Osydan bir jyl búryn Abylay hannyng 300 jyldyq mereytoyy Kókshetauda dýrildep ótti. Sol úlan-asyr toy ýstinde belgili ghalym, filologiya ghylymdarynyng doktory Túrsynbek Kәkishev aqsaqaldyng aitqan myna bir sózi jadymda qalypty: «Jigitter, Abylaydyng aruaghyn asyryp, as berip jatyrsyndar. Búlaryng jaqsy, ýlken is. Áytse de, Abylaydyng senimdi serigi bolghan Er Jәnibekti úmytpandar. Bir shayqasta han túlpary boldyryp, isterge qayran bolmay túrghanda janynda jýrgen Er Jәnibek atynan qarghyp týsip: «Mening atyma mininiz» dep Abylay hangha túlparyn kóldeneng tartypty. Han tosylynqyrap qalsa kerek.
«Men ólsem, qazaqtyng eki qatynynyng biri mendey úl tuady, siz ólseniz, qazaqtyng beli synady» depti Jәnibek batyr».

Professordyng dualy auzy anyzgha bergisiz batyr túlghasyn osylay biyiktetip tastaghan edi. Er Jәnibekting 300 jyldyghy elimizding birneshe jerinde atalyp ótip, endi respublikalyq dengeyde Astananyng irgesindegi Qoyandy eldi mekeninde toylanatynyn estigende kónilimning týkpirinen osy әngime qylang berdi. Oghan sebep – Abylayday el bastaghan danqty túlghany qaruyn kezengen jaudyng qayrauly qylyshy men egeuli nayzasynan, qarsy kelgen qazadan saqtap, qorghan bolghan bahadýrding bitim-bolmysyn qapysyz somdaghan halyq danalyghyna degen ishki rizashylyq sezimim men sýiingen týisigimning belgisi edi.
Qazaq tarihy qaghazgha týspegen, tasqa basylghany týrli elderding múraghattarynda shang basyp jatyr. Tabylghany elimizding iygiligine ainaldy. Qanshasy anyz, shejire týrinde auyzdan-auyzgha jetip, jalghasyn tapty. Biraq olar sol qalpynda tarihy aqiqat bola almaydy. Shejire, anyzdar negizinde zertteushi ghalymdarymyz naqty túlghalardyng qay dәuirde, qay jyldary ómir sýrgenin, bolghan oqighalardy dәleldep, ghylymy túrghyda negizdep keledi. Er Jәnibekting tughan jyly da san aluan zertteu enbekterining qorytyndysy negizinde 1714 jyly dep eseptelgen. Bahadýr Syr boyynda tuyp, 1792 jyly 78 jasynda qaytys boldy. Sýiegi qazirgi Shyghys Qazaqstan oblysy, Jarma audany, Ortabúlaq auyly manynda jerlengen.
Qalba tauynyng bauyryndaghy ýlken joldyng boyynda túrghan Er Jәnibekting kesene-eskertkishi batyrdy úlyqtaghan eldin, keyingi úrpaqtyng yqylas-peyilining belgisindey.
Negizi qazaq auyz әdebiyetindegi jyr-qissalarda batyrlardyng erlik isteri, halyqtyng basyndaghy auyr hal, jonghar shapqynshylyghy zamanyndaghy әleumet ómiri jii kórinis tabady. Solargha zer salsanyz, belgili bir túlghalar tóniregindegi oqighalar qatar órilip otyrady. Osynday esimi kóp kezdesetin batyrlardyng biri – Er Jәnibek. Onyng erlikterimen qosa, bala kezinen qartayghan shaghyna deyingi tirligi jylnamalyq sipat alghan. Mәselen, batyrdyng dýniyege kelui turaly el auzyndaghy bir әngime bylaysha óriledi: «Ataqty Shaqshaq Jәnibek batyr bir úzaq sapardan kele jatyp, kerey Berdәuletting auylyna týsse kerek. Sol uaqytta Berdәulet nәresteli bolyp, bәibishesi úl tauyp, mәz-meyram eken. Shaqshaq Jәnibek týstenip jatqanda, «jana tughan nәrestege at qoyyp beriniz» dep shaqalaqty aldyna әkelipti. Shaqshaq Jәnibek batyr tolghanyp otyryp: «Ey, Berdәulet, myna nәrestege kónilim tolyp, kókiregim jelpinip otyr, óz atymdy qoyayyn, dúshpangha boqtatpas, jamangha dattatpas» dep, Jәnibek dep at qoyyp, mynaday bata beripti:

Kerey degen eling kóp,
El ainalar sheshen bol.
Jaghalasar jauyng kóp,
Jaugha shapsang eser bol.

El ishinde dauyng kóp,
Júrt aldynda kósem bol,
Shayqasqanda esen bol,
Jekege shyqsang jeldenip,
Jauynnyng basyn keser bol!»
Mine, anyz osylay deydi. Atadan balagha jetken shejire tarih kemel erding kelbetin el ómirindegi atauly oqighalarmen baylanystyra suretteydi.
Azyraq tariyhqa sholu jasar bolsaq, jongharlarmen bolghan úzaqqa sozylghan auyr shayqastarda qazaq qoly birde jenip, birde jenilip, ata jauymen jan alyp, jan berisken soghystardy bastan keshedi. El shetine órttey tiygen jonghardyng «atanday auzyn aqyrtyp, lauazymyn kókke shaqyrtyp» tyqsyra quyp, qazaqtyng ata qonysyn azat etudi maqsat etken qazaq qoly 1728 jyly Alakól manynda, Búlanty ózenining jaghasynda bolghan qandy qyrghynda jonghardy tәubesine keltirip, qansyrata jenedi. Ile-shala 1729 jyldyng sonyna qaray atqa qonghan qazaq jasaqtary 1730 jyldyng qaraózek kókteminde jonghar әskerin taghy talqandaydy. Osynday abyroyly jeniske qazaqtar 1733 jyly da jetedi.
Biraq almaghayyp dýnie ghoy. Kýsh jinap, qansyraghan jarasyn jazyp ýlgergen jonghar әskeri Haldan Seren hontayshynyng bastauymen 1739-1742 jyldar aralyghynda qayyra shabuyldap, Esil, Or Yrghyz, Elek ózenderinen bastap Syr boyyna deyin qaptay órleydi. Osy kezenderde Abylay bastaghan qazaq qoly oghan qarsy talay shayqastargha shyghady. Aqyry Abylay han men Haldan Seren 1747 jyly beybit kelisimge kelip, el ishinde tynyshtyq ornaydy. Biraq búl mamyrajay tirshilik te úzaqqa sozylmay. 1752 jyly Lama ­Dor­jy qalyng qolymen qazaq jerine taghy basa kóktep kiredi. Teketiresken auyr shayqastar Ile, Balqash, Qaratal, Qaraqol, Naryn, Ýrjar, Alakól, Barlyq, Baspan-bazar, Shorgha, Manyraq ónirlerinde jýredi.
Osy jerlerdegi shayqastarda Er Jәnibekting batyrlyghy men batyldyghy, taudan-tastan qaytpaytyn jýrektiligi, sardarlyq qasiyeti aiqyn tanylyp, júrt onyng erlikterin anyz ghyp aityp jýretin bolghan. El arasynda «Jәnibekting aq tuy» degen úghym tekke aitylmasa kerek. Ýsh kez aq mata Er Jәnibek qolynyng aldynda jelbiregende dosqa – ruh, aibyn, dúshpangha – ýrey, ses beredi eken. Búl tudy qas batyrgha Abylay hannyng ózi syilaghan kórinedi. Abylay oghan ong tizesinen oryn bergen desedi. Búl batyrdyng shyn mәninde óz túsynda qazaqtyng qol bastaghan erleri men sóz ústaghan biyleri arasynda ýlken bedelge ie bolghanyn kórsetedi. Keybir zertteushilerding derekterine qaraghanda, Er Jәnibekting aq tuy bertinge deyin saqtalypty. Shyghys Týrkistandaghy qazaqtardyng últ-azattyq kóterilisin bastaghan әigili Ospan batyr osy tudy ústap shyqqan.
El auzynda Kerey Jәnibek, Aqyr Jәnibek dep te atalatyn Jәnibek Berdәuletúlynyng esimining aldyna «Er» degen sózding qoyylyp aityluy onyng Shoqan Uәlihanov aitqanday, «Abylay han zamany – qazaq rysarilarynyng dәuiri» deytin kezendegi ornynyng qanshalyqty biyik túrghanyn aighaqtaydy.
Tolghamaly aq balta tolghap ústar kýn qayda,
Alty qúlash aq nayza úmsynyp shanshar kýn qayda,
Sadaq toly sәigez oq masaghynan ótkerip,
Basyn qolgha jetkerip sozyp tartar kýn qayda?! – dep Dospambet jyrau tolghaghan «tolarsaqtan saz, beluardan su keship» jýrip, shyn mәnindegi erlik pen órlikti úlyqtaghan batyrlar zamany elding eldigin tanytyp, etek-jenin býtindegen kezeng boldy.
Qazaqtyng basyna kýn tughan sәtte atqa qonyp, ata-qonys, ot-ana jerin jattyng tabanyna taptatpay, «enku-enku» jer shalyp» talay er enirep ótti. Solardyng biri Er Jәnibek qazaq dalasyna jonghar әskeri qaptay shapqynshylyq jasap, qandy joryqtar men jan alyp, jan berisken qyrghyn shayqastar jýrgen kýrdeli kezenning bel ortasynda bolyp, ómiri at ýstinde ótken bahadýr. Abylay hannyng bas batyrlarynyng biri retinde esimi talay ólen-jyrlar men qissalargha arqau bolyp, kesheden – býginge, atadan – balagha jetti.
Biz qazaq batyrlary turaly aitqanda, el auzyndaghy anyz-әngimelermen qatar siyrek te bolsa kezdesip qalatyn sol kezenge tәn tarihy derekterge de nazar audaruymyz kerek.
1750 jyldary Qytay, Resey, Qazaq eli ara­syn­da jonghardan bosaghan jerlerdi iyemdenip qalu ýshin talas bastalady. Orys derekterinde sol kezding ózinde-aq Qojabergen batyr (әigili «Elim-aydyn» avtory, jyrau) bastaghan kerey­lerding Qarghy-Bazar ózenine jetkeni bayandalady (Puteshestvie na ozera Zaysan y v rechnuy oblasti Chernogo Irtysha do ozera Markakuli y gory Sarytau letom 1863 goda Karla Struve y Grigoriy Potanina. Str. 507-508).
1758 jyly Sini imperiyasy jongharlardy tas-talqan etip jenedi. Abylay bastaghan qazaq әskerleri Shәueshek qalasyn búghan deyin-aq alyp qoyghan eken. Er Jәnibek sonda erlik kórsetip, qalanyng qaqpasyn ashady.
Ataqty orys ghalymy N.A.Aristov «Zametky ob etnograficheskom sostave turkskih plemen» atty enbeginde «…Kereyler men naymandar Tarbaghataygha oralyp, ary qaray Ertis ózeni boyyna, Ebinúr kóli alqabyna ótti» dep jazsa, G.N.Potanin «Qazaqtar Altaygha kelip, HVIII ghasyrdyng 70-80 jyldarynda Qara Ertis boyy­men Tarbaghatay, Sauyr tauynyng soltýstigi men Altaydyng ontýstigin mekendeytin boldy» (Potanin G.N. Ocherky Severo-Zapadnoy Mongolii, T.P.Spb… 1881, s.2) dep tolyqtyrady.
Búl sol alasapyran zamannyng tasqa basylghan naqty kórinisi.
Qazaq últtyq ensiklopediyasynyn» ýshinshi tomynyng 396-betinde «…Ábilqayyr Resey imperiyasynyng bodandyghyn qabyldaghan kezde, Jәnibek Kerey taypasyn bastap Syr boyynan kóship, Qosoba tauyna kelip qonystandy. Osy aradan Altaydyng Aqtau tóniregindegi keyin «Jәnibek asuy» atalyp ketken asudan asyp, 1760 jyly Abaq kerey ruyn Altay tauynyng qazirgi Shynjang ólkesine qarasty mekenine aparyp qonystandyrghan» degen jazu túr.
Qytayda túratyn jazushy Zeynolla Sәnikúly úsynghan Qazaq-Manchy sauda mәmi­le­gerlik qatynasy turaly qytay derekteri Jәdy Shәkenúlynyng «Er Jәnibek» atty zertteu kitabynda paydalanylghan eken. Onda bylay delingen: «1759 jyly 16-qazanda Ábilpeyiz ben Qabanbaydyng Jәnibek batyr jәne Edige bastaghan sauda toghanaghy Ýrimjide 144 atqa sauda jasap qaytty».
«1763 jyly 14-qarashadan 2-jeltoqsangha deyin Abylaydyng Jәnibek bastaghan 100 adamdyq 7 sauda toghanaghy 234 jylqy, 20 siyr, 720 qoygha sauda jasap qaytty».
Búl derekterden Er Jәnibekting eldik isterge aralasyp, halyqtyng mýddesi ýshin tәuekelge barghan túlgha, qazaq-manchy qatynasyn qalyptastyrugha ýles qosqan qayratker adam bolghanyn tanu qiyn emes.
Al endi shejire derekkózderi Er Jәnibekting naghashy júrty da, jiyen jaghy da tegin emestigin kórsetedi. Mәselen, Qaz dauysty Qazybek by ýlken naghashysy bolsa, óz naghashysy Sary ýisin Dosymbek batyr eken. Al ózi úly Abaydyng atasy Óskenbaydyng tughan naghashysy. Óskenbaydyng anasy Ermek Er Jәnibekting tughan qyzy. Qazaq tegine tartqan deytin úghymdy osyndayda aitqan bolar.
Osy jerde Qaz dauysty Qazybek biyding bala Jәnibekke bata berui turaly myna bir el auzyndaghy әngimege nazar audara ketken jón bolar.
«Buyny qata qoymaghan bozbala kezinde Er Jәnibek elmen birge jaugha attanugha bel baylaydy. Sonda ony Qazybek by toqtatyp: «Qaraghym, eling órde jatyr, olar seni qútynyng basy, eldigining oty dep oilaydy. Jassyn, jaugha shappa, jazym bolarsyn. Qasymda bol» deydi. Bala Jәnibek «Jelkildegen tudan, jer qayysqan qoldan qalatyn, meni ot ainalghan kóbelektey kórdiniz be?» dep ýiden shygha jóneledi.
Qazybek by «әi, mynanyng kók bórisi ústaghan eken» dep shaqyryp alyp, bylay dep bata beredi:
«Jol basqarsan, jolyng kiyeli bolsyn,
El basqarsan, qolyng kiyeli bolsyn.
Kók bóring qoldasyn!».
Qazaq «bataly qúl – arymas» deydi. Qazaqtyng әigili baghlandary men batyrlarynan, iygi-jaqsylarynan bala kezinen osynday bata alyp, kózge týsken Er Jәnibekting ómir joly jaudyng mysyn basar bahadýrligimen, shashaqty nayzanyng úshynday, almas qylyshtyng jýzindey ótkir әri erlikke toly bolghanyn baghamdau qiyn emes. Sondyqtan da ony býgingi úrpaqtyng úlyqtauy zandy qúbylys.
Preziydent N.Á.Nazarbaev «Qazaqstan – 2050» Stra­tegiyasynda layyqty úrpaq ósiru mәse­lesine, patriottyq tәrbiyege basa mәn berdi. Al babalar erligi әrkez eske alynyp, jas úrpaq aldynda syrday sóz bolyp, júrt aldynda jyrday aitylyp otyrsa, batyr túlghanyng ónege, erligi talay jýrekterdi jaulap, týlekterdi baulyp qanattandyra bereri sózsiz.
Astananyng irgesindegi Qoyandy auylynda úiymdastyrylatyn Er Jәnibek batyrdyng 300 jyldyq mereytoyyna arnalghan is-sharalarda «Mәngilik El jәne Er Jәnibek» atty halyqaralyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótkizu josparlanghan eken. Qanshama ghasyr boyy arpalysyp, tәuelsizdigi ýshin kýresken qazaqtyng basty armany myna júmyr jerde jútylyp ketpey, Mәngilik El bolyp qalu bolghanyn, búl arman sonau Kýlteginning kók tasynda jazylghanyn eske alsaq, sabaqtasa jalghasqan úrpaqtar tilegi býgin jýzege asyp, tәuelsiz Qazaqstannyng kók bayraghy biyikte jelbirep túr.
Qazaq dalasynda Mәngilik Elding ary men namysyn asqaq ústaghan qanshama ór túlghalar ótti dýniyeden. Er Jәnibek babamyz sol bahadýrler sapynan oiyp túryp oryn alady.

Ómirzaq Ozghanbaev,
respublikalyq ardagerler 
kenesining tóraghasy

Ana tili gazeti