Beysenbi, 6 Qazan 2022
46 - sóz 9450 0 pikir 28 Tamyz, 2014 saghat 17:03

Yqylas OJAY. Qúlagerdi qúlatqan kim?

1389246012

Tarih tek qana shyndyqpen jazylady desek qatelesken bolar edik. Biz oqyp jýrgen әlem hәm qazaq tarihynyng qanshasynyng ras nemese jalghan ekendigi bir Allagha ghana mәlim. Sebebi minsizdikke tek Alla-Taghala ghana layyq. Búdan biraz jyl búryn baspasóz betterinde әigili «Tynyq Don» romanynyng avtory Mihail Sholohov emes degen pikirtalas shang bergen edi. Búl daudy sol kezde jazushy shygharmasymen ishtey bәsekeles adamdardyng qasaqana úiymdastyruy әbden mýmkin.
Tarihta shyn keyipkermen qatar jalghan keyipkerler de ómir sýredi. «Shyndyq iyiledi, biraq eshqashan da synbaydy. Maydyng su betine qalqyp shyghatyny siyaqty ótirikting betine qalqyp shyghady» — deydi әigili Servantes. Ras shyndyqtyng aty shyndyq ony eshkim de býrkemelep túra almaydy. Uaqyty bolghanda ótirikti tas-talqan etip jaryqqa shyghady. Ghasyrlar boyy qúpiyasyn ishine býgip kele jatqan aqiqattar býgin aitylyp jatyr. Tarihta kez-kelgen sayasy qayratkerding taghdyry tarazygha tartylyp, kýngeyi men kólenkesi sóz bolmay qalmaydy. Keshegi Staliyn, ony aitasyz kýlli kenes odaghy qúdayday tabynghan Lenniyning ózi býgin iske alghysyz bolyp qaralanyp jatyr degenge adam nanghysy kelmeydi. Lenin de pende, onyng da qateligi bolady degen kózqaras búrynghylardyng qaperine de kirip shyqpady. Ony minsiz, erekshe jaratylys dep tanydy. Tipti bylay elestetudi ózderine auyr kýnә sekildi sezindi desek artyq aitqandyq emes. Olay bolsa, uaqyt talabyn búrmalaugha hәm әmirin jýrgizuge eshkimning de qúzireti jetpeydi.
Býgingi kýn — ertengi tariyh. Al tarih shyndyqty jasyryp qala almaydy.
Songhy kezderi qazaq baspasóz betterinde shyndyq pen jansaqty bir-birinen ajyratyp alugha niyettengen bastamalar jii jazylyp jýr. Áygili «Dudar-ay» әnining tónireginde de qyzu pikirtalas boldy. Osy uaqytqa deyin búl әn Mariyam Jagorqyzynyng atyna telinip kelgen edi. Nәtiyjesinde әn avtorynyng Ýlebay ekendigi naqty derektermen dәleldendi. Biz múny belgili muzyka zertteushilerining qyzu talasynyng arqasynda ghana bilip otyrmyz. Áytpegende Ýlebay esimi býgingi úrpaghymen qaytadan tabysa alar ma edi?
Taghdyr jýirik pen talantqa ishtarlyq jasap qyrandy qarghagha nege qor etedi eken. Tarihta Mosartty-Salieri, Pushkindi-Dantes, Qozyny-Qodar, Tólegendi-Bekejan óltirdi deymiz. Qazir halyq arasynda qaghazgha týsken Qozy Kórpesh Bayan súlu men Qyz Jibek jyrynyng birneshe núsqasy (varianty) bar. Onyng birinde Tólegen óldige sanalsa, bir núsqasynda ózgeshe bayandalady. Mәselen, eng bilgir degen tarih mamandarymyz Tólegendi óltirgen Bekejan emes, Qarabalta degen qanypezer, qaraqshy dep qanshalyqty dәleldese de jalpaq júrtty sendire almady. Óitkeni, ghasyrlar boyy halyq sanasyna bite qaynasyp, sinisti bolyp ketken dýniyeni bir-aq kýnde ózgerte salu onay sharua emes. Ol ýshin sandaghan jyldar kerek.
Dәl osy taqylettes oqighanyng biri Aqan serining Qúlagerine qatysty aitylady. Búl dau 1986 jyly tútanghan edi. Sol jylghy «Júldyz» jurnalynyng №6 sanynda qazaq әnderining shyghu tarihyn bir kisidey jettik biletin jazushy, belgili sazger Iliya Jaqanovtyng Qúlager ólimine qatysty maqalasy jariyalanghan bolatyn. Maqala «Jeltoqsan oqighasy» dep atalatyn dýrbeleng jyldarmen túspa-tús kelgendikten, әri el ómirindegi sayasy ózgeristerge baylanysty jalghasyn taba almay qaldy. Sodan keyin búl taqyrypqa qalam tartqan birde-bir adam bolghan joq. Qúlagerge qatysty pikirtalastyng jalghasy elimiz tәuelsizdikke qol jetkizgennen keyin ghana jazyla bastady.
Aqan serining kisi qolynan mert bolghan arghymaghy jayly tragediyasy bizge Iliyas Jansýgirovtyng poemasy arqyly jetti. Búl qazaq tarihynda Qúlagerge qatysty túnghysh ret jazylghan әdebi, tarihy enbek bolatyn. Ol asqan sheberlikpen jazylghandyqtan milliondaghan oqyrmandardyng jýreginen oryn aldy. Ári barsha júrt Iliyas Jansýgirov keltirgen derekterge riyasyz sendi. Oghan sebep bolghan shygharmanyng әdeby kórkemdigi edi. Poema sonynda Qúlager kýnshildikting qolynan mert bolady. Nәtiyjesinde Ereymen jerine ýsh jýz týgel shaqyrylghan Kerey Saghynaydyng asynda Aqannyng Qúlasy qaza tauyp, 350 attyng ishinen Batyrashtyng Kóktúighyny birinshi keledi. Osy túsqa kelgende oqyrman Aqan serimen birge qayghyryp, birge jylaydy. Amalynyz bar ma, qazaq poeziyasyna tynnan sýrleu salyp, búryn sondy tarihymyzda bolmaghan múnday shedevr enbek qaldyrghan Iliyastyng ózi de Qúlagerding ayaghyn qúshyp adam qolynan mert boldy.

Nәn juan menemen keude, namys eri,
Suyq qol Batyrashtyng jibergeni.
Jalt etti jaydyng oty jýreginen,
Kek qaynap, múz qúiylyp jýre berdi.

Sap etip berdenkedey kep úryndy,
- Bere ber, balam, beri shylbyryndy!
Janasyp Qúlagerge qalghanynda,
Saq etip aibaltasy Qúlany úrdy…

Osy óleng joldary júrt jadyna birden jattalyp qaldy. «Qúlager» qazaq poziyasynyng ruhany boytúmary. Kerek deseniz, múnday asqan sheberlik, asqaq ruhpen jazylghan poemany XXI-ghasyrdan da jolyqtyruymyzdyng ózi eki talay ekendigin ashyq moyyndauymyz kerek. Al jogharyda keltirilgen qos shumaq ólenning maghynasy Maghjan Júmabaevtyng «Aqan seri» atty derekti ocherkinde basqasha sipattalady. Anyghyn aitsaq, Qúlagerdi Batyrash emes, Baraqbaydyng shabarmany Bóribay óltirdi dep jazdy. Ocherkte jazylghan derekterdi Maghjan Aqannyng dýnie salghannan keyin әigili әnshining kózin kórgen halyq ishindegi Bayaly Myrzaúly, Qazy Samyratúly, Qoqysh Shynghysúly, Ysmaghúl Bozayúly syndy sauatty adamdardyng auyzynan estip, qaghazgha týsirgendigin aitady. Bir qyzyghy Iliyastyng poemasy men Maghjan ocherkinde jer men kóktey aiyrmashylyqtar bar. Biz búl arada eki aqyndy bir-birimen bәs talastyryp tyrnaq astynan kir izdegeli otyrghanymyz joq. Tek Qúlager ólimine qatysty derekter ýshin paydalanyp otyrmyz. Mәselen, Jansýgirovte Aqan Qúlagerdi naghashysynan alsa, Júmabaevta Qúlager Qarauyl Shóketay jylqysynan. Aqan Qúlagerdi Shóketaygha jýz som berip satyp alady. Maghjan enbeginde Qúlager ólimine Aqqoshqar Saydalynyng asy sebepker bolghandyghy suretteledi. Búl Kerey Saghynaydyng asynan búryn bolghan oqigha edi. Onda bylaysha bayandalady. Asta ýsh jýzge juyq attyng ishinen Qúlager jeke qara ýzip aldygha shyghady. Onyng artynan Baraqbaydyng Keteberkók degen aty qúiyryq tistesip kele jatady. Sol kezde Baraqbaydyng Bóribay esimdi shabarmany kómbege jaqyndaghan attardyng aldynan shauyp shyghyp, Qúlagerding aldynan kes-kestep Ketebórkekti kótermeley jóneledi. Múny kórgen Aqan ashugha minip, Baraqbaygha tili tiyip, Bóribaydy qamshymen salyp-salyp jiberedi. Osydan keyin Baraqbaydyng ishinde Aqangha degen kek ketedi. Qúlagerdi qalayda mert etip, Aqandy qúsalandyrudyng joldaryn izdestiredi. Baraqbay keudesinde berishke ainalghan osy kek Kerey Saghynaydyng asynda Qúlagerdi óltirip tynady.
Sonda osy arada Qúlagerdi óltirgen kim? Baraqbay ma, joq әlde Batyrash pa degen zandy saual tuady. Endi osy saualgha jauap izdestirip kórelik. Búghan deyin Qúlager ólimine Batyrashty kinәli sanaghan 2004 jylghy «Júldyz» jurnalynyng birinshi sanynda Mústay Ghalymnyng «Qúlagerding kiyesi» degen maqalasy men «Egemen Qazaqstan» gazetining 2003 jylghy 29-qazanda Estay Myrzahmetting «Qúlagerding qúlauy. Anyzy qaysy? Aqiqaty qanday?» degen materialdary jariyalanghan bolatyn. Onda maqala avtorlary Qúlagerdi óltirgen Batyrash dep ýzildi-kesildi pikir aitady. Tipti keybir derekterde Qúlagerdi óltirgen Batyrashtyng aghasy Hamza dese, taghy bir jerlerde Aqan Qúlagerdi kim óltirgenin bilmey ketken degen synaydaghy sóilem joldary kezdesedi. Al Iliya Jaqanov aghamyz ózining «Ortalyq Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynda Qúlagerdi jazym etken Baraqbaydyng jendeti Izbasqan degen kózqaras bildiredi. Ókinishke qaray, atalghan avtorlardyng birde-bireui Aqannyng qasiretten tughan «Qúlager» әnindegi men múndalap túrghan aqiqatqa nazar audarmaghan. Búl jaghynan Maghjannyng jazghanymen kelispeske bolmaydy. Avtor onda Qúlagerdi mert etken Baraqbaydyng shabarmany Bóribay dep batyl kesim aitady. Saghynay asynan keyin Aqan ajal qúshqan arghymaghyna arnap «Qúlager» әnin shygharghany belgili.

Jel soqsa qamys basy maydy-au deymin.
At qostym at aidaushy aida deymin.
Aldynghy at baran bolmay qylang boldy,
Jyghylmasa Qúlager qayda deymin-ay.

Shynymen ólgening be Qúlagerim,
Salbyrap sapty ayaqtay tómengi erinin.
Baspa-bas qyzgha bermes januarym,
Myng zarlamay basylmas mening sherim.
                                                                          Áy, Bóribay-әi-әi-әi

Men osy «Qúlager» әni oryndalghanda shumaq sayyn asqan kýiinishpen qaytalanyp otyratyn Bóribay esiminen qatty kýdiktenetin edim. Bóribay at aidaushy ne bolmasa atqa shapqan balanyng esimi shyghar dep oilaytúghynmyn. Osy oiym Maghjannyng «Aqan seri» ocherkin oqyghannan keyin bir jýiege keldi. Sóitsek, biz osy uaqytqa deyin angharmaghan ekenbiz. Qúlagerdi kim óltirgenin «Qúlagerdin» ózi aitypty. (Biz búl jerde Aqannyng «Qúlager» әnin aityp otyrmyz). Onda әr shumaq sayyn «Áy, Bóribay-әi-әi-әi» dep qaytalanyp, túla boyyndy shymyrlatatyn óksik bar. Arada qos ghasyr ótse de osy әn býgingi úrpaqqa Batyrash emes, Bóribaylap jetui teginnen-tegin bolmasa kerek. Olay bolsa, kýni býginge deyin Qúlager ólimine kinәli bolyp kelgen Batyrash esimining búghan esh qatysy joq ekendigin ashyq aitugha tiyispiz. Jazyqsyz jangha tanylghan qiyanat pen qauesetting aq pen qarasyn ajyratyp beru tarih aldyndaghy mindetimiz ekendigi belgili…

IMG_9443

Yqylas Oljay

http://argymaq.kz/

0 pikir