Senbi, 23 Qarasha 2024
Ómirding ózi 10662 2 pikir 12 Qyrkýiek, 2014 saghat 16:28

QAZAQTY KARNAUHShA JAQSY KÓRU

 

Bizding jaqtyng orystary men taghy basqa da últtarynyng barlyghy derlik qazaq tilining mayyn tamyzatyn. Olardyng ata-babasy Tarbaghataygha qay kezde kelgenin eshkim tap basyp aitpasa da, eshqashan ózekterinen tepken emes. «Sen basqa últsyn» dep keudesinen iytermeytin. Aqjar men Túghylda oryssha oqytatyn mektepter boldy.  Al bylayghy auyldarda túratyndardyng barlyghy qazaqsha oqidy. Ýlkenderdi qoyyp, balalarynyng ózi bir-birimen qazaq tilinde әngimelesip, tóbeleskende, әkeden jiberip, ólgennen týgendep syqpyrtyp boqtap jatatyn.

Bizge shashy sary, kózi kókting barlyghy orys. Keyinnen bilsek, olardyng arasynda nemisi men estony, latyshy men ukrainy jәne taghy basqalary bar eken. Audandyq avtoparkte Barqytov degen  sarylyghynan góri kýnge kýigen qonyrqaylyghy  basymdau, deneli kelgen  shofer boldy. Sol kezderi jasy qyryqtarda. Alys-jaqyn demey, audannyng barlyghyna kýnine birneshe uaqyt avtobus qatynaytyn edi ghoy ol kezde.  Sonyng birin jýrgizetin. Zamandastarymen, әsrese, qúrdas әieldermen qaljyndasyp, baratyn jerine jetkenshe ezuindi bir jighyzbaytyny esimde qalypty.

Aqjardaghy ýlken әluetting biri atanghan Karnauhtyng úldarymen qatar óstik. Birinen-biri ótetin. Shashtaryn sary deuge kelmeydi, appaq deuge taghy bolmaydy, kózderi de ózgesheleu, qapsaghay deneli, shetinen sportshy. Qazaqshagha kelgende auyzyndy ashtyrmaydy. Keyinnen búl otbasynyng eston últynyng júraghaty ekenin bilgende tang qaldyq.

1979 jyl kýzde әskerge alyndym. Sol jyldary bozbalalar arasynda:  «Armiyagha әketse Zabaykalie okrugine apara kórmesin, onda týse qalsang  Mongholiyagha jolata kórmesin, eger  sonda әketse ondaghy stroybattan qúday saqtasyn» degen sóz jýretin. Sóitsek, búl búryn-sondy sol jaqtyng jabayy stroybatynyng dәmin tatqandardyng biz siyaqtylardy saqtandyrghany eken ghoy. Bylayghy kezde de túzym jenil edi. Qazan aiy tuysymen audannan әskerge attanatyndardyng legin bastap, eng birinshi bolyp jóneltildik, Germaniyagha aparady dep mәz bolyp jýrgende, Tәjikstanda on bes kýn ústady da, bir týnde ýlken úshaqpen Mongholiyagha aparyp tastady. Oghan jetkizgennen keyin, berzent jabylghan jýk mashinalarymen kýni boyy selkildetip otyryp, Bolghangha apardy. Berzent kólikten týsip, tura sonday berzentpen qaptalghan shatyrlargha ornalastyq. Qysty sonda ótkizdik.  Alghashqy ailarda kórgen qiyndyqtardy eshkimning basyna bermesin. Jigitterding osaldary qashyp-pysyp, endi bireuleri óz densaulyqtaryna ózderi núqsan keltirip, әskerge jaramsyzdar qataryna qosylyp,  elge qaytyp jatty. Namystylaryn «shaldar» syndyrugha kiristi.

Jarty jylda nemisting konslagerinde bolghanday kýige jetken bizderdi Baghanúrgha auystyrdy. Osynda Kenester Odaghynyng birneshe diviziyasy ornalasady eken. Ózimiz berzent palatkalarda túryp, sol әskerge kazarmalar, túrghyn ýiler, tehnikalargha arnalghan angharlar  saldyq. Aptasyna birneshe adam qashady. Bir kýni solardy izdep Kerulen ózenining manyndaghy toghaydy sharladyq. Balyq aulap jýrgen birneshe orys soldatty ústap, komandirlerge әkele jatqanda, qashqyndardyng biri maghan qazaqsha til qatyp, qay jerden ekenimdi súrady. Tarbaghataydy aityp edim, quanyp ketti.

«Bizding qasymyzdaghy barlaushylar bataliondy sening jerlesing ústaydy. Sashka Karnauh degen. Men Zaysannanmyn. Qazir bizdi aparsandar,  polktegiler birden qamap tastaydy, sottalamyz. Jerles ekenbiz, jibere sal. Qashqyn emespiz. Keshe týnde jana salynyp jatqan ýide kezekshilikte qalghan edik. Býgin demil bolghan song eshkim izdey qoymas dep, qarnymyz ashqannan keyin býgin tanerteng osynda kelgen edik. Ózimiz de qaytamyz», – dep ótindi. Qasymdaghylarmen kelisip, eki  soldatty bosatyp qoya berdik.

Bataliongha oralghan son, Karnauhty izdedim. Shynynda da jaghdayy jaqsy eken. Barlaushylar batalionynyng býkil qoymasy sonyng qolynda. Jarqylday qarsy alyp, ash qúrsaqty júbatyp, jýz gramyn qúiyp, qazaqy qonaqjaylyq tanytty. Tarbaghataydan bir ózi ghana eken.

– Batalionda bes-alty-aq qazaq barmyz. Biraq úiymshyldyghymyz myqty. Eshkimdi tyrp etkizbeymiz. Sendermen qatar ornalasqan Savchenko batalionyndy tarbaghataylyqtar bar. Ózderinning týrlering ne bolyp ketken? Aqqúlaqtar kýn kórsetpey me? Erteng keshke úiyqtar aldynda seruenge shyghasyndar (vecherniy progulka) ghoy, sol kezde baryp, olardy tәrtipke salamyz. Endi qoryqpandar, – dep bizdi jigerlendirip qoyady.

Rasynda, bir kýnnen keyin keshki seruen kezinde bizding batalionnyng manynda  kishigirim shayqas  boldy. Áskerde jýrgenimizge  jeti-segiz ay bolyp qalghan bizder de es jiyp qalghanbyz, barymyzdy saldyq. Sol kezden bastap kózimiz ashyldy. Aptasyna bir ret sәlemdemesin arqalap kelip,  ózimizge uaqytsha salghan aghash kazarmanyng tórine taman búryshqa jayylghan dastarhannyng tórinde qar-qarq kýlip, qazaqsha әngimeni kósiltip otyratyn shashy appaq, kózi túzday, deneli  jigitting mysy «men» degen talay  «shaldyn» mysyn basty.  Múndaydy kórmegen Reseyding ishki jaghynan kelgen orystar tandanghanda kózderi tóbelerine shyghyp ketetin.

Sol Sashka keyinnen audannyng atamandary qatarynda biraz jyl shayqady. Kartany keremet oinaytyn. Sovet ýkimeti qúlaghanda, tarbaghataylyq orystar men nemister jәne taghy basqalar da ata-tekterin týgendey bastady. Alys-jaqyn elderden tuystaryn tapqandar birtindep kóshuge kiristi. Qazaqy saltpen aiyrylys qazanyn jasap, kórshilermen jylap qoshtasyp ketkenderding kóbi qayta oralmady. Biraq shyghandap ketken joq, berisi Óskemen men Semeydi, arysy qazaqtyng basqa qalalaryn meken etti. Birazy Germaniya men  Reseyge qonystandy. Karnauhtar da kóshken edi. Sashka ata-babasynyng qonysyna tek qonaq retinde baryp qaytty. Óitkeni, ózi aitqanday, ol qazaq bolyp ketken edi. Tarbaghataydan basqa jerdi jersine almaytynyn, qayda jýrse de saghynatynyn aityp otyratyn. Tughan jerin ózimizding keybir qazaqtan jaqsy kóretin ol toqsanynshy jyldardyng qiyn-qystau kezeninde qysta týni boyghy kartadan son  dosy Sәkenning ýiine qonyp, sodan oyanbay qaldy. Ózining armany da sol bolatyn...

Ol jyldary auylda shyn qiyn boldy ghoy. Sol kezderdi oilaghanda, talantty kinoger Serik Apyrymov týsirgen, auylgha at izin salmaytyn bilgishterding ayausyz synyna ilikken «Qiyan», «Aqsuat»  kinosy kóz aldyma keledi. Biz sol kinolardaghy shynayy kórsetilgen auyrtpalyqtar bastalghan kezde qalagha ketip jan saqtadyq. Al Sashka syndy kindigi tughan jerge baylanyp qalghandar qashpady. Olardyng kóbi býginde aramyzda joq...

Qazirgi kezde auylgha jyldap at izin salmaytyn, ansary ýnemi toqshylyq pen barshylyqtan basy ainalyp, azghyndap bara jatqan elderge qonys audarugha auyp túratyn qandastarymnyng bósteki әngimesi men kórtyshqan tirligin  kórgende olardyng ósken ólkeni Karnauhtay sýie almaytynyna kýiinemin.

BOLAT ABAGhAN

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377