Er Jәnibek bahadýrding 300 jyldyq toyyna arnap ShQO әkimshiligi jariyalaghan alaman jyr bәigesi mәresine jetti. Mýshәirada elimizding belgili aqyndarynan bastap, jas talanttargha deyin baq synasty. Jyr dodasynda seksennen astam ýmitkerding qatarynda Mongholiyadan, Qytaydan tanymal aqyndardyng boluy mýshәira dengeyin kóterip, auqymyn keneyte týsti.

Bәige qorjynyna kelip týsken tuyndylardyng ishinde batyr bolmysyn jan-jaqty somdaghan kólemdi poemalar da, tolymdy tolghaular da, órnekti ólender de boldy. Alayda, bәige jenimpazdaryn anyqtau qazylar alqasyna onay bolmady. Sebebi kópshilik aqyndar batyrgha qatysty kóne anyzdardyng ayasynan shygha almay, tarihy oqighalardy bayandaudan asa almay, birin biri qaytalaugha úrynghan. Aytalyq, Kókdónen men Aq tugha qatysty ólenderding ózi 30-dan asty. Sarapshylar múnday birsaryndy ólenderding ishinen tandaulylaryn ghana súryptap aldy. Er Jәnibekting tarihy túlghasyn jyrlay otyryp, býgingi kýnning biyiginen sóz aita bilgen, zaman tynysyn, qogham kelbetin terennen qozghaghan kórkem tuyndylardy basty nazarda ústady.

Sonymen, bilikti ghalymdar men tanymal aqyndardan qúralghan, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, aqyn Nesipbek Aytúly tóraghalyq etken qazylar alqasy saraptap saralay kele tómendegidey úigharymgha keldi:

Bas jýldeni (temir túlpar) – «Erlik jyry» atty ólenimen Qazaqtyng arqaly aqyny, Alash syilyghynyng iyegeri Jýrsin Erman jenip aldy.

Birinshi oryn almatylyq tanymal aqyn Baqytbek Bәmishúlynyng «Ruh jyry – Er Jәnibek» poemasyna berildi.

Ekinshi oryndardy «Er Jәnibek» ólenimen óskemendik Azamat Tasqara jәne «Jәnibek – Er Jәnibek – By Jәnibek» dastanymen jezqazghandyq Kenjebay Ahmetov enshiledi.

Ýshinshi oryndardy mongholiyalyq Súraghan Rahmetúly «Jarqa Elibrusi», «Kiye» atty ólenderi ýshin, astanalyq Aqberen Elgezek «Er Jәnibek, Er Jәnibek!» tolghauy ýshin, óskemendik Áskerhan Aqtay «Qyrlauly nayza qolgha alghan» tolghauy ýshin iyelendi.

Yntalandyru syilyqtary ShQO-tyq Ayjaryq Ábilhasymovtyng «El qorghany – Er Jәnibek» poemasyna, manghystaulyq jas aqyn Edilbek Dýisenovting «Er Jәnibek» tolghauyna, astanalyq Bauyrjan Qaraghyzúlynyng «Er Jәnibek ruhyna» ólenine, atyraulyq Áliya Dәuletbaevanyng «Jәnibekting aq tuyn joqtau» ólenine, almatylyq Maqsúthan Barkól-Dәleyding «Aruaghyng aunasyn» terme-tolghauyna búiyrdy.

Sonymen birge Semey qalasynyng әkimi Aybek Kәrimov, Shәkәrim atyndaghy Semey Memlekettik uniyversiyteti jәne «Er Jәnibek» qory taghayyndaghan arnayy syilyqtardy Egeuhan Múhamәdiqyzy (ShQO), Qayrat Kәmey (QHR), Erlan Jýnis (Astana), Adalbek Aqmәdiyúly (Almaty), Tolybay Abylaev (Qyzylorda) qatarly aqyndar qanjyghasyna baylandy.

Jýldegerlerdi marapattau rәsimi Óskemen qalasynda ótedi. Uaqyty qosymsha habarlanady.

Abay-aqparat