Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 12376 0 pikir 7 Qyrkýiek, 2014 saghat 10:22

«KIRILLGE DEYIN QAZAQTA JAZU DA, MEMLEKET TE BOLMAGhAN»

«Myna maqalany oqyp aitargha sóz tappay otyrmyn, - dep jazady Feysbuktegi jeke paraqshasynda jurnalist Qanat Tileuhan. -  Eger orystar Qazaqstannan ýdere kóshse, nege dauryghu kerek? Olar Reseyge ketse, óz atamekenderine ketip barady. Qazaqstanda olardyng qúqyghy taptaldy degen ne sóz? Orys tili memlekettik tilden joghary túr. Qay jerge barsanyz da orys tilining paydalanylatyny jasyryn emes. Osy qazaqtar ózge elderden Qazaqstangha oralsa, renjip ketip jatqan joq qoy. Kerisinshe quanyp, elim dep emirenip keledi. Al, orystar:"Oybay, bizge kýn bermedi"- dep kóz jastaryn kóldey etedi. Reseydegiler bolsa, tómendegidey maqala jazady».

Qanattyng aityp otyrghan tómendegi maqalasy «Russkie snova begut iz Kazahstana» dep atalady. Yaghni: «Orystar Qazaqstannan taghy da qashyp barady». Kóship bara jatqan joq, qashyp barady. Reseydin  www.rosbalt.ru atalatyn saytynda jariyalanghan әlgi maqalagha jalpy sholu jasasaq bylay eken:

Kedendik odaq pen Euraziyalyq odaqtyng (Resey jurnalisteri odaqtyng ekonomikalyq odaq ekendigin qasaqana jazbaydy) belsendisi bolyp tabylatyn Qazaqstanda Reseyge qarsy adam tanqalarlyq  әreketter bayqalatyn kórinedi.

Qazaqstan aldymen Bayqonyrgha baylanysty janasha talap qoyypty, sodan keyin ile-shala Preziydent Nazarbaev qazaq tilin latyn tiline kóshiru jayynda (búl ne sandyraq? Qazaq tili latyn tiline qalay kóshedi?-red.) mәsele qozghapty (jaqshanyng ishinde redaksiya tarapynan mynanday anyqtama bar: kirill әripin qoldanghangha deyin qazaqta jazu da, memleket te bolmaghan), sodan keyin qoldan jasalghan jergilikti últshyldar preziydent әkimshiligining pәrmen etuimen orystilin jauyp tastaugha úmtylypty. Avtor osy jaytty naqtylay týsu ýshin Respublikalyq «Lad» slavyan qozghalysynyng tóraghasy Maksim Kramarenkony sóiletedi. Kramarenko beti shimirikpesten: «QR Konstitusiyasy boyynsha orys tili «resmy til», biraq ony eshkim is jýzinde elep-eskerip jatqan joq», - deydi.

Endi «qashyp jatyrgha» keleyik. 2013 jyly Qazastannan Reseyge memlekettik baghdarlama boyynsha erikti týrde (!) qonys audarugha tilek bildirgenderding sany eki esege artqan (v 2013 godu kolichestvo russkiyh, jelaiyshih uehati iz Kazahstana v Rossii po gosprogramme dobrovolinogo pereseleniya, uvelichilosi v dva (!) raza).
RF-nyng Qazaqstandaghy elshiligining konsuldyghyndaghy memlekettik baghadarlama boyynsha otandastardyng erikti qonys audaruymen júmys isteytin Uaqytsha júmys tobynyng jetekshisi Marina Pustekonyng sózine qaraghanda, Astanada 22 600 adam Uaqytsha júmys tobynyng qyzmetin esty sala habarlasqan kórinedi.

Pustekonyng «Nuradam» portalyndaghy aqparatyna sýiengen maqala avtorynyng baylamyna sensek, orystar balalarynyng taghdyryna alandaghandyqtan ýdere kóship jatqangha úqsaydy.

Avtor qazaqstandyq orystardyng auzymen Qazaqstan tarihy búrmalanyp jazyluda, býgingi tarih jas úrpaqqa Reseydi halyqtar týrmesi etip kórsetude, orys halqyn jau etude degendi aitady. Sonday-aq, Qazaqstandaghy kep Qyrghyzstanda da bolyp jatyr-mys.   

Maqalanyng tolyq núsqasyn myna siltemeden oqy alasyzdar: http://www.rosbalt.ru/exussr/2013/05/03/1123864.html)

P.S. Búryn Resey baspasózining tarapynan ketip qalatyn osynday kedir-búdyr maqalalardy «arandatushylyq pighylda jazylghan isip keppe dýnie ghoy» degenge sayatynbyz. Biraq, isting mәni «jel soqpay shópting basy qimyldamaytyndyghyn» anghartty. Ótkende RF preziydenti ýlken sayasy jolsyzdyqqa salynyp, «Qazaqstanda búryn memleket bolmaghan» dep edi, endi myna bir shovinistik baghyt ústanghan sayt ashyqtan ashyq: «kirill әrpin qoldanghangha deyin qazaq halynda jazu da, memleket te bolmaghan» dep janghyra soghyp otyr.

Qanattiki, әriyne jón sóz: «Eger orystar Qazaqstannan ýdere kóshse, nege dauryghu kerek? Olar Reseyge ketse, óz atamekenderine ketip barady». Onyng ýstine, RF-de  qazir otandastaryn kóshirip alu jóninde memlekettik baghdarlama bar. Ótken kóktemde Putin tipti: «Orystilinde sóileytinderding bәri bizding otandastarymyz. Olardyng qay-qaysysy da Reseyge kóship kelip qonystanuyna bolady» degen edi. Sonda deymiz-au, orystar otandaryna kóship bar ma, әlde, qashyp bara ma? Kóship bara jatsa, «qashyp barady» degen qanqu sóz kimge kerek?

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385