«Býirekten siraq shygharyp jýretin» Jirinovskiy ótkende Qazaqstannan «rusofobiyalyq» ahualdy bayqap, bizge doq kórsetip mәlimdeme jasaghan edi. Shyny kerek, onyng búl sózi, tipten negizsiz. Sózinde pәtuasy joq synarjaq orys sayasatkerining búl aitqanyna qoldy bir siltep, qoya salugha da bolar edi. Alayda onyng aityp otyrghandary býgingi geosayasatta qaru bop kezelip jatqanyn eskersek, búl rette bizge abay bolghan jón. Sondyqtan «Alash ainasy» basylymy elimizdegi orystildiler qúqyghyn saralap, «rusofobiya» termiynine sarapshylar pikirimen terenirek ýniludi jón sanap otyr...

Terminderding týsinikteme sózdigine ýnilsek, «rusofobiya» Reseyge qarsy ýgit-nasihat nemese orystardyng qúqyghyn taptaushy is-qimyl dep sanalady eken. Al bizding qoghamda múnday qúbylys bar ma?.. Ony zerdeleu ýshin keshe ghana KSRO qúramynan shyqqan memleketterdegi jaghdaydy ózimizben salystyra ketelik. Mysaly, Týrikmeniyada, Ázirbayjanda, Ózbekstanda sheteldik telearnalar qyzmetine jol joq, sonyng ishinde Reseyding de búqaralyq aqparat qúraldarynyng taraluyna shekteu qoyylghan. Búl memleketterdegi barlyq aqparat tek memlekettik tilde taraydy. Al Qazaqstanda bolsa, Reseyding ýgit-nasihatyna esikti aiqara ashylghan, tipti reseylik arnalardyng translyasiyasy ýshin budjetten qyruar aqsha júmsap, ony satyp ta alamyz. Sol sekildi, mysaly Týrikmeniya KSRO qúramynan shygha salysymen óz eli azamattaryn Resey azamattyghynan kýshtep bas tartqyzdy. Bizde múndaygha jol berilgen joq, kenestik kezendegi tólqújaty barlar búl qúqyghyn saqtap qaldy. Tipti, Keden odaghyna engeli jatqan Qyrghyz Respublikasy byltyr kóktemde barlyq qúzyrly mekeme qújattaryn memlekettik tilge kóshirgen, yaghny isqaghazdar tek qyrghyz tilinde jazylatyn bolghan. Bastapqyda «últshyl sayasatkerler óz jarnamasy ýshin jәy istep jýr» dep oghan mәn berilmegen, biraq isqaghazdardy tek memlekettik tilde jýrgizudi mindetteytin qúqyqtyq qújatqa Qyrghyz Respublikasynyng Ýkimeti de, Preziydenti de qol qoyyp, ol shyndyqqa ainalghan. Búl rette bizde jaghday kerisinshe. Shetelden otanyna oralghan talay qandasymyz qúzyrly mekemelerden, ókinishke qaray, memlekettik tilde jauap ala almay, sendey soghylyp, kónilderi týsip jýr. Ony aitasyz, halyq atynan sóz alatyn elimizdegi basty jauapty zang shygharushy organ – Parlamentimizde әli kýnge deyin bir de bir ret qazaq tilinde dayarlanghan qúqyqtyq qújat qabyldanbaghan. Al memleketaralyq qújattarda oryssha jәne aghylshynshamen qatar qoldanylatyn qazaqshamyz qate-qate bop, abyroyymyzdy tógip jýr. Kóshedegi jarnamany alsanyz da orysshasy qatesiz, al memlekettik tildegisi qalay bolsa, solay jazyla salady. Tipti, qazaqtyng azan shaqyryp qoyghan aty-jóni de jeke bas kuәlikterinde orys qarpine ynghaylanyp «qisayyp» әli jýr. Búl mәseleni Baltyq jaghalauy elderimen qatar Ázirbayjan, Ózbekstan jәne Týrikmeniya latyn qarpine kóshu arqyly әldeqashan onaltyp alghan.

Jalpy respublika boyynsha búqaralyq aqparat qúraldaryn, sol sekildi mektepter sanyn alyp qarasanyz da qazaqshasynan orysshasy basym. Al orysshagha qaraghanda qazaqshasynda súranys joghary. Mysaly, bizde ýsh auysymda bilim beretin qazaq mektepterin kezdestiruge bolady. Osy jaghynan alghanda, óz elinde mandayy bes eli qazaqshanyng janynda orysshanyng baghy janyp-aq túr. Syrtqy sayasatta da ýnemi orysqa ong býiirimiz búryp túrady. Búl arada biz aqtalayyq dep jatqanymyz joq. Tek Jirinovskiyding «Qazaqstanda «rusofobiyalyq» ahual bar» dep jýrgeni bos sóz ekenin, osylaysha Mәskeuding Qazaqstangha әdiletsizdik tanytyp otyrghanyn der uaqytynda dәleldegimiz keledi. Búl arada der uaqytta dep bekerge aityp otyrghanymyz joq...

Alghash ret Ukrainadaghy shiyelenis kýrdelene týsken kezde elimizding Ishki ister ministrining blogyna bir top ukrainalyqtardan eskertu hat kelip týsken edi. Onda hat iyeleri: «Ukrainada orys tilining ayaqqa taptalyp jatpaghanyn, qanday da bir orystardy qystau degenning bolmaghanyn, biraq, kerisinshe «orys tiline selkeu týsirdinder», «orystildiler mýddesin búzdyndar» degen syrttan aqylgha qonymsyz aiyptaular oryn alyp, arty jaman bop ketkenin» jazady. Sóitip Edil jaghasyndaghy bauyrlar qazaqstandyqtardy osynday syrt jaqtan baghyttalghan aiyptaulargha jýrdim-bardym qaraugha bolmaytynyn eskertken. Taghy bir jaghynan, búl sózding jany bar ekenin uaqyt ta kórsetip berip otyr.

Sayasattanushy Kenes Smanov Ortalyq Aziyada geosayasy ýlken oiyn bastalyp ketkende әri onda orystildiler mýddesi qauipti qúral retinde qoldanylyp jatqanda bizge óte saq bolu kerek degen pikir aitady.

– Memleket basshysy «Qazir qazaq tilin monopolizasiyalasaq, onda Ukrainanyng jayy bizge de tuady» dep qatty aitty, biraq aqiqaty osy. Orys tili, orystar Reseyding sayasy kapitaly ekenin әlem Ukrainadan óz kózimen kórip otyr. Búl ashy da bolsa, shyndyq. Múndayda Reseyding irgesinde otyrghan Qazaqstan óte saq boluy tiyis. Alasapyran zamanda jalghyz qalugha bolmaydy. Elbasymyzdyng kópvektorlyq sayasaty búl rette ýlken ról atqarady dep oilaymyn. Múndayda aitaq sózder, arandatushylyq mәlimdemeler boluy mýmkin. Qazaqtar oghan ermeui tiyis, – deydi sayasattanushy.

«Rusofobiya» demekshi, KSRO ydyraghanda múnday prosess Baltyq jaghalauy elderinde ashyqtan-ashyq jýrgizildi. Orys tili qoldanysyna tyiym salyndy, taghysyn taghy degendey. Al Qazaqstanda, kerisinshe, býginge deyin orystyng qabaghyna qarau әli bar. Endi, myna qyzyq faktige qaranyz: tәuelsizdik alghaly beri qarayghy uaqytta Resey Federasiyasyna kóshkenderding jalpy kórsetkishining «rusofobiya» ashyq boy kórsetken Baltyq jaghalauynan barghandary nebәri 10 payyzdy qúraghan, al eshqanday qysastyq jasalmaghan Qazaqstannan barghandary 40 (!) payyzdy qamtyghan. Demek, «jer sharyndaghy halqym ýshin jan pida» dep jatqan Resey sayasaty orystardy onsha qyzyqtyrmaydy, kerisinshe olar túrghylyqty biyligi jayly da baquatty ómir syilasa dep barsha adamzat balasy sekildi qarapayym tilek tileydi.

Jalpy, halyqaralyq sayasatta «rusofobiya» termiynining qoldanyluyna orystyng ziyaly qauymynyng basym bóligi qarsy. Osynday pikirlerding bireuin keltire ketelik: «Halyqqa qarama-qayshy bay-manaptardan, qylmyskerlerden túratyn rejimdi ol (V.Putiyn) últtyq bolmystyng shyrqau sheginen bir-aq shygharyp, tanghajayyp nәrse jasady. Al osy jýieni synaghandardyng barlyghyn «rusofobiyashyldar» dep aiyptap, aqshasyn ýnemdep qana qoymay, kezindegi otandastaryn renjitti. Memleket atynan jasalyp jatqan isteri ýshin barlyghyna jauapty últ – orys halqyn da renjitti. Barlyghy derlik qúrbandar, biraq tek orystar ghana oghan jauapty. Baryp túrghan naghyz antúrghangha da bir kýni toqtau bolady, erte me, kesh pe, barlyghy da bitedi, ólimmen nemese esin jinau arqyly. Bir kýni kózi qantalaghan reseylikter de esin jinaydy, sonda olar ainalasyndaghy masqaranyng kuәsi bolady. Mine, sol kezde olardyng ózi kinәlini, Reseyding jauyn shyryldap izdey bastaydy. Al ol, mine kóz aldymyzda barlyghynyng sýiiktisi bop qasqayyp túr» dep jazady óz blogynda orys jurnaliysi Efim Fishteyn.

Avtor: Maral Súltanqyzy

Derekkózi: http://alashainasy.kz