Mening osy maqalany jazuyma birden bir sebepker bolghan kisi – deputat Kamal Búrhanov! «Aldar Kóse degen kim ózi? Ol – alayaq, aldamshy bireu. Onyng ýireteri – zang boyynsha jazalanugha layyq qylmys – alayaqtyq» – dep, auyz әdebiyetinen Aldar Kóseni alyp tastau turaly tepsinip mәsele kóteretin  kәdimgi Kamal Nizamúly.

Osydan shamamen ýsh apta búryn Astanadaghy Orynbor kóshesining boyynda, «Tayqazan» dәmhanasynyng aldynda osy Kamekenmen kezdesip, amandasqanym; BAQ-qa kóp shyghatyn belsendi deputat retinde ózin syrttay jaqsy biletinimdi aityp, alda qayta qaralghaly jatqan Kóshi-qon zany turaly sóileskenim bar.

– Kamal agha, Qytaydan kelgen bir jigitti Sizge tanystyrsam. Amal bolsa, uaqytsha bolsa da, shtattan tys kómekshi etip alsanyz, biz sol jigit arqyly Qazaq kóshine baylanysty úsynystar bersek, ol úsynystardyng endigi jasalatyn Kóshi-qon zanyna kiruine Siz yqpal etseniz, - dedim Deputatqa birden qolqa salyp..

Óitkeni, men ol jigitti osynyng aldynda tarap ketken Parlament Mәjilisining dәurendep túrghan kezinde eks-deputat Bekbolat Tileuhangha da tanystyrgham. Bekbolat Qanayúly birden kelisip, sol azamatty shtattan tys kómekshi etip alyp, qolyna kuәlik berip, Kóshi-qon zanynyng jobasyn talqylaugha qatysugha mýmkindik tudyrghan-túghyn. Sonyng arqasynda, 2011-jyldyng 22-shildesinde Preziydet qol qoyghan, 16-tamyzdan bastap resmy qoldanysqa engen Halyqtyng kóshi-qony turaly zangha shetelden familiyasyz keletin qandastarymyz ýshin «3) Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghannan keyin qolda bar qújattarynyng negizinde atyn, әkesining atyn (ol bolghanda) jәne tegin qazaq tilinde dúrystap jazugha qúqyghy bar» degen su jana tarmaq qosyldy. Sonymen birge, oralmandar aldymen Qazaqstan azamattyqyghyn alyp, sosyn baryp kvotagha qol jetkizetin tarmaq ta osy Zangha kirgen bolatyn. Endi sol Bekbolat Tileuhangha istegen «әdisti» Kamal Nizamúlyna da qoldanbaqpyn ghoy men paqyr. Onyng ýstine, búl kisi ózimizben taghdyrlas jan, shette –Tashkent oblysy, Shúralysay auylynda tughan. Shettegi qazaqtyng bir ýlken qanaty osy Ózbekstanda jatyr. Sondyqtan, búl mәselege, basqa-basqa, Kamekeng bey-jay qaramauy kerek qoy! 

– Ol jigit qayda túrady? – dedi deputat aghamyz.

– Almatyda.

– Jasy neshede? 

– Eluden endi ghana asty. Kezinde Beyjinnen joghary oqu ornyn bitirgen. Atajúrtqa kelgeli de jiyrma jyl boldy. Qytayshagha jýirik, eki jaqtyng da Kóshi-qon zanyn jaqsy biledi. Túnghysh Kóshi-qon Zanyn jasaugha da qatysqan. Jaqynda Kósh jayynda jazghan maqalalary jeke kitap bolyp baspadan shyqty. Óte sauatty jigit...

– A, ol múnda kelse, qayda túrady?

– Pәter jaldaydy nemese Qonaq ýide túruyna da bolady!

– Bolmaydy! Ýlken adam eken, qinalyp qalady. – ol kózin aqshityp, eki alqanyn jayyp, iyghyn qomdap-qomdap jiberdi.

– Joq, ol jaghynan alang bolmanyz, Kamal Nizamovich! Ol Astanada ýnemi túrmaydy, tek Zang talqylanghan kezde ghana kelip, Sizben tize qosa otyryp, júmys isteydi. Sizge kómektesedi. Onyng ýstine, ol ózi kәsipker jigit, qaltaly. Elinen eshtemesin ayamaydy... – dep jatyrmyn men bayqús. Kamal Nizamúly odan beter shyr-pyr:

– Ol qalay bolady? Otbasy Almatyda, ózi múnda, salt qalay túrady?! Qinalyp qalady ghoy, bolmaydy!

– Onda Sizding ýide túrsyn!

– Joq! Ýlken adamgha ynghaysyz, qysylyp qalady ghoy.

– ...?

– ...!!!

... Qoyshy, tau desem, bau deydi. Bas desem, qúlaq deydi. Anau desem, mynau deydi...

Jana – basynda Kamekenning «bolashaq» kómekshisin Qytaydan kelgen azamat dedim emes pe, soghan qarap, «Oralman eken ghoy» dep Kamal Nizamovichting ózinshe jany ashyp, kýiinip, emeshegi ýzilip túrghan týri ghoy búl. Ou, shyn jany ashityn adam byltyr anau «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zang talqylanyp, Mәjiliske týskende qayda jýrgen, nege bir mәu demegen??! «Kóp aitsa, kóndi, Júrt aitsa, boldymen» ketken ghoy bayaghy.

– Jaraydy! Onda meni alynyz, Kәmeke. Men osynda – Astanada túram, ýiim de Parlamentke jaqyn, әne, әneu ýi, jayau-aq kele salam! – dedim dinkem qúryp!

Deputat kókem maghan vizitkasyn berip, habarlas dep jolgha týsti.

Habarlasauym kerek pe, joq pa?! – oilanyp jýrmin. Habarlassam, osy kisi meni shtattan tys kómekshilikke birden ala qoyar ma eken? Alsa, myna týrimen, aldaghy jerde,  búl kisimen týlki alugha bola ma ózi?! Áy, qaydam!?.

Shyny kerek, bizding deputattar, kónilderine kelmesin, barghan sayyn tym sapasyzdanyp, úsaqtalyp ketti. Oghan mysal, 1997-jyly túnghysh ret qazaq tilinde jasalghan Kóshi-qon zany! Ákim Ysqaq úitqy bola otyryp, shetten kelgen aghayyndarmen aqyldasyp jasalghan sol Zan, shyn mәninde, últty úiystyratyn Zang edi. Búl kýnderi Elbasy maqtanyshpen aitatyn millionnan astam qazaqtyng alghashqy qomaqty legi Atajúrtqa sol zannyng arqasynda oralyp, yn-jynsyz ornalasqan bolatyn. Sol kóp-kórim Zandy, kórip otyrsyzdar, osy búrynghy-songhy Búrqandar jýnin júlghan tauyqtay qyp býldirdi. Kóshi-qon zany sodan beri qanshama ret ózgertuler men tolyqtyrulargha úshyrady, әiteu qandastarymyzdy qan qaqsatatyn bir ilik qosylyp otyrdy. Aqyr-ayaghy byltyrghy tórt jylsyz azamattyq berilmeytin, últty ekige bólshekteytin fashisttik zangha kelip bir-aq toqtady.

Al, oralmandardy qonystandyru ýshin ónirlerdi aiqyndau turaly Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining Qaulysy shyqqaly qashan?! Elbasynyng «Qandastarymyzgha jol ashuymyz kerek. Qazaqtyng jeri ken. Ornalasamyn degen jerin ózi tandasyn!» degenine ne zaman?!

Byltyr jyl ayaghynda osy búrhandar shash al dese, bas alyp qabyldaghan Kóshi-qon Zany, mine, bir jylgha da jetpey shii shyghyp, Mәjilisting aladghy bir otyrysynda qayta qaralghaly jatyr. Shii shyqqany óz aldyna, jyl basynan beri Túraqty tirkeuge túra almay qan siygen qandastarymyzdy aitsanshy! Keri kóship ketkenderi qanshama?! Ayyppúl tólep shyghyndalghany nesheu?! Tipti, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózin әlem aldynda úyatqa qaldyrghan joq pa sol Zan!!? Ayamaydy eken búlar eshkimdi de!

Almaty oblysyna túraqty tirkeuge túra almay sergeldenge týsken jýz shaqty otbasy jayly BAQ jaz boyy shulady. Irgemizden iytin oqtyn-oqtyn ýrgizip, tap-tap berip otyrghan Resey «Sovet Odaghy aimaghynda ómir sýrgen orys tildi azamattar túraqty túrugha rúqsat almay-aq, Resey azamattyghyn birden alugha qaqyly bolady» dep jatyr. Al, bizding Halyq qalaulylarynyng týri anau, sol qandastarymyzdyng hal-kýii turaly, tym qúrysa, bireui mynq etpedi-au shirkin! Almaty oblysy – myna túrghan jer. Shauyp baryp, kezdesu ótkizuge, jaghdayyn biluge, mún-múqtajyn tyndaugha bir músylman shyqpady-au, әtten!

Eng qúryghanda, qandastarymyzdy tabanynan tozdyryp otyrghan QR Ýkimetining 2014 jylghy 19 aqpandaghy №111 qanqúily qaulysyn, uaqytsha bolsa da, ózgerte túrugha bir deputattyq saual joldaugha jaramaghan son, ne súraysyng búl Búrqandardan?!! Qandastarymen kezdesuden góri, qay jerde Preziydent Kubogy ýshin at bәigesi ótedi, qay jerde Elbasy qatysqan jinalys bar, – soghan jýgiredi. Sonda súhbat berip, kózge týskendi jandary qalap túrady...

Ótkenge salauat deyik, al aldaghy qaralatyn Kóshi-qon Zanynda qamtyluy kerek úsynys bizde shash eteken:

- Jogharyda aitylghan, QR Ýkimetining 2014 jylghy 19 aqpandaghy №111 qaulysynan bastap, osynyng aldynda kóshi-qon mәselesine salqynyn tiygizgen barlyq qauly-qararlar men zandardyng kýshin joyyp nemese tiyisinshe týzetuler engizui kerek. Óitkeni, mazmúny qayshy zandar men qaulylar qazaq kóshine taghy da zalalyn tiygizedi. Ony kósh bastalghaly bergi jyldardan el jaqsy biledi.

- Qytaydan kóship keletin qandastarymyzgha Qazaqstan azamattyghyn beru mәselesin QHR Elshisining qúzyrynan qaytaryp alu kerek. Tolayym bóten elge azamattyq beruding anyqtamasyn qolyna ústap otyrghan elshilik eshbir elde joq. Búl – Elshining missiyasyna jatpaydy.

- Kóship kelgen bauyrlarymyzdan qylmys jasamaghany turaly anyqtama talap etilmeuge tiyis. Mysaly, Qytayda isti bolghan, zang aldynda jauapqa tartylghan túlgha shetelge shyqpaydy. Resmy týrde rúqsat joq. Demek, Atajúrtyna at aryltyp, ton tozdyryp jetken qazaq – qylmysqa qatyssyz taza qazaq. Ol qazaqtan «qylmysqa qatysynnyng joqtyghyn rastaytyn qújat әkel» dep qansha digirlegeninmen qytay hýkimeti onday anyqtama bere almaydy. Mine, eki el arasyndaghy kóshi-qon jayyna qatysty osy bir az ghana sәikessizdikting ózi kóshting irkiluine sebep tudyrady.

- Qytaydan keletin qandastarymyzgha sol elding azamattyghynan shyghyp kelu deytin orynsyz talap qoyylmauy tiyis. Óitkeni Qytay eli shetel azamattyghyn qabyldaghan óz túrghynyn sol kýni-aq avtomatty týrde shygharyp tastaydy. Al aldyn ala azamattyghyn qaytaryp alu deytin tәrtip ol elde joq.

- Shetten keletin aghayyndardyng óndiriske, auyl-sharuashylyghana istetetin qúral-saymanyn, traktoryn kedennen kedergisiz alyp ótuine Zanda qolaylyq tuuy kerek. Qansha jerden odaqpyz degenmen, Belorys tehnikasyn tegin bermeydi bizge.  

- Joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan oralman bauyrlarymyzgha jataqhana tirkeuinde túryp, Qazaqstan azamattyghyna qújat ótkizuine mýmkindik jasauymyz kerek.

 - Túraqty tirkeu tez sheshimin tabuy tiyis. Búl - eng basty jayttardyng biri.

- Kóshi-qon isine kóshting ynghayyn biletin, tәjiriybesi bar, ysylghan azamattar tartyluy qajet.

- Kóshi-qon agenttigi qaytadan qúryluy kerek.

-   «Kóshi-qon qoryn» qúru kerek!

- Kóship kelgen aghayyndy jersindiru, qazaq ókimetining zandarymen tanystyru, túrmys-salt jayyn úqtyru osy agenttikke jýktelui kerek.

- Kerek, kerek, kerekter kóp...

Parlamet ýii búrhandar mýlgip otyra beretin búthana emes!  Sondyqtan, búrhandar es-aqylyn jiyp, alystan kelgen aghayyndarmen kezdesuler úiymdastyruy, týsinisui, ne kedergi ekenin óz auyzdarynan et qúlaqtarymen estuleri kerek! Memleket qauipsizdigi, últ taghdyry ýshin, mynaday syn saghatta, Halyq Qalaulylary jalghan namysty, sasyq birokratiyany, ótirik bilgirsudi qoyyp, Qytaydyn, Mangholdyng Kóshi-qon zanyn jaqsy biletin shetten kelgen azamattardan arnayy kómekshi alghandary jón. Olar senen aqy súrap jatqan joq, tegin isteydi. Shetelding Zandaryna qúrmet ete otyryp, elimizding Kóshi-qon Zanyn kemeldendirui, aradaghy sәikestikti saqtaudy qamtamasyz etedi. Shtattan tys kómekshi alu – taghy bir jaghynan, jasy jetpisten asqan, jer tayanyp túratyn Deputattar ýshin tipti tabylmaytyn qolghanat!

Shyny kerek, búrhandargha «shtattan tys kómekshi bolu» degen de – «sharasyzdan shalgha tii» bolyp túr ghoy bizge! Eng dúrysy – osy Kóshi-qon zanyn shetten kelgen aghayyndardyng ózderine jasatu! Ár elden oralghan bilikti jigitter, Qúdaygha shýkir, barshylyq. Júmys tobyn qúryp, tәuelsiz zangerlermen birge, kerek bolsa, parlamentting bir-eki deputatyn ghana tarta otyryp kemeldi Zang jobasyn jasap shygha alady. Jeti obylys belgilenip, baghyt aiqyndaldy. Endi Elbasy tapsyrmasyna say, qoldanystaghy jәne búrynghy zandar negizinde Kóshi-qon zanyn jasasugha olardyng qarym-qabileti de, tәjiriybesi de qaptal jetedi! Qandastargha kerek  tetikti jaqsy biledi. Tipti, osy zandy jasaugha qazir ýlken sauattyng da keregi qalmady, biltyrdan beri túraqty tirkeuge túra almay kókbalaq bolghan ortasha ne bastauysh maghlúmaty bar malshynyng kez-kelgeni-aq kerek tarmaqtardy qúlaghynan tizip, aityp beredi sizge. Parlamentting qos palatasy sony qarap, kókpargha salmay, bir auyzdan maqúldap berse ghana bolghany!

 Auyt Múqiybek

"Jas Alash" gazeti.