Talghat Mamashev, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary:

Bә­rining kýi-jayy­men tanystym. Túrmys­tary tәuir bol­gha­ny­men, últ pen úrpaqty saqtap qalu kýn sayyn qúr­dym­gha ketip barady. Mektepter qostil­dilik­ke auysyp jatyr. Gazet-jurnal, radio, telearna degenning bәri qytay sayasatyn sogha­dy, últ ýshin eshnәrse jasap jatqan joq. Sonan song oquy jaqsy qazaq balalaryn ishki Qy­tay­daghy beldi oqu oryndaryna qabyldap, óz­derinde qaldy­rady.

Jas qazaq: Talghat myrza, oralmandar turaly әngime shyqsa, sizdi izdeymiz. Al sizder Qauymdastyq qyzmetining shekteuli ekenin aitasyzdar. Sonda Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qyzmeti qanday?
Talghat Mamashev: Biz – Dýniyejýzi qazaq­tarynyng qauymdastyghy kóshi-qon mәselesi­men ainalyspaydy. Syrttaghy diasporamen ainalysamyz. Egemendikting alghashqy jyldary, Qauymdastyqty marqúm Qaldarbek Nay­manbaev basqaryp túrghan kezde biz kóshi-qonmen tikeley ainalysqanbyz. Mongholiya­dan úshaqpen, poyyzben, jýkkóliktermen qan­dastarymyzdy elge kóshirip alghanbyz. Tәjikstan men Aughanstannan da qarakózderdi sol kezdegi qiyn jaghdaylargha qaramay úshaq­pen kóshirip әkeldik.
Jas qazaq: Ol búrynghy jaghday. Býgingi Qauymdastyq qyzmeti – shettegi qazaqtardyng mәselesimen ainalysumen ghana shekteletin boldy ghoy?
Talghat Mamashev: Olay birauyz sózben týiindeuge bolmaydy. Qazir biz kóshi-qon shar­uasymen de eptep ainalysyp jatyrmyz. Mәselen, osydan birer jyl búryn qazaq kóshi qantarylyp qalghan edi. Elbasy: «Kósh­ti rettender, tәrtip ornatyndar» – dedi, biraq «kóshti toqtatyndar» degen joq. Biz sony qúzyrly oryndargha aityp, Elbasynyng ózining nazaryna birneshe ret jetkizdik. Nәtiy­jesin ózderiniz kórip otyrsyzdar. Kósh qaytadan jandanghaly jatyr. Biraq bitken iske synshy kóp degendey, «batyrlar» kó­beyip ketken.
Jas qazaq: Talghat myrza, naqty aity­nyz­­shy, kósh qashan, qay kýni jandanady jәne sizderding taraptan jana kóshi-qon zany­na qanday úsynystar berildi?
Talghat Mamashev: Búl arada jalghyz bizding úsynys ótti dep aita almaymyn. Jeke azamat­tardyn, kóshi-qonmen ainalysyp jýrgen mamandardyn, mekemelerdin, syrt­taghy aghayynnyng bәrining úsynysy qaraldy. Sonyng ishinde, birinshiden, qandastargha «oral­man mәrtebesin» beru; ekinshiden, tir­keuding qiyndyghy qaralady; ýshinshiden, yqtiyarhat beru mәselesi anyqtalu kerek. Biraq Kóshi-qon polisiyasy basqarmasyn­daghy mamandar barlyq oralmangha «yqtiyar­hat» beru kerek dep qatelesip jýr. Meninshe, «yqtiyarhat» osy qújatqa tәueldi zeynetkerler men elge birjola oralghysy kelmey­tin, joghary lauazymdy qyzmetkerlerge ghana berilui kerek. Al basqa qazaqtardyng bәrine bir jyldyng ishinde tólqújat beriluge tiyis.
Al sizding súraq boyynsha naqty jauap bersem, ótken aptada Astanagha baryp, ministr Tamara Dýisenovamen kezdesip qayt­tym. Meninshe, bizding úsynys jana jylgha qa­ray kýshine enip, kóshi-qon turaly jana zang shyghady dep oilaymyn.
Jas qazaq: Qazaqstan azamattyghyna ót­kisi kelmeytinderge yqtiyarhattan basqa jenildik bola ma?
Talghat Mamashev: Yqtiyarhattyng ózi – jenildik. Biraq búl aradan taghy bir mәselening basy qyltiyp túr. Týrkiyadan kelgen qan­dastarymyz bizding jәne týrik elining de azamaty bolyp jýrgileri keledi. Qosazamattyq bolsa deydi. Qosazamattyq Týrkiyada bar shy­ghar, biraq bizde onday zang joq. Qazaq­stangha qa­zaq kerek. Qúday jamandyqtyng betin aulaq qylsyn, alda-jalda el shetine jau tiyse, kók tudyng astyna jinalatyn – qazaq­tar, basqa últtyng órisin órt shalmaydy. Son­dyq­tan, qazaq eline keletin әr qazaqtyng oiynda qosazamattyq týgili, qos mem­le­ket­shildik sezim de bolmaugha tiyis.
Jas qazaq: Kóshi-qon turaly qayta qa­ralyp jatqan jana zanda arnap qonys­tan­dyru mәselesi bar ghoy, osyny taratyp ai­tynyzshy...
Talghat Mamashev: Arnap qonystandyru degenimiz – soltýstik oblystar men ortalyq jәne batys aimaqtarymyzgha qonystandyru. Óitkeni, búl aimaqtarda qazaq sany az jәne júmys kýshi jetkiliksiz. Soltýstik oblystar­dyng qazaqylanuy el tynyshtyghyna, memleket tәuelsizdigine de paydaly.
Arnap qonystandyrumen barghan qandas­targha qyzmettik pәter, júmys beriledi. Qyz­mettik pәter 5 jyldyng ishinde sol azamattyng basyna audarylady. Joly men jýgine de qarjylay kómek beriledi. Mamandyghy bol­maghan qarakózderge Jol kartasy baghdarlama­symen mamandyq beriledi, tegin oqytylady. Sonan song júmys tauyp beruge de kepildik qarastyrylghan.
Arnap qonystandyrumen barmaghan, Almaty men Astana siyaqty iri qalalarda qal­ghysy keletin qandastardyng erki ózinde. Biraq olargha kvota, pәter, júmys beru degen siyaqty jenildik qarastyrylmaydy. Olar azamattyqqa ótedi, óz janyn ózi baghady.
Jas qazaq: Mamandyq beru de­mekshi, jyl sayyn alys-jaqyn shetelden kelgen qazaq jastarynyng qan­shasy oqugha týsip, qanshasy or­ta­gha beyimdelip jatyr, osy jaghynda naqty san bar ma?
Talghat Mamashev: Jyl sayyn úzyn ­sany 1500 jas bilim quyp, elge keledi. Biraq onyng teng jartysy oqu­gha týsse de, 700-800 jas mem­le­ket­tik grantty jene almay jatady. Búdan keyin sol oqugha týse al­ma­ghan jastardyng bәrin arnap qo­nys­tan­dyratyn aimaqtargha bó­lip, sol jaq­taghy orta tehnikum, kol­ledj­derden bilim beruimiz kerek. Sonda eshkim dalada qal­maytyn edi.
Jas qazaq: «Eshkim dalada qal­maytyn edi» degen sózinizden shy­ghady. Qytay elinen kelgen qazaqtar túraqty tirkeuge túrugha, yqtiyarhat alugha, tipti azamattyqqa ótuge bir japyraq qaghaz – «sottalmady» degen qújattyng qiyndyq tudyryp jat­qanyn aityp, shabylyp jýr ghoy. Sony retteuge kelmey me?
Talghat Mamashev: «Sottalmady» degen qújatty talap etip otyrghan – Kóshi-qon polisiya basqarmasyndaghy qyzmetkerler. Olardiki jay ghana syltau. Óitkeni, osyghan deyin kósh sayabyrlap, azamattyq beru uaqyt­sha toqtatyldy ghoy. Sol kezde halyqty al­darqatu ýshin istegen Basqarma qyzmetker­lerining isi bolatyn. Kóshi-qon zanynda onday qújatty talap etken eshnәrse joq. Osy­nyng bәri mausym aiynda Tarazda ótken oralmandardyng jiynynda ýkimet basshysy Kәrim Mәsimovqa aityldy. Ol kisi: «búdan keyin onday qújatty talap etpender, oralmandardy ary-beri sandaltpandar» dep eskertu jasady.
Jas qazaq: Siz sheteldegi qazaqtar qo­nystanghan aimaqtarda kóp bolyp jýrsiz. Alystaghy aghayynnyng jayy qalay?
Talghat Mamashev: Osydan birneshe jyl búryn Týrkimenstanda boldym. Týrkmen­basshy degen qalanyng ainalasynda 25 myn­day qazaq túrady eken. «Aqquly» degen auylda týgelge juyq qazaqtar qonystanypty. Teniz­ge jaqyn. Býkil týrkmenning túzyn solar shy­gha­ryp, óndeydi. Ekologiyalyq aimaq. Jeri taqyr, auasy kók túz. Sol jerde de qa­zaq­tar otyr. Jastarynyng tisi týsip qalghan, azyp-tozghan, jýdegen júrt. Mon­gho­liyanyng da tabiy­ghatyn kórdim. Jazy jayly demesen, qysy ayazdy. Ózbekstanda júmys­syzdyq basym. Ekonomikalyq jaghdayy auyr. Ekologiyasy nashar. Qaraqalpaqstan jaghyndaghy Amuda­riya­synyng ekologiyasy kýn sayyn auyt­qyp túrady. Jer tar. Ózbek mektepteri latyngha kóshti, qazaq mektepteri әli kirillisamen otyr. Qytaydaghy qazaqtar túratyn Altay, Tar­baghatay, Ile, tipti Shyn­jan­nyng ar­ghy ja­ghyn­daghy Gansudyng Aq­sayyn­daghy qa­zaq­tarmen de kezdestim. Bә­rining kýi-jayy­men tanystym. Túrmystary tәuir bol­gha­ny­men, últ pen úrpaqty saqtap qalu kýn sayyn qúr­dym­gha ketip barady. Mektepter qos til­dilik­ke auysyp jatyr. Gazet-jurnal, radio, telearna degenning bәri qytay sayasatyn sogha­dy, últ ýshin eshnәrse jasap jatqan joq. Sonan song oquy jaqsy qazaq balalaryn ishki Qy­tay­daghy beldi oqu oryndaryna qabyldap, óz­derinde qaldy­rady. Búl da – sayasat. Qys­qa­sy, Qazaq­stannan basqa elde qazaqqa qaray­las jaghday jasalyp jatyr dep aita almaymyn.
Otanyna oralghan qazaqtar turaly barlyq BAQ kórsetedi. Ásirese, «Kazakh-tv» telearnasy oralmandar turaly birneshe jyldan beri arnayy baghdarlama jasap otyr. Biz osy jobanyng avtory «Habar» agenttigi basqar­ma tóraghasynyng orynbasary Aygýl Júma­baeva­gha rizashylyghymyzdy bildiremiz!
Jas qazaq: Qauymdastyq Europa qazaq­tarynyng kishi qúryltayyn ótkizedi. Biyl Týrkiyadaghy qúryltay ekige jarylypty. Nege?
Talghat Mamashev: Osy qúryltaydyng aldynda Týrkiyadan ýsh-tórt azamat keldi. Sol jaqtaghy qazaqtyng bes-alty qoghamdyq qory­nyng basshylary. Arasynda Fazyl Toply degen qor basshysy bar. Kishi qúryltay turaly әngimelestik. Men olardan ne kerek dep súradym? Salt-dәstýrge qatysty kerek-jaraqty dayyndap qoyghanbyz. Olar: «Bizge eshnәrse kerek emes, bes-alty shapan, eki-ýsh dombyra ala kelinizder» – dedi. «Sportzaldy jaldaugha, t.b sharalardy qaytesinder?» – dep qadalyp súradym. Olar: «Bәrin ózimiz sheshemiz. Alandamanyz» – dep, menimen qoshtasty. Arada 15-20 kýnnen keyin Fazyl Toply qonyrau shalady. «Agha, sportzalyn jaldaugha 5-6 myng dollar kerek eken, oghan aldyn ala tapsyrys berip qong kerek eken» – deydi. Men: «Eki-ýsh myng dollargha shamam keledi. Ótkende osylay aitsandar, biz de erterek qamdanatyn edik, «qysylghanda qymy­ran iripti» degendey, ayaq­asty­nan aqshany qaydan tabamyz?» – dedim. Ol: «Biz oila­nayyq, bir jónin tabarmyz» – dedi. Taghy bir-eki kýn ótti. Týr­kiyadan fakspen salaqúlash hat keldi. Oqy­sam: «Siz Europa qazaqta­ryna kómek­tesesiz, bizge kómektes­pey­siz. Eger osy joly biz­ge 10 myng dollar ber­meseniz, biz qúryltay­dy ótkizbeymiz!» – dep minez kór­se­tip­ti. Fazylgha aqyl-kenes be­rip, internette shuyldatyp jýrgen azamatty da bilemiz. Olar «Mamashev bizdi bólip jatyr» – dep shyq­ty. Men shet­tegi qazaq­ty bólu emes, olar­dyng basyn qosa al­may jýrgen joqpyn ba.
Úiymdastyrushy qyz­metkerimiz Botagóz Uat­qan Týrkiyagha baryp, Qa­zaq-týrik ghylymiy-zertteu qoghamymen kelisip, isti pisirip qaytty. Sóitip, biz Ystambúl qala­synda kishi qúryltay ót­kiz­dik. Jaqsy ótti. Týrkiya­nyng jәne Euro­pa­nyng kópte­gen qala­larynan qazaqtar kelip qatysty. Qazaq-tý­rik qory bolsa, futbol oiy­nyn ótkizip, ony Qúryltay dep atady.
Jas qazaq: Osy Qúryltaydy qazaghy kóp Qytayda, Ózbekstanda, Mongholiya men Reseyde nege ótkizbeske? Sizder nege Europa, Týrkiyamen ghana shektelesizder?
Talghat Mamashev: Biz Europa men Týr­kiyadan basqa shetelderde mәdeny kýnderdi syltauratyp ótkizip jýrmiz. Qytaydyng Almaty men Astanada mәdeny oshaqtary bar. Biraq ol jaqta qazaq qúryltayyn ótkizu qiyn. Qytaygha mәdeny kýnderdi jeleu etip baryp, shaghyn shara úiymdastyrugha ghana bolady. Al jalpyqazaqtyq qúryltay úiym­dastyrugha qytay sayasaty iylikpeydi. Ózbek­standa da mәdeny kýnderding negizinde baryp jýrmiz. Biyl mamyrda baryp qayttyq.
Sheteldegi qazaqtyng mәdeny ortalyghy biyl birinshi ret Berlinde ashyldy. Biz Syrtqy ister ministrine hat jazdyq. Osynday mәdeny ortalyqtar basqa da shetelderde ashylsa, onyng jarghysy, shtat qyzmetkerleri bólinse degen oiymyzdy bildirdik. Eger onday ortalyq bolsa, biz qúrsauly Qytayda da, Reseyde de, Ózbekstanda da qazaq qúryl­tayyn ótkizbesek te, mәdeny shara ayasynda biraz júmys isteytin edik. Mongholiyada kishi Qúryltay ótkizilip keledi, ol jaqta ótkizuge esh kedergi joq.
Jas qazaq: Talghat myrza, Ýrimjide viza ala almay jatqan qazaqtardyng janayqayy qashan basylady?
Talghat Mamashev: Onyng sebebi bylay. Ýrimjide bizding tolyqqandy konsuldyq qyzmet joq. Ol jaqtaghy viza beretin meke­meni kezinde Qazaqstan temirjoly ashqan bolatyn. Shtattyq qyzmetkerleri de az. Qy­taydaghy qazaqtargha tolyqqandy konsuldyq bolmay, viza mәselesi onaylyqpen rettele qoymaydy. Ýrimjiden konsuldyq qyzmet ashqysy keletin shetel kóp, oghan qytay yqy­lasty emes. Sebebi Shynjannyng jaghdayy býkilәlemge ayan ghoy.
Qazir Ýrimjidegi viza beretin ortalyqta 5 myng adam kezekte túr deydi. Biraq onyng bәri qazaq emes.
Jas qazaq: Sonda olar kim?
Talghat Mamashev: Qazaqtan basqa qytay, úighyr siyaqty últ ókilderi. Olardyng da Qa­zaq­stangha kelgisi keledi. Tipti úighyr­lardyng arasynda qazaq atyn jamylyp elge kelgender búryn bolghan, qazir onday aqparat az. Degenmen osy jaqtaghy tuys-tughandaryna kelip-ketip jatatyn úighyrlar kóp. Al bizding qazaq viza kerek bolghanda ghana shapqylaydy, aldyn ala kezekke túrmaydy. Sonan song jastar kýzde oqu bastalarda «viza bermey jatyr», «kezek kóp» dep búl jaqtaghy jur­na­listerdi shulatady. Qazaq ondaydy: «as ishkende kerek» – dep aitqan.

Súhbattasqan Jaras Kemeljan

«Jas qazaq» gazeti

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: Týrkiya qazaqtary qosazamattyq súraydy