(«Múhtardyng ólim kýii»)

1.

Jiyrma bes jylgha sozylghan qughyn men sýrginning sýrkili kózining otyn sóndirse de, jýregining otyn sóndirmep edi. 1954 jyly aqpannyng 24-júldyzy kýni diktovka[1] jasap túrghan kezinde birese kózinen jas búrshaqtay tamyp, birese tiylyp, qystyghyrylyp baryp:

«Úly keudening ystyq demi toqtaldy. Shól dalany jaryp aqqan dariyaday, iygilik ómir ýzildi. Sonau bir shaqta tasty taqyr, jaltyr biyik basyna jalghyz shyqqan zәulim alyp shynar qúlady. Ómirden Abay ketti!»,– degende ókisip jiberdi.

Jiyrma jylgha úlasqan úly enbek «Abay joly» roman-epopeyasy osylay ayaqtaldy. 

Osynday dýdәmaldy óliara tústa Qazaqstannyng basshylyghy auysyp, Shayahmetovting orynyna Ponomarenko keldi. Sayasattyng beti jyly bastady. Respublikadaghy búl jaghdaydy Mәskeudegi M.Áuezovke emeuirinmen bayandap jazghan hatynda Á.Tәjibaev:

«Mýmkin bizge jaqsylyq, janalyqtardy arqalay kelgen Ponomarenkomen óziniz kezdesip, sóilesken de bolarsyz. Sondyqtan mening hatym jýirik habarshy emes, mimarat sәlemshi ghana. Basynyng syrty qanday taqyr bolsa, ishi de sonday taqyr Júmabay ketkeli, ol kótergen maymyldar әlsirey bastaghaly, bizding anqauymyz әdemilenip keledi. Duman toydy Ponomarenko ala keldi. Ghabiyden deputat bolady degende bir toylap edik, saylanyp qaytqanyn taghy quanysh ettik. Plenum ótti. Adam siyaqty adam, shyn adamnyng sózin aitty. Jazushylargha iltipat, meyirim kórsetti. Núryshev siyaqty qoqyrsyqtar kiruge tesik tappay búghyp otyrdy. Janadan soghylatyn jaqsy ýiding proektisin jasau, soghylatyn orynyn tandau da bizge jaqsy ermek. Biz búryn halyqtyng mahabbatyna ghana sýienushi ek qoy. Endi aqyldy el basqarushylardy da seze bastaytyn siyaqtymyz. Endi búzyqtar jaltaqtay bastaghan kórinedi. Tamasha emes pe, qompighan, tikendegen, әkirendegen Shújyqúlynyng `(Sujikov – Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy – T.J.) ózin kórseniz edi. Maylaghan qasyqtay jylp-jylp etedi...

Múha, men Abay komissiyasynyng sekretary em ghoy. Onyng birinshi mәjilisi ótti. Jetim qyzdyng toyynday qyp ótkizgisi kelgenderding de tegi bolatyn emes. Taghy da Ponomarenko joldas aralasyp, qúlash – jarqyn qosyla bastady. Qarjy mol jiberiletin boldy. Abaygha pamyatnik salu, oghan arnalghan plenumgha qonaqtar shaqyru, olargha syi-siyapat jasau, Mәskeude de tәuir ótkizu, banketter ótkizu, týgel josparlanuda. Toydaghy bayandamashy siz bolarsyz. Sondyqtan da osy bastan jaqsy әzirlenuiniz kerek, bar bilgeniniz, barsha berilgeniniz týgel salynsyn»,– dep kóterinki lebiz bildirdi.

1954 jylghy kóktemdegi jazushylardyng plenumynyng qarsanynda Qazaqstan Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy Panteleymon Kondratievich Ponomarenko M.Áuezovti kensesine onasha shaqyryp, týnning ortasyna deyin eki saghattan asa әngimelesip, kóniline senim úyalatty. Ol osy sezde sóilegen sózinde:

«Sosializm talantqa óte múqtaj. Sizder qyzmet babynyng paryzyn óteu ýshin de daryndy adamdardy tauyp, ony kóterip, kenes ókimetine qyzmet etuge baulularynyz kerek edi. Al sizder, ózderinizde bar sol azdyng qadirine jetpey, kir sudy basyna tógip, qatardan shyghardynyzdar. Sizder solargha qol kóteru arqyly sizder halyqtyng bolashaghyna, sosializmge qol kóterdinizder»,– dep batyl aitty.

Búl – eluinshi jyldary qudalaugha úshyraghan Múhtar Áuezovke, Qanysh Sәtbaevqa, Iliyas Omarovqa, Tólegen Tәjibaevqa, Ermúhan Bekmahanovqa, Ahmet Júbanovqa, Esmaghambet Ismaiylovqa, Qajym Júmaliyevke, Qayym Múhamedhanovqa, Bek Sýleymenovke ghana emes, múqym alash ardagerlerine, sonymen qatar últynyng barlyq adal perzentterine qaratyla aitylghan emeuirindi túspal dep te týsinuge bolady. Sonymen qatar múnday erkin sóileuining ekinshi sebebi, múnda ýlken sayasy jәne «kommunistik kolonizatorlyqpen» astasyp jatqan otarlau iydelologiyasynyng qyrtysty pighyly jatyr edi.

Birinshiden, býkil eldegi qughyn, sýrginge úshyraghandar jónindegi qastanshyqpaghyr sayasattyng beti beri qarap, «jylymyq» atanghan «otamaly mausymgha» dayyndyq júmystary jýrgizilip jatqan. Qauipsizdik mekemesining qújattary rettelip, atylyp ketkenderding isteri әskery prokuratura men tribunalda qayta qaralyp, olardy jappay aqtaudyng amaldary oilastyrylyp jatqan. Osy baghytta Ortalyq komiytetterge ýgit-nasihat júmystaryn saqtyqpen jýrgizuge núsqau berilgen. Soghan oray barlyq odaqtas respublikalardaghy eluinshi jyldary sottalyp, jer audarylyp, qysymgha úshyraghandardy erkindikke shygharu mәselesi birinshi kezekke qoyyldy.

Al Qazaqstan jaghdayynda múnyng asa manyzdy últtyq mýddeni qozghaytyn ekinshi bir jymysqy astary bar edi. Qazaq dalasy patshanyng da, Stolypinning de, Leninning de, Stalinning de jýzege asyra almay «armanda ketken» ýlken nauqannyng aldynda túr edi. Al «jylymyq» pen «tyng epopeyasynyn» óliarasynda respublikanyng negizgi túrghyn halqyn, yaghni, qazaq últynyng kónilin ornyqtyru ýshin búrynghy basshynyng bedelin әlsiretip, «auyl sharuashylyghyn órkendetude nemqúraylylyq jibergeni», al shyndyghynda, tyng kóteruge qarsy bolyp, «tiyisti sharalar qoldanbaghany ýshin» orynynan alynghan J.Shayahmetovting betine shirkeu týsiruding ontayly sәtin paydalanbau – sayasy kórsoqyrlyq bolar edi. «Bir qolmen nan berip, qúshaqtaghanda keudene injildi tósep, ekinshi qolymen tu syrtynnan qanjaryn qadap túratyn» «qasiyetti әkeylerdin» tәsilin kommuister sonday bir әkkilikpen qoldandy. Stalinnin, Hrushevtin, Brejnevtin, Andropovtyng túsynda iydeologiyany uysynda ústap túrghan «súr kardinal» Suslovtyng ayar aqylyna boylay bermeytin «partizan Ponomarenko» da múny týsine qoydy. Óitkeni ol ózining maydandyq tәjiriybesi arqyly qarauyldy dәl kózdey biletin. Sol jylghy tamyz aiynda Opera jәne balet teatrynda ótken ziyalylar bas qosqan, «tyng epopeyasynyng bastalghanyn» saltanatty týrde jariyalar aldynda:

«Qazaqstan úlan asyr tabighat baylyghyna iye, ken kózderi qisapsyz mol, yaghni, keleshegi orasan zor alyp respublika ghana emes, mәdeniyeti joghary, ósip órkendegen últtyq túlghalargha da bay. Ókinishti jәit: osy baylyqtardy el mýddesine keninen paydalanugha respublikanyng búrynghy basshylarynyng óresi jetpedi. Mysaly, qazaq halqynyng ataghy әlemge mashhýr tarihy túlghalary – geolog-akademik Q.IY.Sәtbaev, ghalym-jazushy M.O.Áuezov, ghalym-kompozitor A.Q.Júbanov siyaqty asa talantty perzentterin jәne basqalardy qamqorlyqqa bólep, el kәdesine jarar iri júmystargha júmyldyrudyng orynyna sham alyp týsip, kýn kórsetpey, tughan elinen bezuge mәjbýr etkensizder. Osydan song sizderden qanday jaqsylyq kýtuge bolady?»,– dep (M.Sәrsekening audarmasy) kesektene zil tastady.

Aqiqatyna jýginsek jәne jogharyda keltirilgen qújattarda kórsetilgenindey, J.Shayahmetovting Ghylym Akademiyasyndaghy Qazaqstan tarihy men әdebiyeti turaly qysym kórsetu sharalaryna, Edige men Kenesarynyng qozghalysyn reaksiyashyl dep jariyalaugha, sony syltaurata otyryp Q.Sәtbaev pen M.Áuezovti, E.Bekmahanovty qudalaugha qarsy boluy – «respublikanyng búrynghy basshylarynyn» búl nauqannyng astaryn týsinuge «óresi» jetkendigi edi. SOKP Ortalyq komiytetining ghylym men iydeologiya bólimderi qazymyrlyqpen jýrgizip, «Pravdany» әshkereleushi qúral retinde paydalanyp, «myltyqsyz maydan» ashqan, onyng qarsylyghyna qaramastan erkinen tys Qauly, Qarar shyghartqanyn «partizan Ponomarenko» da biletin. Alayda «shyndyqtyng kózin boyaugha» (Abay) qúrylghan kommunistik ayar sayasat halyqtyng kónilin qalay tabudyng jolyn jaqsy iygergen bolatyn. Últtyq túlghalardy qaytaryp, «әdildik ornatqanynyn» tóleuining bodauyna býkil Qazaqstandy basybayly etti. Elin azdyrdy, jerin tozdyrdy. Egerde ar jaghynan óktem kýsh iyterip túrmasa býkil bir halyqty kýstәnalap, ózderi istegen kýnәlary ýshin ózgeni jazghyryp: «Osydan song sizderden qanday jaqsylyq kýtuge bolady?»,– deytindey óktem qúqyqty Ponomarenkogha eshkim de bergen joq bolatyn.

Sol kezdegi Ortalyq komiytetting iydeologiya jónindegi hatshysy Múhamedqaly Sujikovting «Men ol turaly jaqsy kózqarastamyn» atty J.Shayahmetov turaly esteligindegi:

«Qazaqtyng manday aldy intelliygensiya ókilderimen qoyan-qoltyq aralasa enbek ettim. A.Júbanov, M.Áuezovti qudalaudy toqtatugha qatystym. Ángimening shyny kerek, qughyndalghan Áuezovti, Sәtbaevti Mәskeuden Almatygha shaqyryp alghan, E.Bekmahanovty týrmeden bosatugha kómek bergen – Ponomarenko men Brejnev edi. Múnday jaqsylyqty qazaq halqy esh uaqytta úmytpauy kerek»,– degen derek nazar audarudy qajet etedi.

Mәsele mynada, egerde osy ýsh adam – Ponmarenko, Brejnev, Sujikov respublikanyng basshylyghyn qolgha almasa, onda búrynghy jetekshiler J.Shayahmetov pen I.Omarov, nemese osy eki toptan mýlde basqa bireuler biylik tizginin ústasa, onda Áuezovti, Sәtbaevti, E.Bekmahanovty elge qaytaru sharalary qoldanylar ma edi, joq pa edi? Bizding oiymyzsha, búl jalpy kenestik qoghamnyng baghyty jәne qalasa da, qalamasa da onday sheshimdi qabyldaugha mәjbýr bolar edi. Egerde J.Shayahmetov pen I.Omarov óz orynynda qalghanda, mýmkin, osy «oyrandy nauqandy» bastaghan S. men T., jәne taghy da basqa Pәlensheler men Týgensheler ghylym men mәdeniyetting sahnasynan mýldem yghystyrylar ma edi, kim bilsin.

Óitkeni olar keyin de, әsirese, Sәtbaev pen Áuezov, Bekmahanov dýniyeden ótken song ózderining azuyn qaytadan bilep shygha keldi de, seksenishi jyldargha deyin iydeologiya sayysynda yqpalyn jýrgizdi, onymen qoymay, artyna alghan betinen ainymaytyn shәkirtterin qaldyryp ketti. Al ol shәkirtter tәueslsizdikten keyin de sol ústanymyn búrynghydan beter qorghap, Qazaqstan ghylymyn jalghan baghytqa beyimdep, jalghan sayasat pen iydeyany tújyrym retinde úsynyp, memlekettik iydeyany Alash iydeyasynan auytqytyp әketti.

Abaydyng dýniyeden ótkenine elu jyl tolghanyn eske alu rәsiminen bastap Múhtar Áuezovting baghy qaytadan kóterildi. Onyng taghdyryndaghy betbúrysty oqigha 20-shilde kýni ótti. Sol kýni Almatynyng ainymas parasat belgisine ainalghan Abay eskertkishining irgetasy qalandy. Áriyne, Til jәne әdebiyet institutyna jәne uniyversiytetke qaytadan qyzmetke alyndy, yaghni, búrynghy búiryq kýshin joydy. Onyng sol kezdegi kónil-kýiin aqyn shәkirti T.Moldaghaliyev:

«Kýz. Jyldar ótti. «Mýmkin bir kýnderi búl pәnnen Múhang ózi kep leksiya oqyr әli»,– dep  qarap túr Hanghaly aghamyz. Aytqanynday Múhang QazMU-ge qayta oraldy. Asyl ústaz Abay turaly leksiyasyn bizge birtýrli kónilsiz oqydy. Anau bir jylghy shabyt oty Múhtar aghanyng boyynan kórinbey ketti...»,– dep múnaya da, ókine de eske alady.

Osy kýnnen bastap kóterilgen Múhtar Áuezovting bedeli men mysy endi eshkimge des bermedi. Tipti, Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovting de aidyny men aibyny, aibary men ataghy, soghan qosa ilesken shataghy da Múhtardy seskendire almady. Ol mәngilik danq túghyryna kóterilip bara jatty. Al SOKP-nyng HH qúryltayyndaghy «jeke basqa tabynushylyqty» әshkerelegen ataqty tarihy sheshimi múqym intelliygensiyadan, sonyng ishinde jiyrma jyl boyy sayasy qysym men jazalaudyng qyspaghynda jýrgen Múhtar Áuezovten de «qarghys qamytyn» sypyryp tastap, erkin tynystaugha mýmkin berdi. Múny aqyl-oy iyeleri «jylymyq» dep atady. 1955 jyly Qanysh Sәtbaev Ghylym Akademiyasyna, Ermúhan Bekmahanov, Esmaghambet Ismaiylov, Qajym Júmaliyev, Qayym Múhamedhanov aidaudan qaytyp oraldy.

Sh.Shokiyn: «... 1954 jyly qarashada Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng jalpy jinalysynyng kezekti sessiyasy ótti. Onda meni akademik jәne shiykizat qory bólimining tóraghasy etip saylady. Kelesi jyly meni akademiyk-hatshy etip bekitti. Akademiyanyng qúrylghanyna toghyz jyl ótti. Bir jyl búryn respublika basshylyghynda kezekti ózgerister boldy. Qazaqstannyng partiya úiymyn P.K.Ponomarenko men L.IY.Brejnev basqardy. ... Respublikanyng jana basshylary әdilettilikti qayta ornatudy kózdedi. Elu besinshi jyldyng jazynda Sәtbaev, Pavlov, Paligov, Áuezov, Tәjibaev jәne men Qazaqstan Kompartiyasynyng Ortalyq komiytetine shaqyryldyq. Ortalyq komiytetting birinshi hatshysynyng keng bólmesinde bizdi Ponomarenko men Brejnev qarsy aldy. Panteleymon Kondratievich, (men onymen ýsh ret kezdestim), ashyghyn aitsam, ol meni ózine tartyp әkete almady. Kóbinese úrandatyp sóiledi, mýmkin, әdeyi solay jasady ma, әlde, partiyanyng taqtasyna oryndy-orynsyz túzdyq aralastyryp sóileu ózining ýirenshikti mәneri me eken, kim bilsin. Ony: sen saylamasang da, tek tanystyru arqyly ghana taghayyndap qoysa da, kósemning boyynan onyng moralidyq jәne parasat payymynyng senen qanshama biyik túrghanyn izdeysing ghoy. Onsyz qanday basshy bolmaq? Múnday artyqshylyq Ponomarenkonyng boyynan bayqalmady. Brejnev onyng sol jaghynda otyrdy. Sol jyldardaghy filimderdegi partorgting kóp kóshirmelerining birine úqsaydy. Qarap otyrady, tyndaydy, birinen keyin birin toqtatpay temeki tartady, kenet – әdilettilikti ornatyp shygha keledi. Al Brejnev adamdardyng betine tura, qadala, ashyq qaraydy. Bir sózben aitqanda jigitting qyrany. Eki-ýsh sóz aitady da, taghy da tura qarap tyndaugha kóshedi.

Ponomarenko bizge: Qonaevting Ministrler Kenesine auysuyna baylanysty bizben akademiyanyng preziydenti turaly aqyldasugha shaqyrghanyn – habarlady. «Sizder akademiyanyng basshylyghyna kimdi layyq dep esepteysizder?»,– dep súrady birinshi hatshy. Sәtbaevtan basqalardyng barlyghy da bir auyzdan Qanysh Imantayúlyn úsyndy. Akademik ózining densaulyghy men geologiya institutyndaghy júmysynyng qarbalastyghyn aldygha tartyp, birden bas tartty. Ángimening ayaghynda Ponomarenko: Brejnev ekeui dәrigerlermen kenesip, sodan keyin sheshim qabyldaytynyn jetkizdi. Birneshe apta ótkennen keyin Sәtbaevti qaytadan preziydent etip saylady». 

Osydan bastap Q.Sәtbaev pen M.Áuezovting basyna ýiiriletin búlttar olardyng baqyt qúsy sharyqtaghan aspan ayasynan tómende qaldy.

Qayym Múhamedhanov (Estelikten): «…Elu besinshi jyly aqtalyp, týrmeden bosadym. Moyynty-Shumen kelip, Almatynyng vokzalyna týstim de, Esmaghambetting ýiine telefon shaldym. Ol aidaudan kelip qoyypty. Amandyq-saulyqtan son-aq, ol:

– Oibay, bauyrym, Múhtargha telefon shal. Bәring kelip, Qayymdy tastap kettinder dep tóbemizge shay qaynatyp, bizben sóileskendi qoydy. Ózi Indiyagha jýrgeli jatyr,– dedi.

Múhtarmen sóilestim. Bayqaymyn, telefonnyng arjaghynda bulyghyp túr. “Ýige kel!”,– dedi. Ýstimde týrmening kiyimi, qaltamda alty-aq som aqsha bar. Ári poezd ýsh saghattan keyin Semeyge jýredi. Múhtar búl kezde keybir mәselelerge baylanysty keshirim de súrap qoyghan. Sol da qityghyma tiyip túr.

– Jaraydy, Qayym, on bes kýn ýiinde dem al da, maghan kel. Jengene aityp ketemin. Keninen әngimelesemiz,– dedi ol.

Múhtar ekeuimiz aghaly-inidey Almatyda qauyshtyq. Syrymyzdy, shynymyzdy aitystyq. “Abaydy halqyna berip ketem desen, Múhtar, basynnyng amandyghyn tile. Bizding sharuamyz bitip, talqanymyz tausylghan adambyz. Partiyadan keshirim súra”,– dep aqyl aitqan Ahmet Baytúrsynov eken. Osy syryn maghan ghana aitty.

– Týrmede qalay jattyn? Pәli, biz – Maghjan, Jýsipbek, Ahmet bәrimiz bir kamerada jatyp, basymyz qosylyp, bir jasap qaldyq”,– dep mysqylmen kenk-kenk kýledi Múhan.

Mening de ashuym tarqaghan. Bir sәtte Múhtar:

– Qayym, sen týrmede ne oilap otyrdyn?,– degeni. Bir kisilik kamerada otyrghanymdy, kórgen qorlyghymdy aittym da, mynau ólenimdi oqy jóneldim:

Otyrdyq tar qapasta kýndi sanap,

Úiqysyz ótken týndi jylgha balap.

Móltildep kóz jasynday kep qapsyng ghoy,

Kózimnen bir-bir úshqan qayran araq.

Deytúghyn uaqyt jetip, soqty saghat.

Saghynghan sonday kýndi qylmay taghat.

Jarq etip búlttan shyghyp kýtken kýnim,

Aq qúsy әdiletting qaqsa qanat.

Der edim sonda, dýniye, armanym joq.

Taghdyrgha taba bolyp qalghanym joq.

Kórsetting qorlyghyndy, zorlyghyndy,

Keudemnen jýregimdi alghanyng joq.

Ór zorlyqpen basymnan erkimdi aldyn.

Ájim saldyng betime, kórkimdi aldyn.

Anqyldap aq kónilmen aldanbasqa,

Auzymnan ainymaytyn sertimdi aldyn.

Otqa saldyn, otyrdym jiger qaynap,

Tordaghy arystanday kózim jaynap.

Shyndalyp sharbolattay shyqtym, mine,

Otyrmyn ózinmenen kýlip-oynap».

IYә, búl әngimeni Qayym degdardan biz de jii estushi edi. Onyng ózi derbes bir týsinikti qajet etetin әngime.

Ensesin tez kótergen Múhtar Áuezov búryn ózi yghyna jyghylatyn adamdardy endi ózining yrqyna beyimdeuge ynghay tanytty. Mysaly, eluinshi-elu birinshi jyldary «Znamya» jurnalynyng qatardaghy qyzmetkerining jedelhatymen Mәskeuge birneshe ret úzaq merzimge úshyp kelgen Áuezov, endi oghan talap qoyyp, bas redaktor V.Kojevnikovtyng ózine ses tanytqanday synay da bayqata bastady. Oghan sol tústaghy qazaq әdebiyetining SSSR Jazushylar Odaghyndaghy kenesshisi Tәken Álimqúlov pen jol ma jol audarushy Zeyin Shashkinge jazghan tómendegi hatynyng mazmúny dәlel:

«7 tamyz. Qúrmetti ini-dostar Tәken men Zeyin! Men sen ekeuine bir ótinish-tapsyrma aitqaly otyrmyn. Mәsele mening songhy kitabym «Abay jolynyn» 2-inshi kitaby jayynda. Osynyng audarmasyn V.V.Smirnova auyryp qalyp, qatty sozyp ketti. Keyin soghan kómek etsin dep Faizova Raziyany bir atap edik. Artynan ol aralaspasyn dep ózim qaytyp aldym, sebebi, ol qazaqshany týsinbeydi, tanymaydy eken. Ne qazaqshany bilmese, ne audarushy esebinde dendýris, tek qana bastaushy audarushy bolsa – ony kómekke alyp ne bereke tabamyz! Zoya Sergeevna Kedrina bir Pisimennyy degen, men bilmeytin bireudi rekomendovati etip edi. Odan da is shyqpady, podstrochnikpen is istep kórmegen adam eken. Maghan: «Siz qasymda otyrmasanyz podstrochnikpen audaryp bolmaydy»,– depti. Odan da kýder ýzdim. Qazir endi oilap-oylap kep óz qasymda otyryp isteytin Anov N.I. tapsyrghaly otyrmyn. Jarymyn V.V.Smirnova audarghan, mynau qalghan jarymyn, 3-glavany audarady.

Al, senderge tapsyratyn sózge әli jetkem joq, sabyr etip shyday túryndar! Janaghy audarma qyrsyghynyng bógelisimen (uәjin) dәleldep Kojevnikov («Znamya»): «Biz jaqynda basa alatyn emespiz, endi qaytyp alasyz ba, qaytesiz»,– dep jazypty. Men osy sózdi SK KPSS otdel kulitury Polikarpovqa jazyp, narazylyq aittym. Sebebi, audarma mening mindetim emes, «Znamyanyn» ózi úiymdastyru kerek, sonyng mindeti, al Kojevnikov maghan audarmany mindet qyp teris istep otyr, audarmashyny tapsyn da tez audartyp, bastyrsyn – dep talap ettim. Kelesi jyl mening 60 jyldyghym jәne jazushylyq enbegimning songhy kitaby – odaqtyq oqushynyng aldyna shyghuy, mening tarapymnan zandy talap ekenin aittym. «3namya» deytinim, basqaday jana jurnalmen kelisuge endi kesh. Sharty, mindeti bar «Znamya» ózi ada qylsa eken dep otyrmyn. Osy jaydy, sen Tәken, Semen Vladimirovich pen Tihonovtargha da bildirip qoiyng qajet bolar.

Al mening diktovati etkenimdi aitsa, men anau «Abay» romanynyng da qaq jarymyn – júrt sýisinip jýrgen qaq jarymyn da solay jazgham. Men diktovati etkeli 14 jyl boldy. Zamanynda Mark Tven, Lo pe de Vega – talay jazushy tәjiriybe ala kele jazghan-dy.

Shynynda «Abayda» ghashyqtyq tili, sezim tili basym bolsa, myna kitapta oishyl bolghan Abaylardyng auzynda Abay ózi aitpaghan, biraq aitugha mýmkin sheber, tereng filosofiyalyq aforizm tolghaular bar. 5-nshi, 6-nshy bólimderdi әsirese eske alsandar eken. Búl kitap «Abaydan» joghary – qoghamdyq jóninde panislamizm, burj. nas-zmnen alysu dәl osynda. Ýlken oilar, keyingi jaylar basy (tartys jaylar) osynda. Osyny basa aityp ekeuing ten, audarylyp basyluyn talap etip maqala jazsandar deymin. Men Zoya Sergeevnagha da jazdym. Keyin sol kisige tabys etinder, ózi týzey týsse qarsy bolmandar. Ol sentyabri basynda demalystan qaytady, telefony – d. 7-28-36 (ýii) – sonymen jalghasyndar, gazetagha bastyrady. Osyny ekeuinnen qatty ótinemin. Ózim sentyabri ortasynda baramyn. Osyny alysymen jauap jaz, Tәken!».

IYә, búl hattyng emeuirini men talaby mýldem basqa. Al epopeyanyng diktovkamen jazyluynyng dúrys, búrystyghy shygharmashylyq psihologiyasyna qatysty derbes mәsele. Onyng útysy men útylysyn saralau búl әfsananyng mindetine jatpaydy.

Sonymen, «jeke basqa tabynushylyqtyn» әshkerelenuining nәtiyjesinde el-júrt ta erkin tynys aldy. «Halyq jaulary» da aqtala bastady. Aqtalu ýshin sol ústalghan «halyq jauynyn» songhy júmys oryny minezdeme berui tiyisti edi. 1957 jyly 26-kókekte Sәken Seyfullinnin, Beyimbet Maylinnin, Iliyas Jansýgirovting azamattyq túlghalary aqtalyp, Jazushylar Odaghynyng mýsheligi qalpyna keltirildi. Olardyng shygharmashylq múralaryn aqtau turaly 1957 jyly 3-qyrkýiekte Jazushylar Odaghy tóralqasynyng mәjilisi ótti. Últtyq ruhaniyattyng saltanatyn jariyalaytyn múnday sәtterde tek aq niyet qana, isting iygiligi ghana ortagha salynugha tiyisti búl otyrysta:

Gh.Mýsirerov: «Olardyng shygharmalar jinaghy jazylu (podpiska) arqyly jýrgizilsin;

S.Múqanov: Búl jazushylardyng shygharmalaryn jariyalau maqsatynda jeke-jeke redaqsiyalyq alqa qúrylsyn;

Á.Tәjibaev: Búl jazushylardyng enbekteri, әriyne, zertteu ýshin ghana kerek, sondyqtan da biz Ghylym Akademiyasynyng mindetin ózimizding moynymyzgha ala almaymyz. Olardyng shygharmalarynyng barlyghyn jappay jariyalau da daraqylyq (ogulino) bolady jәne býgingi kýnning talabyna jauap beredi dep te aita almaymyz. Ázirshe ýsh tom etip basyp shygharsaq ta jetkilikti, qalghanyn baspalar oilana jatar. Mysala iri aqyn Iliyas Jansýgrovting «Dala» dastany qysqartudy qajet etedi. Onda jariyalaugha jatpaytyn, alyp (izolirovati) tastaytyn tústar bar. Búl jazushylardyng shygharmalaryn býgingi kýnning talabynan qaytadan qarap shyghu kerek. Biz búghan barynsha jauapty qarap әri qatang talap qongymyz shart»,– degen pikir bildirdi.

Múqym últtyng ólgeni tirilip, óshkeni janghan kýni, Ábdildә Tәjibaevting búl qaupi neden tuyp otyr? Sayasy qyraghylyq pa, joq, әbden ýreylenip qalghandyqtan da jauapkershilikten qashyp otyr ma, әlde, «aqyndyq bas asauyna» erik bergen qyzghanyshtyng qyzyl tyrnaghy ma? Kim bilsin. Qauipsizdik komiytetining tóraghasy V.V.Gubin Ahat Shәkәrimúly Qúdayberdiyev pen Zyliha Júmabaevanyng ótinishine oray  Shәkәrim men Maghjan Júmabaevty aqtau, ne aqtamau turaly Jazushylar Odaghynyng pikirin súrady. Gh.Mýsirepovting olardy aqtau mәselesin qoldaytyny turaly haty qosa tirkeldi.

1957 jyly 20-qarashada Odaqtyng tóraghasynyng orynbasary retinde Á.Tәjibaev olardy «mәngilik aqtalmaytyn, últshyl-burjuaziyashyldar, shygharmalarynyng kórkemdigi tómen aqyndar» – degen maghynada hat jiberdi. 1987 jyly aqpan aiynda Oljas Sýleymenovting úiymdastyruymen qauipsizdik komiyteti mekemesining jeti polkovniygimen ótken kezdesudegi osy joldardyng avtorynyng «alashordashylardy aqtau» mәselesi turaly súraghyna MQK-ning orynbasary K.Ábdirahmanov Á.Tәjibaevting osy hatyn oqyp berip: «Mәsele bizde emes, ózderinizde»,– dep edi. Sol otyrysta Ghalym Ahmedov marqúm múnday qatynasty kezinde jazudan bas tartqanyn, biraq ony erikten tys basqa bireuge jazdyrtyp, saldyrghanyn aitty. Búghan qaraghanda jogharydaghy pikirding qalayda kezdeysoq aitylmaghanyn, ashyghyn aitqanda, Á.Tәjibaevting arnayy qúpiya mekemelerding tapsyrmasyn úzaq jyldar boyy oryndap kelgenin dәleldeydi.

Oghan kәri aqynnyng shau tartqan shaghyndaghy myna minezi dәlel. Arhivtegi osy derekke keshki saghat beste kózimiz týsti, kóshiruge tolyq ýlgermey, ertenge qaldyryp kettik. Sol týni tanghy 7-de Á.Tәjibaev ýige habarlasyp, shúghyl, bir saghattyng ishinde ýiine keludi búiyrdy. Bolymsyz әngimemen toghyz jarymgha deyin ústady. Al arhivke barghanymyzda әlgi «isterding joghalyp ketkenin» bildik. Arhivtegi arnayy mekeme adamdarynyng tapsyrystyng izin joyyp ýlgeruine mýmkindik berui ýshin bizdi «bógey túrghany» anyq edi. Soghan qarap ol kisi ózining sol qúpiya mekememen baylanysyn ghúmyrynyng sonyna deyin ýzbegen eken-au degen kýdik úyalady. Búl pikirimizdi baspasóz arqyly ashyq bildirgenimizde ol kisi eshqanday jauap bermedi, ne qosymsha pikir bildirmedi.

Sonymen Á.Tәjibaevting qarsylyghyna qaramastan 1957 jyly 18-qyrkýiektegi otyrysta: S.Múqanov – S.Seyfullinnin, Gh.Mýsirepov – B.Maylinnin, M.Áuezov – Iliyas Jansýgirovting kóp tomdyqtarynyng basylymynyng tóraghalyghyna bekitildi. 1957 jyly 12-shildede M.Áuezovting 60 jasqa toluyna arnalghan mereytoy mәselesi qaralyp, bas bayandamashy S.Múqanov úsynyldy. Múny M.Áuezovting ózi de qoldady.

(jalghasy bar)

Abai.kz