.kz