Beysenbi, 18 Shilde 2024
Qogham 7838 1 pikir 11 Qyrkýiek, 2014 saghat 08:56

ÁLIMGhAZY DÁULETHAN. BETPE-BET

(Búrynghy senator Ó.Bәigeldimen bolghan әngime)

 

Ótken 2013 jyly men ýshin asa este qalarlyqtay oqighalar men janalyqtargha toly boldy.   2014 jyldyng basy da jaman bastalghan joq. Myna dәpterden úyalghanymnan osy joldardy attap-púttap shimaylap otyrmyn. 

Densaulyqtyng arty kórinip qalghan ba dep alandaulymyn.  2007 jyldyng bas jaghyn ala  qalalyq Anko auruhanasynda otagha dayyndalyp jatqan edim.  14nauryzda pyshaqqa týsip, pәleden qútylghanday bolghanmyn.

Sodan bergi jeti jyldyng bes jyldayy birde auru birde sau degendey ynqyl-synqylmen ótse de, jigerim, ishki jan quatym, ómirge qúshtarlyghym óte kýshti edi. Sondyqtan da sol jyldary qyruar maqalalar jazyp baspasózge shygharyppyn.

Atyshuly Libay – Eldibay dauyna aralasyp jalghan tarihshy, arandatushy, qytayshyl Múhtarhanmen jәne onyng senator aghasy  Ómirbek Baygeldimen, professor Sauytbek Ábdirahmandar bastaghan qamqorshy toptarymen aiqasyp, aqyry bir jola jeniske jetip edim. Osy barysta eski dos – sabaqtas Ybyray Qoshqary (Sýleymen), Janymhan Oshandar, basqa da ghalymdar qasymnan tabyldy. Ásirese, Zardyhan Qinayatúly, Nәbijan Múhamethan, Mәmbet Qoygeldi, Talas Omarbek, Mekemtas Myrzahmet, Klara Hafizovalardyng qoldauy erekshe dem berdi. Sol tústa shyghyp túrghan «Qazaqstan» gazeti,  «Jas Alash», «Ayqyn»,   «Jas qazaq ýni» qatarly gazetterding qoldap-quattaulary da erekshe dýmpu tughyzdy.

  Sózding toq eterin aitar bolsam, 2010 jyldyng jazynda búl abyroysyz aitys-tartysta biz tolyq jeniske jettik. Qarsylastarymyz bizge qarsy bir jol birdene jazugha batyldyq ete almady.

Aqyry Aq ýiding sýiiktilerining biri baspasóz basshylarynyng basyn qosqan jinalysta «Búdan bylay búl taqyrypta eshqanday material jariyalanbaytyn bolsyn. Búl elimizding abyroyy men aumaqtyq tútastyghyna ziyan keltiretin asa qaterli ýgit-nasihatqa jol ashady. Li-ay – Qytaydyng úly aqyny. Onyng bizge esh qatysy joq ekenin tarihshylar jeterlik dәleldegen» degen sózin Kókshetaugha, Shoqan Uәlihanovtyng 175 jyldyghyn atap ótuge barghan saparymyzda Tólen Ábdikovtan estigen bolatynmyn. Tókeng basy artyq sózding adamy emes ekeni kópke mәlim.

  Sózding reti kelip túrghan song jaza ketpesem, taghy uaqyt óte kele kóp sózding boyauy óshkindep qalu qaupi bar.

Álqissa, sonymen tolyq jeniske jettik, endi búl taqyryp qayta kóterilmeytin shyghar dep alansyz júrgen bir kýnimde, dәlirek aitqanda 2013 jyldyn  4-shildesinde bolar, «Astana kýni» degen merekening qarsanynda «qúrmetti memeleket qayratkeri», búrynghy senator Ómirbek Baygeldi telejýrgizushi Áygerim Seyfollanyng aldynda kósilip súhbat berip otyrdy.

-                     Siz kezinde Libay degen tegi týrik, Dulattan shyqqan úly aqynymyzdy taptym dep ediniz. Sol janalyq nege ayaqsyz qaldy? - degen maghynadaghy súraqqa Ómeken:

-                      Men osynsha abyroy ataghymmen kózim jetpegen iske aralasady degenge qalay senesizder?  Ol әbden tekserilip, zettelgen, dәleldengen nәrse bolatyn. Bireuler orta joldan kiyligip, qaydaghy joq qauip-qәterdi tóndirip, júrtshylyqty shatastyrdy. Sondyqtan qazirshe toqtay túrugha tura keldi, - dep jauap berdi.

-                     Sonshalyqty senimdi, dәleldi dәiekteriniz, jazba derektektik materialdarynyz bolsa, ony der kezinde jariyalap, júrttyng nazaryna nege úsynbadynyzdar? –  degende: 

-                     Onyng uaqty keledi, kóresinder. Men sol daulasushy bәleqorlardy esh týsine almadym. Olar nege menimen kezdesip, aitar uәjderin kózbe-kóz aitpay, syrtymnan aighaylaydy? – dep nangha ókpelegen balanyng qylyghyn qaytalaghanday bolghany maghan qyzyq kórindi. Sony estigende, men  orayy kelse, Astanagha bara qalsam, Ómekene jolyghyp:

1)                -  Aghasy-au,  «osynshama abroy-ataq» degende neni arqalanyp jýrsiz? Deputattyq, spiykerlik, t.b degender mansap baspaldaqtary ghoy, iya solay boldynyz, shyqqan baspaldaqpen qayta qúldilay otyryp myna býgingi ornynyzgha jayghasyp,  kempirinizding qolyna, qas qabaghyna qarap otyrsyz. Búl kóterilu men qúldilaudyn  tarih pen әdebiyetke qanday qatysy bar edi?;

2)                – «Olar nege menimen betpe-bet sóilesuge jaramay, syrtymnan sóz aitady?» degeniniz qay qisynmen aityldy eken? Syrtynyzdan, kóshede aitylghan sóz joq. Bar sóz baspasózde, internette, aitylyp edi ghoy. Ol qalaysha ósek-jalagha jatady? - degen eki súraq qoysam dep jýrushi edim.

   Dәm aidap 9-shildede Astanagha bardym.  Astana barghan song televiydeniyedegi tanystarym arqyly Áygerimning telefonyn tauyp sóilestim. «Ómekendi qatystyryp bir habar jasasanshy. «Betpe-bet nege kelmeydi?» dep debatqa shaqyrghan edi ghoy. Qoryqqannan emes, densaulyghymnyng joqtyghy men jer shalghaylyghynan basqa sebep joq. Al, endi, izdegenge – súraghan, aghana mening sózimdi jetkizip, oiyn bilip bere alasyng ba: qorqaq kim, batyr kim ekenining kuәsi bolghyng kelmey me?- dedim qaljyngha sýiep.

-                   Sóilesip kóreyin. Jauap ne menen ne ol kisining ózinen bolar, kýtiniz- dedi Áygerim. Biraq eshkimnen telefon bolmady. Áygerimning telefonyn terdim dep tynday qalsam, er adamnyn, bir eki sózinen keyin, bayqausyzda Ómekenning telefon nómerinen, Ómekenning ózimen sóilesip túrghanymdy bilip, alghashynda shynymen  abdyrap qaldym.

  Ózimdi-ózim tәrtipke keltirip, janadan sóilesken adamsha «Assalaumúghalaykýmmen» qayyra amandasyp, ózimdi tanystyrdym. Jolyghyp sóileskim keletinin de anyqtap eskerttim. Qapelimde Ómekeng de ne aitaryn bilmey qalghany belgili bolyp qaldy.

- Qayda, qashan, ne turaly әngimelesking keledi? Men ýidegi adammyn. Auzym oraza, - dedi.

- Ómeke, men Almatydan keldim. Astananyzgha, sizge qonaqpyn. Qayda, qalay kezdesudi siz belgileniz. Men kel degen jerge uaqtynda jetuge dayynmyn.

- Ómekeng parikterdi, kafelerdi aita kele. Ol bolmaydy eken, ýige kele alasyng ba dedi? – dedi.

- Qashan barayyn? Ádiresinizdi aitynyz. Aghamnyng ýiine nege bara almaymyn? Quana baram ghoy, - dedim.

Ol  kisi kórsetken әdires mening qyzym men kýieu balamnyng ýiine jap-jaqyn jerde eken.Preziydent kitaphanasy men parki degenning qarsysyndaghy biyik ýilerding  9-10- qabatynyng birinde túrady eken. 1-qabattaghy domofondy qariyanyng ózi kelip ashty. Qayta kóterildik.

Ýii keng mol eken. Jaqsy qartayghan kempiri, jas kelinderi, balalary bar eken.

Biz әngimege tótesinen kiristik. Jogharghyda dayyndap jýrdim degen eki súraqtyng ekinshisinen bastamas búryn:

-                     Ómeke, men sizben tanysayyn, bizder sóz etken Libay –Eldibaydyng shyndyghyn aiqyndau ýshin men aitarymdy baspasózde jeterlik aittym. Sizder jaqtyng sózin kezdestire almaghan song auyzba-auyz, betpe- bet sóilesip týsiniseyikshi degen izgi niyetpen keldim. Aytysu ýshin emes, arylu ýshin, ortaq mýdemiz, qazaq halqynyn, tәuelsiz elimizding aman-saulyghy ýshin, artyq kem aitylghan sózderimiz bolsa, keshirim súrau ýshin keldim. «Betpe-bet nege sóilespeydi?» degen sózinizge oray kelip otyrmyn, agha. Basqa bóten oiym joq, -  dedim.

Ángime bastalysymen-aq Ómekenning meni onsha únatyp túrmaghanyn sezdim. Tipti boyyna toghytqysy kelmegen synay tanytty.

- Iya, sonda ne aitqaly keldim deysin? Kәne aita bermeysing be? Mening aita qoyar eshtenem joq, -  dep maghan bir týrli tontorys minez kórsetti.

- Oi, agha, mening de aita qoyarym shamaly. Bar aitarym baspasózde aitylyp bolghan. Sizge búl rette nege kelip otyrghanymdy jetkizip aita almadym ba, әlde siz onsha mәn berginiz kelmey otyr ma?  Qaytalap aitayyn, men sizben agha-ini retinde sóilesip, Múhtarhan siyaqtylardyng sizdi jәne basqa da sengish, anqau qazaqtardyng jýzdik, rulyq, jerlestik sezimderimen oinap, bylaysha aitqanda, anqau elge aramza moldalyq qylyp, qytay sayasatynyng bolashaq arandatularyna tarihy negiz jasap bermek bolghan әreketterine kózderinizdi jetkizip, kónilderinizdi ornyqtyrghym kelip edi. Qysqasy, Múhtarhangha senemin dep býkil qazaq halqy aldynda úyatqa qalghandarynyzdy, әsirese,  qytaylar arasynda kýlkige qalghandarynyzgha kózderinizdi jetkizu ýshin keldim. Áytpese, sizben alty alasy, bes beresim joq adamnyng biri edim ghoy, -degenimde Ómekeng ashugha basyp:

- Sen ne dep otyrsyn, ózi? Men Múhtarhan degenindi itting etinen jek kóretin adammyn. Ol mening qansha aqshamdy, osy ýidegi qansha jaqsy mәteriyaldarymdy alyp, qarasyn batyrdy. Men «ol bergen materiyal» degenindi bilmeymin.  Ózim, óz qarjymmen arnayy jabdyqtaghan maman kadyrlardan qúralghan toppen Qytaygha 4-5 ret baryp tapqan tarihy jazba derekter, tasqa basylghan beyneler men oima jazular negizinde әldeneshe seriyaly qújatty fiylim dayyndap efirden bergizdim. Liybәy ólenderin týp núsqadan audartyp, professor Sauytbek inime kólemdi zertteu maqala jazdyryp, kitap etip tarattym. Múhtarhannyng oghan qatysy joq.  Men Múhtarhan aitty eken dep bas shúlghyp otyra beretin aqymaq emespin. Sening mәimónke sózine jyghyla ketetin  maqúlbay da emespin. Auzyna ie bol. Bayqap sóile, - dedi.

 - Siz mening dúrys, janashyr niyetimdi týsinginiz kelmegeni ókinishti-aq. Sonda aita qoyynyzshy, 49 baspa tabaqtyq kirpish kitapta Libaydyng -   Eldibay,   Liykening - Alqaby ekenin, onyng Dulat babanyng toghyzynshy úrpaghy ekenin dәleldeytin bir sóilem, bir sóz jazbaghandarynyz qalay? Libaydyng ata shejiresi degen 99 -bettegi  bir bet kesteni qazaqshalaugha nege mýmkindik bolmady? Bar bolghany bir-aq bet edi ghoy. Ony qytayshalap bergenmen qoymay, sol shejirening astynda berilgen tórt týrli eskertpege jolamay, oghan mәtinge mýlde qatysy joq «Eldibaydyng ata shejiresi: Dulat babanyn  9-úrpaghy, týrikterding hany bolghan» dep jazylghan shatpaq audarmasymaq berilgen. Sizder professor Sauytbek myrza basqarghan redaksiyalyq  alqa sol shatpaq audarmasymaqqa nege mәn bermey Múhtarhangha sene qalghansyzdar?   Múhtarhanyndy bilmeymin. Onyng aitqany boyynsha esh nәrsede istegemiz joq degeninizge kim sene qoyady.? «Liy-Bәi-Ly - Eldibay» atty kitap bastan ayaq Múhtarhan jazghan shimay maqalalargha silteme jasaumen, ólender sonyng jolma-jol audarmasymaghymen qazaqshalanghany sauatty adamdargha ap- anyq kórinip túr ghoy.

Sizge aitar taghy bir uәjim bar, agha. Siz óziniz qytaysha nan súrap jeytin sauatynyz joq ekenin moyyndap otyrsyz.  Solay bola túra, 1300 jyldyng aldynda sýiegi qurap qalghan bir qytaydyng 80- 90  milliondyq  liylerding әulettik shejiresi baryn, sonsha jer qayysqan liylerding ishinen Libay men Liykeni qazaqshalap, Dulat babagha jabystyrghanda qanday ghylymi, tarihy negiz tapqanynyzdy  aytyp bere alasyz ba?  1300 jyldyq libaytanu tarihnamasyn arnayy zerttegen men kezdespegen qanday qúndy derek kózin atay alasyz?   Ghylym – belden basugha, kýshpen, aqshamen nemese mansap-bedel degenderding zorlyghyna kóne qoymaytyn qaysar, diti qatty, qasiyetti әlem ghoy, - dedim.

- Biz de estip jatyrmyz. Sening qytayshany qanshalyq biletinindi. Qytayda ne istep, ne qoyghanyndy, talaylardy sorlatyp, salghan landaryndy,-  dep osyarada Ómeken taqyryptan alshaqtap, ózime tike shabulgha ótti. Búl endi aitar uәji tausylghan jannyng dalbasasy edi.

- Ómeke, mening qytayda ne istegenimdi, qytaysha qanshalyq bilimim bar ekenin biletin, birge ósken, birge oqyghan, joldastarym da, tileulesterimmen qas dúshpandarym da eki elde ondap, jýzdep ómir sýrip jatyr. Mening osy jasqa kelgenshe maqtan eter, júrt aldynda jarqyldap jýrer bir artyqshylyghym: halqymnyn, jora- joldastarymnyng aldynda jýzim jaryq. Úyalyp, qysylyp, qymtyrlar esh nәrsem joq. Eshkimge, eshqashan opasyzdyq jasap, úyatqa qalghan jerim joq. Ómeke, mening namysyma tiymeniz. Bilmey túryp, jalaly sóz aitu – sizge jaraspaydy, -dedim.

Ómekenning oilau jýiesi, sóileu mәneri maghan bir týrli túrpayy, tipti mýlde oilanbastan auzyna ne kelse, sony aita salatyn beypil auyz adam siyaqty әser qaldyrdy. Mening aityp otyrghandarymnyng oghan esh qatysy joqtay-aq,  ayaq astynan dýnik etkize bylay dedi:

-                     Osy sen kimderding tapsyrysyn oryndap jýrsin? Sen Libay turaly sonsha maghlúmatty ayaq astynan qaydan taptyn? Bizge qarsy júmys istap jatqan bireulerding arandatyp otyrghan isi emes pe?

Men mynaday jalal súraqqa shyday almay sózdi tikesinen betke úrghanday etip:

-                   Ómeke, kókek óz atyn ózi shaqyradynyng kerin keltirdiniz- au. Toptasyp, sybyrlasyp, ymdasyp bir jerge jinala qalyp, әldene tapsyrmalar oryndaugha qúlshynu – búl sizderding ómirlik maqsattarynyz, tapsyrmasyz, sizder ómir sýre almaysyzdar. Qúdaygha shýkir, men onday itarshylyqtan, onday pasyq qulyq-súmdyqtan aulaq, tәuelsiz, bostan adammyn. Ózimning ar- újdanym neni búiyrsa, sony ghana oryndap daghdylanghamyn.

   Men – 1961-1966 oqu jyldarynda Ýrimjidegi jalghyz uniyversiytetting (Shin jiyang uniyversiyteti) qytay til-әdebiyeti fakulitetinde oqyp, ony oidaghyday tamәmdaghan, ómir boyy til-әdebiyetten, tarihtan qol ýzbegen adammyn. Libaymen «tanys bolghaly»  50 jyl bolypty. Onan da naqtyraq aitar bolsam, mening tarih ghylymdarynan kandidattyq júmysym 692-766 jyldar aralyghynda saltanat qúrghan Týrkesh qaghanaty tarihy. Basqasha etip aitqanda Libay ómir sýrgen (701-763  ) Tang patshalyghy dәurendegen qoghamdyq, әskeri, sayasi, mәdeny qarym-qatynastar tarihyna arnalghan. Mening sanaly ghúmyrym ghylym men ónerge, sayasat pen últtyq tәuelsizdik jolyndaghy kýrespen ótip kele jatyr.

Al siz bolsanyz eki sózinizding birinde «men osynsha abyroy-ataghymmen» dep keudelep sóilegennen úyalmaysyz. Men bilgende siz –  osydan 50 jylday búryn bar bolghany mal dәrigeri mamandyghyn alyp, ólgen malgha akty jasap, malshylardyng ýiinde jambastay jatyp jýrgen kóp mal dәrigerding biri ghana ediniz ghoy. Áke danqymen, Nazarbaevtyng nazaryna iligip, «baq qonyp» degendey mansap baspaldaghymen órlep jetken jerinizde sonshama abyroy- ataqqa kenele qaldym dep oilasanyz qatelesesiz. «Biyik mansap – biyik jartas, sharyqtap úshyp qyran da jetedi.  Órmeley jýrip jylan da jetedi» demeushi me edi Abay danyshpan.  «Mansap pen baylyq qoldyng kiri» demeytin be edi halqymyz. Sonda sizdi asqaqtatyp jýrgen mansap әdirem qalyp, kóp zeynetker shaldyng biri retinde menimen qatar otyrghan joqsyz ba?

- Ei, sen ne dep ottap kettin, ә? Men – bile bilseng qos-qos diplomdy, ekonomika ghylymdarynyng doktorymyn. Men oqymaghan kitap joq. Mynau sóre toly kitaphanadan taghy bireui búrynghy ýiimizde túr. Moskvanyng joghary partiya mektebining týlegimin.  Auzyna ie bolyp sóile bala!  - dedi

- Oi, aghasy-ay, HHI ghasyrdyng myna Ay, myna Kýninde  Moskuamen, partiya mektebimen maqtanudyng úyat ekenin әli sezbegeniniz ókinishti-aq. Keshegi 90 jyldary kanidattyq, doqtorlyq ataq almaghan mansapty qalyp pa edi? Doktor Ómirbek Baygeldining ekonomika ghylymy salasyndaghy ashqan janalyghy men algha basyp ketken Qazaqstan ekonomikasy turaly estimeppiz.  Ghylymdaghy ataq-abroy degeniniz jyldar boyy, ómir boyy tynymsyz izdenister arqyly, ashqan janalyqtarynyng ómirge, qoghamgha qanday payda әkelgenine qarap baghalanady, - dedim.

- Osy sen siyaqty pәleqorlardyng kesirinen oigha alghan, hattap- shottap dayyndap qoyghan talay janalyqtarymdy jarya ete almay jipsiz baylanyp otyrmyn. Edil patsha turaly zertteulerim boyynsha Europanyng әigili 200 ghalymy bas qosqan jiynda bayandama jasap, olardyng qoldauyn alyp qoyghaly talay boldy. Kýtuge tura kelip túr. Mening ashqan janalyqtarmdy qabylday qoygha Qazaqstan dayyn emes. Óresi jetpeydy. Sóite túra óre týregelip, jaghana jarmasugha dayyn túrady, - dep qarymta jauap qayyrghan Ómekeng osy tónirekti biraz shirlady.

- Ómeke, sizden súrayyn degen eng manyzdy súraghymdy aitugha rúqsat etseniz bolar edi.  Mening tynyshymdy alyp kelgen ol súraq – Ómeken  qansha aitqanmen qoly úzyn, mýmkindigi mol memeleket adamy edi ghoy, bәlkim men siyaqtylar әli kezige qoymaghan, basqa  Libaytanushylar da derek kózi retinde paydalana qoymaghan tyng janalyqqa kez bolyp, sony qúpiyalap, bizdi synap jýre me eken, eger onday moyyn búrghyzbas dәleli bolsa, tanysayyq. Moyyndau kerek bolsa, moyyndap, artyq aitqan sózderimizge keshirim súrayyq degen izgi niyetpen kelip otyrmyn. Shynynyzdy aitynyzshy, janalyghynyz bolsa, halqynyz ben tarihshy әdebiyetshilermen nege bólispeske, nege biz siyaqty «daukesterdi» mandaygha úrghanday etip toqtatpasqa?

-                     E-he, uәjge toqtay qoyatyn sendersinder me, әli uaqty keledi. Sol kezde aitylady bәri de. Men ashqan janalyqtardy   qabyldaugha qazaq qoghamy dayyn emes. Maghan sonaudan (tóbeni núsqady) ayan keledi. Men óz janymnan esh nәrse qospaymyn. Al sender múndaghy úsaq-týiekti sóz etip basty qatyrmandar, - degende baryp men aitylar sóz ben uәjge oryn qalmaghanyna, kókpen tikeley baylanysta otyrghan adammen qalay teneluge bolatynyna kelgende tosylyp- aq qaldym...

-                     Jaraydy, aghasy. Siz óz pikirinizde, men óz pikirimde qala túrayyq. Sizge arnap әkelgen songhy shyqqan kitabym bar edi. «Ejelgi týrkiler» dep atalady. Osynda biraz izdenisterim bar. Uaqyt bolghanda oqyp kóruinizdi ótinemin,  –dep kitabymdy sómkemnen shyghara bergenimde:

-                      Onyndy qaytem. Keregi joq. Onday shimaylardy oqyp jatar bos uaqtym joq, -  dedi.

-                      Meyli, solay-aq bolsyn. Degenmen bir kezde, bir qajetinizge jarap qalar. «On oq búdyn» atanghan Týrkesh qaghanatyn qúrysqan bes Dulattyng Libay ómir sýrgen dәuirdegi tarihy jaghdayymen ishkeriley tanysyp qoyghanynyz paydaly bolar degenimde:

-                     E, tastasang tastap kete sal. Sening kitabyna qarap qalghan jaghdayda emespin, - dedi kýnkildenkirep. Sol aralyqta bәibishesi kelip, myna kisi nauqas kórinedi. Birer piala shay ishesin. Biz orazamyz,  –dep as bólmesine aparyp shay berdi.

Aghamyz ekeumiz bir-birimizdi týsinbegen kýii tontorys otyrdyq. Ol kisining ne oilap otyrghanyn shamalaugha bolar, al men óte auyr da azapty oilar túnghiyghyna sýngip ketkendey boldym.

«Apyrau myna adam, qanday adam ózi? Kókpen tikeley baylanysta otyrghan adam qazaq kóshin nege kókke kóterip, kósegesin kógertpedi? Bizding eldi qanday adamdar basqaryp, onyng sayasatyn belgilep otyr? Kóshbasshymyzdyng aqylshy, kómekshisi mynaday qiyaly jan bolghanda  basqalarynan ne ýmit, ne qayyr?! Oy tәnirim, ózing jar bolghaysyng myna tayqy manday qazaq halqyna»...  

Ómekeng meni liftimen tómenge әkelip shygharyp saldy. Qyzym mashinasymen meni kýtip túr edi.

- Qalay boldy. Sózdering jarasty ma? Úrsyp qalghan joqsyndar ma? – dep jatyr qyzym.

- E, bәri de boldy. Ókinishti әri paydaly kezdesu boldy. Aytyp berem ghoy, - dedim.

Tórt saghattay taban tiresken, jýrekke, tәnge salmaq týsirgen auyr әngimeden әbden sharshap qaljyraghanymdy mashinagha otyrghanda bir-aq sezippin.

Bolghan әngime mazmúnynyng qaz-qalpynda qaghazgha týskenine kepildik bere alamyn.   

 Álimghzy Dәulethan

 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1256
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1984
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2026