Sonymen, «Altyn qalam» tәuelsiz әdeby bayqauy óz mәresine jetti. Bayqaugha qatysqan shygharmalar osy uaqytqa deyin (avtory kórsetilmey) http://adebiportal.kz saytynda jariyalanyp kelgen edi. Qazylar alqasy men oqyrman qauymnyng úigharymy boyynsha «Jyldyng eng ýzdik prozasy» nominasiyasyna «Múnlyq» atty әngime ie boldy. Ángime avtory – Sәken Sybanbay!

Qazaqtyng kórkem, kesteli tilin kemeline keltire otyryp qoldanatyn qalamgerding jenisi – qayta týlep, bauyryn jaza bastaghan qazaq әdebiyetining jenisi dep bilemiz. «Altyn qalamyn» kózdi arbap, kónildegi kórikti oilaryna qozghau sala bersin. Qazaq әdebiyeti qaghanatynyng tórine qosh keldiniz!

Qúrmetpen, Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy.  

Sәken SYBANBAY

Múnlyq

(әngime)

I

Qasiyetti jerding qanday tylsym júmbaghy bar, әiteuir dýniyauy oidyng bәri dýrkirey qashyp, sanandy lezde salmaqty múng basady. El arasyndaghy ejelgi jyrgha edәuir qanyq bolghanymyzben, shyraqshy jigitting mayyn tamyza әngimelegen maqamdy bayany endi ghana estigendey erekshe kýige týsirdi. Keseneden, kelisip alghanday, ýn-týnsiz tomsara shyghyp, qayta attanghan song da biz әudem jerge deyin lәm dep til qatysqanymyz joq. Árkim óz qiyalymen әure. Kólik tizginin ústaghan Álibek anyz keyipkerleri aldynan shygha keletindey kózin sonau kókjiyekten almady. Úzaq sapar boyyna úiqy mendemes ýshin ony sergek әngimemen serpiltpek bolghan men sóz basyn qalay sabaqtarymdy bilmey otyrdym. Birte-birte ózimning de taqtayday tegis jolda terbetilgen balasha maujyray bastaghanymdy bayqap:

– Auylgha jaqyndap qaldyq pa? – dedim ensemdi tiktep.

– Sәl shydanyz, endi asa úzaq emes, – dedi ol qatqyldau ýnmen. Onyng әli de oy ormanynda adasyp jýrgenin úqqan son, әri qaray men de ýndemedim.

Rasynda da, jorghasynan janylmay jýitkip kele jatqan kóligimiz kóp úzamay jýrisin kýrt bayaulatty da, solgha búryldy. Erneuin qamys-qúraq basqan ózensheni jaghalay taghy birshama jýrgen son, myngha tarta shaqyrymdy artqa tastap, alys joldan jetken biz dittegen auylymyzgha kelip kirdik.

Qazaq ýshin qashanda auyldyng orny bólek qoy, shirkin! Ásirese ýiinde de, kensesinde de tórt qabyrghagha qamalyp, tórt búryshty tajalgha telmirgen biz siyaqtylar onyng qadirin airyqsha seziner. Saghynysqan anasymen shýiirkelesip, bauyrymen, qonsy qauymmen qauqyldasyp boldy-au degen mezette Álibekke: «Tynygharda tósekti dalagha salghyzshy», – degenim de sol-túghyn. Tipti keshki asty da esik aldyndaghy alasa tapshanda otyryp ishsek degen oy bolyp edi, «shirkey shirkin mazany alar» dep, tez ainydyq.

Mine, endi masahananyng ishinde jatyrmyz. Jazghy jyly kerimsal terbegen irgedegi jýzim japyraqtarynyng sybdyry estiler-estilmes qana. Onyng ózin yzghyghan masanyng yzyny keyde basyp ketedi. Qalyng arasynan әredik shekshek shyryldaydy. Alysyraqtaghy aryq jaqta baqalar toyynyng qyzyp jatqany bayqalady. Kórshi ýiding qorasy manynan bir esek aqyryp bastap edi, ony auyldyng ana shetindegi ekinshisi qostay jóneldi. Ol basyla bergende, taghy biri kýni boyghy shekken azabyn aityp, múnyn shaqqysy kelgendey ishin tarta aqyryp, aiqay-úiqaydy ýdetip jibergeni.

– Úiyqtayyn dep, bas qoyghanda tósekke el,

Qayym aitys bastap ketti esekter!

Álibekting búl teneuine «almatylyqtardan әngime tyndayyn» dep, tósegin bizben qatar salghyzghan inisi Jәnibek ekeuimiz rahattana kýlip aldyq.

Biraq әngime әri qaray órbimey, biraz uaqyt tym-tyrys jattyq. Tabighat tynysyn ansaghan bizding múnday ýnsiz qalpymyzdan jalyqqan Jәnibek:

– Baghanaghy qyzdy tanymadyn, iyә, sen? – dep súraqty býiirden qoydy.

– Qay qyzdy? – Álibek qapelimde týsinbey qaldy.

– Álgi biz shay iship otyrghan kezde sýt súrap kelgen qyzdy aitam. Apammen ghana emes, sendermen de sampyldap amandasyp jatyr edi ghoy. Sóilep qalghan pysyq qyz ózi.

– Qyzyqsyn, tinaqtay qyzdy qaydan tanimyn? Men auyldan ketkeli jiyrma jyldan asty. Qarshaday bala týgili, qatarlasymdy shataspay shyramytsam, shýkir dersin.

– Biraq múnyng tuu hikayasynan habardar eding ghoy deymin de.

– Qanday hikaya?

– Endi... úmyta qoymaghan shygharsyn, myna Qúryshbaydyng qyzy ghoy.

Álibek ýndemedi. Jamylghysyn ysyryp, basyn kóterip otyrdy.

– E-e, sol qyz osy ma edi? – dedi sosyn. – Ósip qalypty-au. Qay jyly bolyp edi sol oqigha?

– Búl qyz biyl segizinshige kóshti. Áne, eseptey ber, qay jyl ekenin.

– Oi, Alla-ay! Uaqyt degen zaulaydy-au, shirkin!

Ol qalta telefonynyng jaryghymen jastyghynyng jogharghy jaghyna qoyghan temekisin izdey bastady.

– Ekeuing júmbaqtap ne aityp kettinder? Qay qyz? Qanday oqigha? Bayaghy bala mahabbat hikayasy emes pe? – dedim men sózimning sonyn әzilge búryp.

– Qaydaghy mahabbat? – dedi Álibek masahananyng etegin silky týre syrtqa sytylyp shyghyp. – Jalpy búl oqighada mahabbat bar ma, joq pa – onyng ózi belgisiz.

– Endeshe maghan da aityp berinder, ne bar, ne joghyn anyqtayyq.

– Aytam ghoy. – Qaranghyda shyrpy jarq etti de, lezde payda bola ketken noqattay alau shoq airyqsha qyzardy. – Qazir, temekimdi tartyp alayyn.

Jastyghymdy qopsytyp-qopsytyp alyp qoltyghyma atyp úrdym da, әngime tyndaugha әzirlenip, jambastap jata kettim.

                                       II

Aldymen bolar-bolmas bir ynyl estilgendey boldy. Ash mysyqtyng әlsiz miyauynday ghana ólimshi ýn. Bastapqyda eleng de etpep edi, birte-birte jiyilegen son, eriksiz qúlaq týrdi. Joq, tym-tyrys. Búl tarsyldatyp qaytadan júmysyna kirisken. Sәlden song taghy shyqty. Qorasynyng shatyryn jóndep jatqan Qanat qolyndaghy balghasyn joghary ústaghan kýii kilt kidirip, tyng tyndady. IYә, bir dybys bar. Jazyqsyz jәbir kórgen kishkentay kýshikting qinala qynsylaghany tәrizdi me, qalay.

– Qúlaghyng qalqayyp naghyp túrsyn?

Dәl janynan shyqqan dauystan selk ete qalghan Qanat balghasyn qolynan týsirip ala jazdady. Búghan múzday airan әkep túrghan kelinshegi Raushan eken. Audandyq perzenthanada akusher bolyp isteydi. Bir ailyq demalysyna keshe ghana shyqqan. «Shóldedim, tonazytqyshtaghy airannan әkelshi!» dep әlginde ghana ózi súratyp edi. Kelgenin qalay bayqamaghan?

– Tyndashy, Raushan, nening ýni ekenin bilmey túrmyn, biraq bir týsiniksiz dybys shyghady.

Búl ýlken kesege toltyra qúiylghan salqyn airandy qylqyldatyp basyna bir-aq kóterdi. Sosyn «uh, rahatyn-ay!» dep, aqjaghaldanghan auzyn jenimen sýrte bergende, janaghy dybys taghy estildi. Búl joly qúlaqqa anyghyraq jetti.

– Estidin  be...

– Túra túr! Tynysh! – Raushan tәmpish tanauy deldiyip, kózi baqyrayyp, basy qisayghan kýii tyng tyndap qalypty. Qynsylaghan ýn qayyra estilgende, shoshyghany, әlde tandanghany belgisiz, kýieuine qarap aiqay saldy. – Búl – bala! Sәbiyding dauysy!

– Bala? – Abdyrap qalghan Qanat әueli eshtene úqqan joq. – Áy, esing dúrys pa ózinnin? Qaydaghy bala? Balanyng dauysy osynday bolushy ma edi?

– Jana tughan jas nәrestening dauysy deymin! Akusher sen be, men be?! – Raushannyng sózining nyq, әri senimdi shyqqany sonsha, otaghasynyng jýzindegi jaymashuaq beyghamdyqtan nyshan da qalmady. – Tektep-tergep túra bermey, tez týs te, izdestir. Qayda jatyr eken sorly bala?

Satydan sekirip týskenimen, Qanat neni jәne qaydan izderin bilmey, qatty sasty. Áli de әlgi dybysty andyp túrghan әielinin:

– Ájethana jaqty qarashy! Jyldam! – degen sózin esty sala solay qaray jýgirdi. Onyng ar jaq, ber jaghyn, ishin týgel qarady, eshtene joq.

Kenet janaghy dybys dәl janynan shyqqanday anyq estildi. O, toba! Mysyq ta, kýshik te emes, qinala jylaghan balanyng dausy ekenine akusherlik qabileti joq múnyng da kózi jetti. Biraq qayda? Jan-jaghyna qaraghan ol sym sharbaqtyng ar jaghyndaghy kórshi ýiding әjethanasyn kórdi. Dereu jetip baryp, qorshaudan órmeley asyp, arghy betke týsti. Soyauday symnyng qoly men tizesin jyryp, qanatqanyna qaraghan joq. Ájethananyng esigin ashty. Edenining dóngelete oiylghan tesigine ýnildi. O, jasaghan!

Qújynay iyrelendegen úsaq qúrttargha toly nәjiske shala kómilip, shaqalaq jatyr. Qúdaydyng saqtaghany shyghar, әiteuir basy ghana batpapty. Onyng qúittay ghana keudesinen shyghyp ýlgermegen shybyn jany ýshin shyrqyrap jatqanyn qaydan bilsin, bylapyt jerge ýiir qara shybyn byjynay ýimelep, bet-auzyn kórsetpeydi.

Qanat birden «әjethanany qúlatu kerek» dep sheshti. Áytpese balany alyp shyghu mýmkin emes. Bar kýshin salyp iyterdi, jýgirip kelip iyghymen soqty – myghym neme әuelde myzghymastay kóringenimen, nәti aghash qoy, aqyry qara kýshke shydamay, gýrs qúlady. Ashyq qalghan nәjis toly shúnqyrdyng erneuine jata qalyp, tómenge qolyn sozdy – qap, balagha jetpeydi! Endi ne amal bar? Shúnqyrdyng topyraq dualynan tym bolmasa ayaq úshy sәl ilinetindey birneshe tepkishek qazu kerek. Jýgirip jetken Raushandy kýrek pen arqangha, inisi Samatty kórshilerge habar beruge júmsaghanymen, ol eshkimdi de kýte almaytynyn úqty. Óitkeni, sәbiyding ýni әlsirep, qúmyghyp barady. Qúlaghan әjethanadan dereu taqtay syndyryp alyp, sonyng úshymen amaldap, qabyrghany ýngy bastady. Qúday qarasqanda, esh kýn týspegen dymqyl topyraq bostau eken, ókshe ilindirer ýsh shúqanaqty tez jasap ýlgerdi. Taqtayshanyng bir úshyn shúnqyrdyng arghy jiyegine kirsh qadady da, ekinshi jaghyn qoltyghyna tirey qysyp, әlgi tepkisheksymaqtarmen jaylap tómen jyljy bastady. Tabany ýshinshi shúqanaqqa tirelgen son, soghan nyghyzdala túryp, eppen enkeydi. Oibay, bala qayda? Joq! Jýregi su ete týsken Qanat, qansha jiyirkenishti bolsa da, qolyn nәjiske salyp jiberip, ary-beri jýgirtip kórdi. Kenet...

Kenet múnyng qolyna bireu jarmasty! Qanattyng túla boyy týrshigip, dir ete qaldy. Jaryq dýniyege keler-kelmeste-aq tirshilik ýshin tyrbandap kýresuge mәjbýr bolghan qyzylshaqanyng qalayda ómir sýrgisi keledi! Kýrektey qol men tiytimdey qol birin-biri myqtap ústady. Búl suyra tartyp alghanda, әbden túnshyqqan balanyng shar etip jylaugha da shamasy kelgen joq, әlsiz ghana qynq etti.

Osy kezde súmdyqtan qúlaghdar bolghan júrt ta jýgire basyp jetip edi. Raushan tipti ýide ústaytyn býkil dәrigerlik asay-mýseyin kótere kelipti: aqjayma, dәke, maqta, spirt, qyzu ólshegish... Ol tipti ózgelerdi de júmyldyryp ýlgerse kerek, bireu suyq su, bireu ystyq su әkelip, tap sol jerde balanyng ýsti-basyn tazartty da, qolgha ilikken kóilek-kónshekpen qúndaqtap, Samattyng kóligimen perzenthanagha alyp ketti. Sol kezde baryp ýsti-basynyng әli de sasyp túrghanyn bayqaghan Qanat әielining basqa emes, dәl akusher bolghanyna túnghysh ret quanyp, juynugha kiristi.

                                    III

Ájethananyng gýrs qúlap, oiran-topyry shyqqanyn terezeden kórgen Bәdisha «qap» dep, ernin tisteledi. «Jabuly qazan jabuly kýiinde qaluy kerek edi. Endi mynalar oida joqta qúpiyamyzdy ashyp, qúrdymgha jiberetin boldy-au. Osylardyn-aq iyisshil itshe timiskip jýrip, tappaytyn bәlesi joq!» dep Qanat pen Raushannyng әke-sheshesinen týk qoymay, bir sybap aldy. «Osylargha ne jetpeydi eken ózi? Perzentsiz deytin emes, bes balasy bar. Endi altynshy ghyp, asyrap almaq pa? Pәleketti alysqa aparyp ta tastamaghan ekenmin, eshkim taba almay, ýni óshetin. Biraq qayda aparam? Jol-jónekey qynqyldap-synqyldap, baqyryp-shaqyryp, mazamdy alsa, qaytpekpin? Taza masqara sol bolar edi ghoy. Elge ne betimdi aitar em?».

Ol týkpirdegi tósekte jatqan qyzynyng janyna keldi. Oyanghan eken. Óni әli bop-boz. IYegi dir-dir etedi. Janary dymqyl. Ýnsiz jylap jatyr.

– Tәuirmisin? – Bәdisha súraqty jәy kónil ýshin qoya salghanday, izinshe dabyrlap qayta sóilep ketti. – Ózimiz osy dәrilerdi iship-aq, atsha shauyp kete beretinbiz. Erten-aq qalpyna kelesin. Biraq erteng degen biz ýshin bola ma, bolmay ma – mine, mәsele! Mynalar (iyegimen ong jaqtaghy kórshi ýidi núsqady) bәrin bilip qoydy. Audangha alyp ketti. Endigi polisiyagha habarlaghan da shyghar. Qansha jasyryp-japsam da, aqyry masqaramyz shyghatyn boldy.

Ras, Aidanyng ishi biline bastaghannan sheshesi oghan ýiden shyghugha tyiym salghan-dy. Átten, ol qyzyn múnday tәrtipke erterek tәrbiyelemedi, sonda, bәlkim, myna súmdyqqa dushar bolmas pa edi. Týn balasy qydyruy kóbeygen qyzdyng suyt jýrisi aqyry osy halge úlasty. Al boygha bala bitken son, tyiym salghannan ne payda? Tyiym saldy eken dep, sharana óspey túra ma?

Aldymen Aida ózi kezdesip jýrgen jigitpen sóilesken. Ol «dәrigerge barsang qajet bolatyn qarajat jaghynan qarasayyn, al otau qúru turaly oiyna da alushy bolma, ekeuimiz olay kelisken joqpyz» depti. Búl bolmay qalghan «kýieu balany» ebin tauyp, «enesimen» bettestirgen eken, anau tipti at-tonyn ala qashyp, «qyzynyzben tughan kýn keshterinde kezdesip, bir-eki ret biylegenim bolmasa, jolaghan emespin» dep, betpaq Bәdishanyng ózine bet baqtyrmapty. «Qap, bәlem! Kórermiz kimning jenerin» dep tistengen Bәdisha jigitti ynghaygha kóndiruding týrli amaldaryn oilastyrghanymen, eshbirinen qayran bolmapty. Eki ortada edәuir uaqyt ótip ketip, «sharanany aldyrugha bolmaydy, óte kesh, qyzynnyng densaulyghyna zaqym kelgeni bylay túrsyn, ómirine qauip tónui mýmkin» dep myna jaqtan tanys dәriger shyqqan.

Amal joq, tuugha tura keldi. Eki baydan ajyrap, aqyrynda qyzy ekeui ghana qalghan, elmen asa kóp aralasy joq Bәdishagha búl haldi qúpiya ústau qiyn bolghan joq. Ýige adam kirgizbedi, Aidany syrtqa shygharmady. Búryn auruhanada istegen azdy-kópti tәjiriybesine senip, ózi bosandyrdy. Qos kýnәhar dýnie esigin jana ashqan pәk jannyng – perishtedey qyz balanyng taghdyryn jan shydamas ayausyzdyqpen aldyn ala sheship qoyghan edi.

                                  IV

 Dýniyede Qúryshbaydan ótken sormanday, Qúryshbaydan beter beybaq, Qúryshbaydan asyp týser baqytsyz adam bar ma? Múnyng jauaby ózgege beymәlim boluy mýmkin, biraq Qúryshbaydyng ózi anyq biledi – joq!

Óitkeni, búl baqytsyz, beybaq, sormandayda perzent joq. Múnymen teng ósken túrghylastardyng aldy: «Ýlken úl ýilenem dep, ýikelenip jýr. Au, oghan әjeptәuir әzirlik kerek qoy dep, tәk-tәkpen әreng tyiyp otyrmyz», – desip, az-kem uayymynyng ózin maqtanyshpen aitatyn dәrejege jetip qalghan. Kesh ayaqtanyp, otbasylyq qyzyq-qyrman jaghynan kenjelep jýrgenderining ózi bú kýnde «sen bar, men bar» dep, mekteptegi ata-analar jinalysynan qashqaqtay bastaghan. Al Qúryshbaygha Qúday múnday baqyttyng birin de qimay, jaqynnyng talqysyna, jattyng tabasyna qaldyrdy.

Áytse de, Qúrekeng Jaratqangha jalbarynudan tanbady, әulie aralap, kesenelerge týnedi, «uf-suf dese jazylmaytyn jara, aiyqpaytyn auru qalmaydy eken» desken emshi-tәuipterding de aldyn kórdi. Áyeli ekeui qaladaghy dәrigerge de qaraldy, jazyp bergen dәrilerin dertten qútqarar medet sanap, meylinshe senip ishti. El arasyndaghy kópbalaly ýilermen kórpe auystyru, balaghynan bala saulaghan batyr analardyng sarqytyn ishu, ýbirli-shýbirli әuletterding aqsaqaldarynan bata alu siyaqty qazaqy yrym-jyrymnyng da kónilin qaldyrghan joq, jasady. Biraq esh nәtiyje bolmady.

Et pen sýiekten jaralghan pende emes pe, eng kónbis, eng momyn, eng tózimdi degen Qúrekenning de jýikesi keyde syr beretin. Toghayda pada baghatyn ol onashada taghdyryna qatty nalyp, qaraday kýiinedi. Janyn jegidey jegen múny shydatpay, múrny pyshyldap biraz jylap ta alady.

«Qyl ayaghy myna mal ekesh malda da úrpaq bar: qarashy, әne, búzauyna jolap ketsen-aq enesi anadaydan alakózdenip, qyzghanyp ólip qala jazdaydy, – deydi sosyn ishinen. – Bú jamandargha da úrpaq kerek eken, bú beysharalar da sol ózinen órbigen eng qymbat jaratylys ýshin janyn qiigha dayyn eken. Al men she? Mine, jiyrma jyldan asty, danghyraghan daladay ýige kempirim ekeuimiz ghana kirip-shyghamyz. Azanda orazamdy asha sala men malgha ketemin, ol kýibendep ýide qalady. Ne onghan is joq, ne aldanysh joq. Oinaytyn, býldiretin, shashyp tastaytyn, shanyn aspangha shygharatyn bala bolmaghasyn ýide bәri jinauly, bәri retteuli. Qúsadan jarylyp óle jazdaytyn shyghar bayghús. E, Alla-ay, adam óz ýiining astan-kesteni shyghyp, atkópir bop jatqanyn da ansaytyn kýn tuady eken-au. «Ói, myna túqymyng óskirler qaytedi-ey! Áy, Pәlenshe, Týgenshe, týu, aty kim edi әlgi búzyqtyn, jinandar ananyng bәrin! O, nesi-ey! Osydan әkeng kelsin!» dep Qúdaydyng qútty kýni búrqyldap jýretin kórshi Qalima qanday baqytty edi!».

«Keshke de sol kónilsiz kórinis. – Siyrlardyng shashau shyqqanyn sәl qayyryp qoyghan ol әlgi ýzilgen qiyalyn qayta jalghaydy. – Taghy da ýn-týnsiz asymyzdy ishemiz. Qaybir tәbet tartqannan deysin. Ýmiti sónip, qalauynan qayyr kórmey dinkelegen adamgha as batushy ma edi. Áyteuir ómirding zany, ólmesting qamy-daghy. Sonda ólmey, tiri jýrgende kimge kerekpiz, ony da bilmeymiz. Erli-zayyptyny ejelgi dostan da artyq jaqyndastyrar ortaq baqyt – bala eken ghoy. Ol bolmasa, qansha jaqsy kórseng de, jardyng әngimesi jarasymnan qalady eken. Biybishimdi de ayaymyn. Úrpaqsyz qalghanymyzgha ózin aiyptaumen-aq kóz aldymda shógip barady. «Áy, bala tua alatyn bireudi taptym, sen endi bar, aida, ket jónine!» dep, qay kýni quyp shyghar eken dep, jaltaqtaumen-aq kýn keshti-au sorly. Qúday kuә, onday oilar da keldi ghoy myna júmyr basqa. Biraq... qimadym beysharany. Perzent sýigisi kelgen әiel bizding Biybishtey-aq bolar-au. Elding balasyna eminip, eljirep-aq túrady. Bazardan kiyim satyp alghan, búiym satyp alghandargha qarap, qyzyghady da kýrsinedi. Áriyne, el bay bolghan song emes, bar bolghan song alady. Óitkeni, balasy kiyedi, balasy oqidy, balasy oinaydy, balasy jeydi! Balasynyng quanyshyna kerek, qyzyghyna kerek, toyyna kerek. Biz she? Tapqan-tayanghanymyzdy kim ýshin jinaymyz? Kimge dәri sol dýniye? Erteng biz ólgesin-aq túqymy túzday qúrymay ma? Áy, býitken ómirining atasyna nәlet!».

Qúryshbaydyng kóz jasyna tek siyrlar ghana kuә. Januarlardyng tilsiz jaratylghany qanday jaqsy, ermek tappay erigip otyrghan egelerine jetkizip barmaydy. Al adamdardyng aldynda Qúrekeng syr bildirmeydi. Onashadaghy osynday ashynumen bastalyp, arylumen ayaqtalyp jatatyn osaldyqtardan son, ensesin túqyrta ezip, túnshyqtyra qinaytyn zilmauyr qayghy tarap, sәl jenileyip qalghanday sezinedi.

Bir kýni kókirektegi shemeni jibip, sheri tarqaghanday bop, keshki apaq-sapaqta ýiine kirip kelgende, ony ózi eshqashan týsinde de kórmegen, mýlde oilamaghan, tipti armandaugha da batpaghan baqyt kýtip túrdy. Tórgi bólmedegi tósekting ýstinde qasy qaspaqtanghan, tanauy tanyrayghan quyrshaqtay bóbek pysyldap úiyqtap jatty. Onyng ýstinen tóne jazdap, әuestene ýnilip әieli otyrdy. Búghan búrylyp qaraghan jarynyng janarynan Qúrekeng búryn-sondy sezinbegen ghajayyp jarqyl – analyq meyirim úshqynyn kórdi. Sol jarqyl Biybishin airyqsha ajarlandyryp jibergendey, kózin taydyryp әkete almady. «Biybigýl jeneshem bosandy! Kórimdik beriniz, kóke!» dep qos qolyn úsyna bergen Qanatqa da, dastarhan jasap jýrgen Raushangha da ne derin bilmey, sostiyp túryp qaldy Qúryshbay.

Mәn-jaygha qanyqqan song da, dastarhan basynda ystyq shaymen tamaq jibitip, tarsylday jónelgen jýrekting dýrsili basylghan song da, ol mynalargha qosylyp shattana almady. Ol endi quanudyng ózinen qoryqty. «Jaraydy, perzenthana basshylary kelisipti, balany bizding atymyzgha jazdyrarmyz, al erteng onyng ne anasy, ne әkesi, tipti bolmasa solardyng tuystarynyng biri kelip, daulassa ne deymiz?» . Ras-au. Tuasy soqyr adam eshqashan sәule izdemeydi, óitkeni, onyng ne ekenin úqpaydy da, ómirdi tútasqan qara týnek dep biledi. Al kózi kórip jýrip, oida joqta janarynan airylsa, ol sorly ómir-baqy bayaghy jaryq núrdy ansap, ah úryp ótpey me? Qúryshbay men әieli de búghan deyin sәby sýiip, meyirlenip kórgen emes. Endi myna perishteni bauyryna basyp, baqyttan basy ainalyp jýrgende, «Ákeliniz beri! Búl – bizding balamyz!» dep dikendep bireu kep túrsa, naghyz sorlap qalu sonda bolmay ma?

Biraq Qanat pen Raushan jarysa sóilep, jabyla týsindirip, múnyng múnyn tez seyiltti. Bәdisha qyzyn alyp qalagha kóshipti. «Ýiimdi satyp alam deushiler bolsa, saudalasa ber» dep arghy qonsysy Nysanbaygha tapsyryp ketipti. Polisiyagha berilgen aryz boyynsha qylmystyq is qozghalghan eken, ony aqsaqaldar qazaqy aghayyngershilikpen toqtatyp, japqyzypty. Búghan quanghan Bәdisha «balany eshqashan daulamaymyz» dep, qolhat jazyp qaldyrypty...

...Sodan beri dýniyede Qúryshbaydan ótken bay, Qúryshbaydan beter jomart, Qúryshbaydan asqan baqytty adam joq!

                                 V

– Alla-Taghala bireuge kól-kósir dәulet berip synasa, bireuge zәu-zatty әulet berip synaydy. Keyde osynyng birin mol etip syilaghanymen, ekinshisine әbden zar qylu arqyly da pendesin auyr synaqtan ótkeredi eken. «Múnlyq-Zarlyq» jyryndaghy Shanshardyng alpys qatynynan bir de perzent kórmey, han basymen qayghy jútuy, mine, osyny anghartady. Múnday syngha ekining biri shyday bermeydi. Al shydaghan, qanday qiyndyqqa da qaramay qúlshylyghynan tanbaghan, tózim men sabyrdyng kemel ýlgisin kórsetken adal qúldaryna Alla-Taghala aqyrynda layyqty sauabyn jiberip, mol quanyshqa keneltedi.

Shyraqshynyng kóne jyr taghlymynan taratqan kósheli uaghyzy jadymda qayta janghyryp keledi. Álibek dostyng auylynda aunap-qunap ýsh kýn jatqan son, jolgha qayta shyqqanbyz. Múnlyq pen Zarlyq keseneleri túsyna taghy da toqtap, Qúran oqydyq. Alda – úzaq sapar, alys Almaty.

– Ne oilap kelesiz? – Terezege qaraghan kýii qalyng oigha shomyp ketken ekenmin. Mәshiyneni zorgha aidaytyndardyng emes, jorgha aidaytyndardyng qataryna erkin enetin maytalman tizginshi Álibek maghan jymiya qarap qoyady. – Ayta otyrsanyzshy.

– Shyny kerek, sanamda kóne dastan men keshegi estigen hikayam miday aralasyp, sapyrylysyp ketti, – dep kýldim men. – Bir perzentke zar bolghan Qúryshbaydy kәduilgi padashy demesen, bayaghy Shansharhanmen taghdyrlas jan der edim. Jyrdaghy jana tughan qos perishteni – Múnlyq-qyz ben Zarlyq-úldy – esh shimirikpesten dariyagha tastay salatyn әlgi mystan kempirden býgingi Bәdishalardyng beynesin kóretindeymin. Al solardy sugha batyrmay, óltirmey, aman alyp qalatyn Ghayyp eren, qyryq shilten әuliyening shapaghaty tiygen býgingi izgi niyetti adamdar – Qanat pen Raushan desem, artyq emes shyghar?

– Bәrin sheber shendestire qoyypsyz, – dep kýldi ol. – Al ótkende «búl hikayada mahabbat bar ma, joq pa – onyng ózi belgisiz» dep edim, oghan ne aitasyz?

– Múnda mahabbat bar. Qanat pen Raushannyng jýregindegi adamdargha degen meyirim, izgi kónil – mahabbat emey, nemene? Balany anyq ajaldan qútqaryp qaldy, tiyisti oryngha jetkizdi: bylay qaraghanda, olar óz mindetin atqardy, bitti. «Ar jaghyn ózderiniz sheshinizder» dep, typ-tynysh óz tirshiligin jasap jýre berse de, olargha eshkim kinә arta almas edi. Biraq olar beykýnә sәbiyding әri qarayghy taghdyryna da jany ashydy, óz balasynan kem kórmey asyray alatyn ata-ananyng qolyna tapsyrdy. Osy sheshimderimen olar auyldaghy jalghyz perzentke zar bolyp otyrghan otbasyna da shattyq syilady. Al Qúryshbay men Biybigýlding qarym-qatynasy – mahabbat emes pe? Bala sýngden songhy ýmitteri sónse de, ajyraspapty, birin-biri qimapty. Kem degende, qúrmetteuge túrarlyq-aq sezim. Olardyng әlgi qyzdy janynday jaqsy kóretinine, bar jighan-tergenin sonyng auzyna tosatynyna, balapanday әlpeshtep, mәpelep otyrghandaryna tittey de kýmәndanbaymyn.

Áudem jerdegi jol jiyeginen may qúy beketi kórindi. Dәl aldyna kelip tizgin tarttyq. Álibek shyghyp ketip, janarmay qúighyzdy da, irgedegi dýkensheden temeki men salqyn su aldy.

– Mәshiynening qarny toydy, endi óz asqazanymyzdy aldandyrudyng qamyn oilastyrayyq, – dedi sosyn óz ornyna jayghasyp jatyp. – Kóp úzamay aldymyzdan kafe nemese ashana úshyrasyp qalar.

– Aytpaqshy, әlgi kishkentay qyzdyng aty kim eken? – dedim men tap osy sәtke deyin onyng esimin biludi oilamaghanyma tang qalyp.

Álibek kóligin dýr etkizip otaldyrdy da, maghan qarap:

– Múnlyq, – dedi.

(Sony)  

 Abai.kz