(Jalghasy)

Býgingi qazaq qoghamynyng – dertti qogham ekeni anyq. Onyng dauasyn tabu ýshin operasiya jasar aldynda dәrigerler adamnyng aghzasyna qalay analiz jasasa, biz de býgingi qoghamgha sonday tiyanaqty týrde taldau jasauymyz kerek. Biylik – últtyq memlekettik qúrylymnan betin búryp, últtyq mýddeden tys qalyp, ózderin ózi qyzyqtap, qúrylyqtan bólingen salyndy aralgha úqsap, shyr ainalyp, zaman aghysynan, yaghni, memlekettik basqarudan – «men, men» men mendik» basqarugha kóshti. Biylikting óz halqyna ghana emes,  keshe ghana aldynda tizerlep qolyn qusyryp, onsyz Qazaqstan kýnin kóre almaytynday óbektegen OBSE-ning ózine kilt teris әri short búrylghany sonday, moynyn ýzip ala jazdap túr. Al halyq keshirse de, olar – europalyqtar múnday «betbúrysty» keshirmeydi. Týbi ne bolaryn qaydam, әiteuir, nazasy men jazasy halyqtan aulaq bolghay. Óitkeni, keshe ghana «eli ýshin tughan erden ainalayyn» dep әndetken halyqtyng keudesine oq tiydi. Myltyq әli de oqtauly. Myltyq әli de halyqqa tasadan  kezelip túr.

Búryn qatardaghy tergeushining jazyqsyz әieldi qylmysqa tartyp, shyryldatqany ýshin, qatardaghy jazalau otryadynyng ózining әke-sheshesine qarsy oq atqany ýshin jaghamyzdy ústaushy edik. Endi onymen generaldar ainalysatyn bolypty. Býkil monarhiyalyq Reseyding bedelin saqtap qalu ýshin aulagha dambalyn ilip qoyghan kempirdi sotta qorghaghan qazaqtyng jiyeni, ataqty advokat Plevakonyn: «Sorly Resey! Soryng endi   qaynaytyn boldy! Bir kempirding dambalyna bola ar-ojdanyng tógildi-au! Endi ol kempirdi sottamasaq bolmaydy,Reseyding namysy ketedi. Bishara kempirding dambaly betine shirkeu bolghan sorly Resey! Sottanyzdar, myrzalar! Kempirdi sottauyn sottaysyzdar-au, biraq Reseyding betine shirkeu bop jabysqan myna dambaly qúrghyrdy qalay sypyryp tastar ekenbiz. Sol qiyn bolady-au», – degen sózi esterinizde shyghar. Kýni keshe teledidardan: Janaózende ótken narazylyq sheruining basty sebepkeri, yaghni, qazaqtyng basty jauy – kýieui men balasy jeltoqsandaghy qandy oqighada jauapqa tartylghan shynashaqtay ghana sorly kelinshek eken, onyng «Joyylsyn!» degen ýndeu qaghazyn taptyq, ózin qolgha aldyq, endi jauapqa tartamyz», – dep jariyalaghan asa sústy, pogony altyn general-mayordyng aiyptauyn estigende, Plevakonyng osy sózi esime týsti.

Janaózendegi jana sheruge kýieui men  balasy ýshin arashagha týsken әiel, ana kinәli eken. Shynynda da, netken masqara! Kýieuin qorghaghan – әiel, balasy ýshin ashynghan ana – Qazaqstannyng tәuelsizdigine qauip tóndirgen baryp túrghan arandatushy qylmyskerding ózi bolyp shyghyp túr! Al: kýieui men balasyna arasha týsu – әielding basty paryzy – degen payghambardyng hadiysi, әlgi generalgha «diny fundamentalizmning astyrtyn uaghyzy» siyaqty kórinetini anyq. Ketpektey generaldyng әlgi aiyptauy keyuanany sottatuyn sottatyp tynady-au. Biraq, azamat basymen múqym júrttyng aldynda kýieui men balasyn  qorghaghan shynashaqtay ashynghan әieldi (sol generaldyng ózi de bir ananyng balasy, bir әielding kýieui ghoy) arandatushy esebinde teledidar arqyly jariyalauy qanday tómenetektik desenizshi! Azamattyghyn bylay qoyghanda, erkek, general degen aty bar emes pe!

Qazaqstannyng basty jauy – oppozisiya da emes, oralman da emes, kýieui men balasyna arasha týsken әiel de emes, memleket qúryp otyrghan últqa qarata biylikting qoldanyp otyrghan últsyzdyqqa negizdelgen sayasaty.

 Eposy joq últ – ótkenin úmytqan, mәngilik ansary joq, tәuelsizdikke úmtylmaghan ruhany tәueldi últ. Onday halyqtyng erteni de kýmәndi. Shýkir, búl jaghynan alghanda týrik, onyng ishinde qazaq qauymynyng da mysy kóp júrttan joghary. “Mәngilik el” nysanasy este joq eski zamannan bastap qazirgi kýnge deyingi týrik ruhaniyatynyng altyn ózegine ainalyp otyr. Bizding dәuirimizge deyingi tarihy oqighalardy jyrlaghan “Alyp Er tona”, “Kókbóri”, “Ergeneqon”, “Shu batyr”, alghashqy mynjyldyqtaghy  túlghalardy әfsanalaghan “Oghyz qaghan”,“Edil”, “Qorqyt ata”, “Jeti qaghan” dastandaryndaghy negizgi jeli de  “Mәngilik el” nysanasyna arnalghan. Búl qasiyetti taqyryp  jyraulardyng jyry men “El aiyrylghan”, “Qayyng saughan”, “Aq taban shúbyryndy, Alqa kól súlama”, “Elim-ay” arqyly  “zar zamangha” jalghasyp baryp, Abaydyng “Qalyng elim, qazaghym, qayran júrty” men “Oyan, qazaqqa!” úlasyp, Alashtyng ortaq úranyna ainaldy. Dәuir men dәuir, zamannan zaman almasqan sayyn  kóshpeli týrki júrtynyng sanasyndaghy “mәngilik el” nysanasy da tarihy shyndyqqa suarylyp, naqty sypat alyp, “el” degen  últtyq úghymgha ie boldy.

Sol erlikti “mәngi tasqa basty” (“Kýltegin”, “Tonykók”, “Qúla shor”, ”Tariat”, Talas, Orhon, Esik, Selengi eskertkishteri), “alyp erlerine syntas ornatty” (“Qútlygh qaghan”),  “aghashqa kertip jazdy” (“Týrikter”, 36-bet), qayynnyng tozy men kónge týsirdi. Oghan simaghan әfsanalardy M.Haydar Dulaty aitqanday, anyzben, epospen jetkizdi. Ótken jyly ghana Sayramnan tabylghan bizding jyl qayyruymyzdan búrynghy ilki zamanda bәdizdelgen qanly jazuynda da  (Ortalyq últtyq múrajayda túr) sol “mәngilik eldin” ansarly amanaty shekilgen. Kók týrik qaghanatynyng týbine jetken úighyr hany “Moyynshordyn” qúlpytasyndaghy: “Ozmysh tegindi ústadym (qaghanattyng songhy qaghany - T. J). Qatynyn onda aldym. Týrik halqy odan әri joq boldy”- degen ýkim de “mәngilik eldi” joya almady. Qayta ózi tylsymnyng túnghiyghyna sinip ketti de, týrikter Oghyz-Qypshaq qaghanatyna ainalyp, búrynghydan da jaly kýdireyip tarih saqnasyna qayta shyqty.

Mine, kóshpeli týrik әlemining qúdireti de sonda. Óitkeni, “Mәngilik el” nysanasynyng “reyhtyq”, “aghylshyndyq-amerikalyq” ýlgiden aiyrmashylyghy onda tektik shekara bar. Ol nәsildik jikshildikti oyatpaydy, biraq ata mekenning azattyghyn, ata-tegining tazalyghyn, týrik últynyng ruhany jәne dәstýrlik, tildik tәuelsizdigin basty qasiyet retinde ústanady. Búl nysanany әlemning barlyq últ pen úlystaryna  “ýlgi” retinde tanbaydy.

Demek, “mәngilik el” – týrki tegining tútastyghy men tәuelsizdigining kepildigin qamtamasyz etuge arnalghan  tazalyq pen erkindik iydeologiyasy. Al últtyq tәuelsizdik – iysi týrik әlemining ruhany erkindik nysanasy. Týriktik erkindik pen bas erkindigi, mal men jan erkindigi  “mәngilik el” nysanasynyng túrmys-tirshiliktegi ómirlik sypattary. “Bas kespek bolsa da, til kespek joq”. Búl dala demokratiyasynyng qasiyetti qaghidasy. Barlyq ishki-syrtqy sayasat tek osy túrghyda ghana jýrgizildi. Týpki nysana – jaudy dos, dosty – tatu etu, tatudyng basyn biriktirip  týrikting erkin elin qúrau, ony qúdiretti qaghanatqa ainaldyru. Resmy mәlimetterge sýiengen derek boyynsha anyqtalghan әlemning týkpir-týkpirinde saqtauly túrghan 15 myng týrik syna jazuynyng barlyghynyng da negizgi taqyryby osy “mәngilik el” nysanasy. Al múnday maqsat qoymaghan úlystyng ómir sýruge qúqy da joq.

Óitkeni Kók týrik qaghanatynyng týbine jetken de sol alauyzdyq bolatyn. Ózge emes, baqtalastyq pen taq talasyn qozdyrghan qaghanattyng kósemi Tonykókting qyzy, Kýlteginning tughan jengesi, Bilge qaghannyng qatyny (hanym degen sóz), Ozmysh qaghannyng sheshesi  Bópe hanym jetti. Ózara qyrqysudan mezi bolghan Qúlashor qolbasshy yza kernegen kezde Moyynshordyng әskerine jalghyz shauyp, ýsh ret at auystyryp minip, aqyry dúshpannyng qolynan qaza tapty. Bópe tabghashtardyng “hanymy” atanyp,  eki úlynan birdey aiyrylyp, ómirin tabghash qorghanynyng ishinde ótkizi. Búl da “Mәngilik eldin” shyrqyn búzghany ýshin Tәnirimning jibergen zaualy bolsa kerek.

(Jalghasy bar)

Abai.kz