Seysenbi, 9 Nauryz 2021
Alashorda 8270 0 pikir 19 Mausym, 2014 saghat 12:58

Túrsyn Júrtbay. "Úranym - Alash!.." «... BIYIKTI BAGhYNDYRUGhA ShABUYLDAP JÝRGEN KIM?»

4. 

Onyng búl jantalasy osy talqylauda sóilegen qorytyndy sózining sarynynan anyq angharylady. Búl onyng osy ýsh jyl ishindegi ózin-ózi qorghaghan songhy jәne eng jauapty sózi bolghandyqtan da jәne múnda osy ýsh jylghy súrqyltaydyng totty taby anyq bayqalatyndyqtan da, sonday-aq «Abay» siyaqty «qazaq ómirining ensiklopediyasy» atanghan quatty kórkem oily tuyndynyng «Abay joly» atty taptyq, tónkeristik, órkeniyetshil-orysshyl «sosialistik realizmning ýlgisi» sanalghan roman-epopeyagha qalay jәne ne sebepten úlasqandyghyn kórsetetindikten de, esh qysqartusyz tolyq keltiremiz.

Kýrdeli oilau jýiesining iyesi, auyzeki sózding shesheni, ishki tolqyny audarylyp-tónkerilip otyratyn Áuezovting osynday aghynan aqtarylghan túsyndaghy sózining ishki iyirimderi óte lyqsymaly bolghandyqtan da, audarma mәtinning de «lyqsymaly» bolghanyn eskerte ketemiz.

M.Áuezov: «Joldastar, men óz sózimdi, uaqyttyng shekteuli bolghanyna qaramastan, bizding jazushylar úiymyna, bizding júrtshylyghymyzgha, bizding qazaq kenes әdebiyetine, bizding sosialistik mәdeniyetimizge dos kónilmen qaraytyn qauymgha, mening shygharmashylyghyma zereli kónil bólgen jәne mening basymnan ótken eng qiyn da manyzdy kezende meni demegen, mening oiymsha, qazir de demep otyrghan osy júrtshylyqqa terennen shynayy buyrqanyp shyqqan alghysymdy bildiruden bastaghym keledi.

Eng aldymen, dәl solay boluy tiyis, men ózimning nazarymdy bayandamagha audarmaqpyn, osynday shygharmalar jóninde jasalghan bayandamalar bizding әr qaysymyzdyng ústanymymyzdyng dengeyin anyqtaydy, bizding respublikamyzdyng jazushylarynyng belgili dәrejedegi syny oilau dengeyin kórsetedi.

Joldas Ahtanovtyng bayandamasy: – jas tolqynnyng arasynan quatty kýshtin, jaqsy, aldynghy qatarly obektivti syny oidyng ókilderinin, әdebiyetke jany auyratyn, kórkem әdebiyetting ereksheligine, shygharmanyng asyl ózegine boylay biletin jәne avtormen birge jaqsylyghyn quana otyryp kórsetetin, kemshiligi ýshin birge qabyrghasy qayysatyn, sol qatelerdi týzetuge kómek kónilin úsynatyn óte qabiletti jastardyng ósip kele jatqanyn tanytty.

Dәl osy talqylauda jasalghan joldas Ahtanovtyng bayandamasyndaghy romannyng jaqsy jaqtary men kemshilikterine toqtala otyryp aitqan pikirleri bizding jazushylar ortasyndaghy syny oidyng dengeyining óreli dengeyin kórsetti. Ózge de joldastardyng sózinen de búl anyq bayqaldy.

Men osy arada ózimning әriptesterimning – jazushylar men prozaikterding óte jauapty asyl oilaryn tyndadym. IYә, keshe de, býgin de roman turaly S.Múqanov pen keshe tóralqa mәjilisinde pikir bildirgen Gh.Mýsirepov joldastar sóilegen joq.

Romannyng jaryqqa shyqqan alghashqy kýninen, 1941 jylghy basylymynan (bastap aitylghan pikirlerding ishinen) «Abay» romany jónindegi Gh.Mýsirepovting kólemdi pikiri mende saqtauly. Búl – tereng oilastyrylghan, óte talantty, asa manyzdy pikirding biri boldy. Áriyne, onda da aghattyqtar joq emes, synshylar ghana shygharmany synap qoymaydy, shygharma da synshynyng kemistigin synaydy emes pe. Soghan qaramastan, osynda aitylghan keybir jaghymdy baghalar men kemshilikti kórsetken syny pikirler mening ekinshi kitapty, tipti ýshinshi kitapty jazuym kezinde kómek qolyn úsyndy. Jazushylardyn, synshylardyng kóptegen eskertpeleri maghan «Abay», «Abay joly» kitaptarynyng qayta basylymynda, әsirese, osy tórttaghannyng songhy qorytyndy kitabin jazu barysynda kóp septigin tiygizdi, әli de septigin tiygizetin bolady.

Osy arada jazushylar aitqan pikirlermen, men ýshin asa qymbat pikirlermen mening mindetti týrde sanasuym kerek. Men, kórkem proza salasynda ózimmen birge shygharmashylyqpen ainalysyp jýrgen jauapty oy iyelerinin, Mústafiyn, Ábishev, Begaliyn, Tiyesov siyaqty prozaikterdin, dramaturgterding pikirlerin tyndadym, men bizding keybir synshylardyng pikirlerin de tyndadym. Olardyng bәri de bir tilekke qosyldy, olardyng pikirlerining barlyghy da Áuezovting «Abay» romany – qazaqtyng úly aqynynyn, aghartushysynyng asyl beynesi Abaydyng atyna say boludy qalaghan adal da qatal talaptan tuyndady. Búl bәrimizding de ortaq maqsatymyz.

Sizderding romannyng bedelin kótergenderiniz – qazaq әdebiyetining bedelin kótergenderiniz bolyp tabylady, sizder shygharmanyng kemshilikterin kórsetu arqyly ony da biyik satygha kóteresizder, ony búrynghydan da kemeldendirip, tolyqqandy tuyndy etesizder.

Oqyrmandardyng alany men jazushynyng oiy toghysqan tústa aitylghan múnday әdil pikirler, bizding jýzdesulerimizding eng baqytty sәtteri bolyp tabylady, osy oraydan alghanda bizding birlestigimiz – bizding kenestik Jazushylar Odaghy osy yntymaqtyng úiytqysyna ainalyp otyr. Men ózim búdan eshqanday jan auyrtatyn jaghdaydy kórip túrghamyn joq, kórgim de kelmeydi.

Maghan qarata aitylghan paydaly syndy bar yntammen, bar quatymmen, shama-sharqym jetkenshe (onyng dengeyin sizder baghalaysyzdar) tyndaugha tyrysyp kele jatqanymdy ashyq aituym kerek. Mening osy aitqandarymdy dәleldeytin kóptegen mysaldar men dәiekterdi keltiruge bolady. Men ózime paydasy tiyetin kenesterge múqiyat kónil bólemin, óitkeni bәrimizding de talpynysymyz bir maqsatqa baghyttalghan.

Roman tek qana orys tilining ózinde 4 ret kóp danamen basylyp shyqty, tek qana Sverdlovskining baspasynyng ózinen 75 myng danamen taraldy. Tek orys tilindegi basylymynyng ózi jarty million danadan asty. Orys oqyrmandarynan kýn sayyn kóptegen hattar alamyn, solardyng birde bireui romandy panislamistik, burjuaziyalyq iydeologiyadaghy shygharma dep baghalamaydy, qalay aitsaq ta, zerdeli oqyrmandar «Abay» romanynyng maqsaty qazaq halqynyng ómirin beyneleu dep týsinedi. Sonymen qatar, sheteldik demokratiyalyq respublikalardyn, sonyng ishinde polishanyn, chehoslavaktardyng jәne taghy da basqa elderding baspasózinde ong bagha berilgen jekelegen pikirlerding mazmúnyn da maghan bayandap berdi.

Egerde men romangha Stalindik syilyqtyng berilgenine, «Abay» romany jóninde jaqsy pikirlerding aitylghanyna sýiene otyryp, mening shygharmam qol jetpeytin biyikke kóterildi, ol eshqanday synaugha jatpaydy desem, onym kórsoqyrlyq bolar edi. Onday minez eshqashanda kórsetilmek te emes. Ádil syngha jan pida dep qaraymyn. Sondyqtan da Silichenkonyn: roman osy uaqytqa deyin jappay maqtalyp keldi, osy maqtau belgili bir dәrejede avtorgha bóget jasady, – degen pikirine qosylamyn. Mýmkin solay da shyghar.

Qazaq tilinde «Abay» tek ýshinshi ret basylyp otyr. Ol birinshi ret 1942 jyly basylyp shyqty. 1949 jyly oghan Stalindik syilyq berildi, búl jyldary bizding júrtshylyghymyz quanyshtan jaryla jazdady, romannyng tek qana jaqsy jaqtaryn ghana auyzgha aldy. Júrtshylyqtyn, solargha tikeley arnalyp jazylghan júrtshylyqtyng ózi romannyng alghashqy kitaptaryn bastapqyda jaqsy qabyldaghan pikirleri men ýshin óte qúndy jәne maghan óte paydaly әser etti. Partiyamyzdyng ózi, múqym kenes halqy búl shygharmany qúrtyp jiberudi kózdegen joq, kerisinshe: jaqsy dýnie – jarqyray týssin, al ozyq tuyndy – asqaqtay týssin,– degen niyetpen qarady. Múnday shynayy tilekke qanday avtor qúshaghyn ashpaydy.

Búl túrghydan alghanda, dostyq peyilmen, adal kózqaraspen úsynylghan kómek qolyna men de qolymdy sozamyn. Men ózimning romanyma, onyng birinshi kitabyna, aragha 11 jyl salyp baryp alystan kóz salamyn. Birinshi kitap 1942 jyly shyqty, birinshi tom shyqqannan bergi aradaghy uaqytta aitylghan sizderding oilarynyzdy, pikirlerinizdi, syndarynyzdy, tipti әli de aitylmay qalghan tilekterinizdi týisikpen sezine otyryp, shygharmany qaytadan óndeytin bolamyn. Ádebiyetke jany ashityn shygharmashylyq sana iyelerining basqasha oilauy mýmkin emes.

Búl túrghydan alghanda ózining shygharmalaryn onshaqty ret qayta jazghan úly orys klassikterining úly dәstýrin qabyl alamyz jәne ýirenemiz. «Faustyn» avtory Gete ózi ólgenshe búl shygharmany 40 ret óndegen. Al men ózimning romanymdy osydan 10 jyl búryn jazylghan qalpynda qalay qaldyra alamyn. Men de sol qalpymda emespin, tarih ta sol kezdegidey emes, kóp nәrse qayta qaraldy. Ótkendi baghalauda Áuezov te qatelesti, qogham da qatelesti, sol qoghammen birge men de qatelestim, agha úrpaqtyng ókili retinde key kezde qate oilarymdy úsyndym, sondyqtan da men óz shygharmalarymdy jetildire týsu ýshin qaytadan qaraugha tiyispin, óitkeni 10 jyl ótkennen keyingi qazirgi kezende kóp týsinikter ózgerdi, egerde 10 jyl ótken song qogham men júrtshylyq osynday nazar audaryp, romandy óndeudi talap etse, әriyne, qaytadan qaraymyn. Mýmkin, bizding kózimiz tiri kezimizde júrtshylyq romangha jana kózqaras bildirip, jana tolyqtyrular engizudi úsynar, Áuezovting tiri kezinde – onyng kitaptary da ólmeydi, ol qoghamnyng barlyq eskertpelerin eskere otyryp, әlem klassikterinin, sonyng ishinde ózimizding kenestik jazushylardyng tәjiriybesine sýiene otyryp jetildire beretin bolady. Osy orayda bizge Aleksandr Aleksandrovich Fadeev jaqsy ýlgi kórsetip otyr.

Osy pikirge qosymsha taghy da bir oy aita ketkim keledi: jazushy ómirdi tenshey kórsetui tiyis jәne onyng tuyndysy oghan qol úshyn bergen barsha joldastargha, әr bir oqyrmangha týsinikti boluy shart. Avtorgha kómektese otyryp belgili dәuirdegi әdeby qozghalystyng kemshiligin asha otyryp, sonymen qatar avtordyng tereng de jarqyn maqsatty jetistigin de ashyq kórsetui tiyis.

Pushkinnin, Lermontovtyn, Belinskiyding tarihy qayratkerligi nege әkelip tireydi, tek olardyng qatelikterin kórsetu ýshin ghana ma? Joq. Ol – qoyylghan mәselelerdi sheber asha bilip, ony býgingi kýnge say kórsete biluge әkep sayady. Pushkinning «Evgeniy Onegiyni» nesimen qúndy, Gogoliding naturalidyq mektebining qúndylyghy nede, Lermontovtyng asa kórkem de tebirenisti poeziyasynyng qúndylyghy nede? Shygharmanyng jaqsylyghan aitu da kómektesedi, kemshilikti kórsete kelip, qalay jazu kerektigin dos niyetpen bildiru de yntalandyrady. Búl bizding kenestik әdebiyet pen kenes júrtshylyghynyng dәstýri. Sizder, kenes jazushylarynyng shygharmalarynyng jetistikterin taldaghan synshylardyn, mysaly, Fedinning romandarynyng jetistikterin ashyp kórsetkeni ýshin..., sonday-aq Yakub Kolastyng shygharmalarynyng jetistikterin ashyp kórsetkeni ýshin Evgeniy Mazunkovtyng Stalindik syilyq alghanyn jaqsy bilesizder. Endeshe shygharmanyng kórkemdik sapasy men jetistikterin ashyp kórsetkenning bәri de jaghympaz dep atalady dep týsingen adamdar qatelesedi.

Bizding búl mәjilisimiz bayandamadan bastap sodan keyin sóilegenderding sózi de óte maghynaly boldy. Songhy eki mәjilis syny oy men syn mәdeniyetining sonshama óskendigin dәleldeydi. Keybir joldastardyng sózin alghyspen eske alamyn. Búl adamdardyng birazy, mysaly, Mústafiyn, Ábishev, Mýsirepov joldastar shygharma basylmay túrghan kezde bolashaq «Abay» romanynyng birinshi jәne ekinshi kitaptarynyng synshylary men pikir bildirushileri bolyp, ózderining pikirleri arqyly demeu kórsetti. Jap-jas zertteushiler, mysaly Lizunova, kóptegen tyng da payymdy pikirlerdi jinaqtay jetkizdi. Ol ózining tújyrymdary men qorytyndylaryn óte joghary dengeyde mәdeny týrde jetkize bildi. Álimqúlov ta shygharmanyng jetistikteri men kemshilikterine baylanysty baysaldy tújyrymdar men qorytyndylar jasady. Aqynjanovtyng tarihshy retindegi ghylymy payymdaulary da óte nazar audararlyqtay boldy. Áriyne, barlyq joldastardyng atyn atap shyghugha mýmkindik joq, ony qajet dep te sanamaymyn, biraq ótkendegi qazaq túrmysynyng bilgiri Begalinning pikirleri óte qúndy boldy.

Múnyng barlyghy, romandy zerdeleu men talqylau júmysy ózining maqsatyna jetkendigin, kóp nәrselerding oilastyrylghanyn bayqatady. Alayda múnyng barlyghy osynda aitylghan pikirlerding ne ana kitaptyn, ne myna kitaptyng óndeluine әserin tiygizedi degen oy tumasa kerek. Maghan kómektesuge úmtylghan dostyq tilekti jalpylay alghanda jәne tútasymen baghalasam da, men joldastardyng aitqandarynyng barlyghymen sózsiz kelisemin be? Olay desem – shyndyqty aitpaghanym. Sizder de ózderinizding әrbir pikirlerinizdi jauapkershilikpen oilastyrdynyzdar, men de az tolghanghamyn joq. Men kólemi 1 200 betten túratyn ýsh kitap jazdym. Olardy jazghan kezde de men úzaq oilandym, demek zerttedim, zerdeledim, demek, mening de óz ústanymym, dәlelim bar, onyng ýstine búl tuyndymen 8 jyl (1942-1950 jj.) júmys isteu barysynda men de óte kóp tolghandym, keybir oilarymdy shygharmanyng ishine kirgizdim, al keybir syny eskertpeler romannyng jekelegen taraulary men betterine, keyde keyipkerlerding tabighatyna, keyde oqighanyng barysyna kirikpedi, olardyng ózi de qarsy shyqqanday boldy.

Sizderge mәlim, synaghan synshynyng synynyng dengeyin kemel oy anyqtap beredi emes pe. Sondyqtan da osynda aitylghan eskertpelerding bәrin de qabyldaymyn desem, onym dúrys ta emes әri jalghan bolar edi.

Eki kýn boyy sóilegen joldastar biraz baysaldy pikir bildirdi. Sondyqtan da men osy arada estigenderimdi basshylyqqa ala otyryp, ony kelesi kitapta dәnin beretin býgin sebilgen túqym retinde qabyldaymyn. Al keybir pikirlerdi oilana jýru ýshin esimde saqtap qaldym.

Múnda aitylghan pikirlerding bir parasyn dúrys dep esepteymin de ony jetekshilikke alamyn. Taghy bir bóligin ózimning erkin de, erikti, derbes tolghanystarymnyng enshisine qaldyramyn. Sondyqtan da: mine, býgin sizder mynaday eskertuler aittynyzdar, al men ony ana kitaptyng myna jerindegi ana eskertudi bylay týzeymin dep qazir uәde bergenim dúrys bolmaydy. Men búl kitaptaghy kóptegen jaylardy asa jauapkershilikpen oilana otyryp jazdym, syny pikirlerding keybireulerimen talqylasugha da bolar edi. Óitkeni kez-kelgen óner tuyndysynyng tújyrymy: ekini ekige qossang tórt bolady – degen qaghidagha baghynbaytynyn sizder bilesizder.

Alayda barlyq pikirlerding yqpaly belgili bir aumaqty qamtityny da anyq. Mәsele, qay qyrynan kelip, qanday ústanymdy ústanuynyzda. Ónerding kez-kelgen tuyndysyna, onyng ishinde sóz ónerine kez-kelgen ólshemmen qaraugha bolady. Búl rette men «Abay» romanyna baylanysty osy uaqytqa deyin oryn alyp kelgen synarjaq qatynasty qabyldamaymyn, alayda eng yqylasty, әdil әri maqsatty synnyng da kóp qyry bar, ony úsynu ýshin de әbden oilanyp alu kerek. Osy aitylghan jaylardy eskere kelip, bayandamashydan bastap estigen eskertpelerdi ýsh topqa bólgim keledi:

Birinshi topqa jatatyn eskerulerdi mening ózimning tarapymnan jiberilgen aghattyqtardyng qataryna qosamyn da, olardy keyinge ysyrmay shúghyl týzetu kerek dep esepteymin. Olar barlyq basylym boyynsha óndelui tiyis. Búl birinshi topqa kiretin eskertuler.


Býgin maghan júrtshylyq kómek qolyn soza keldi, tebirenbey tynday almaytyn naghyz tolysqan, teren, shynayy oilaryn aitty. Roman jónindegi eng joghary pikir 1949 jylghy tarihy sheshimmen shektelip qalghan joq, sonymen qatar odan keyin de baspasóz betinde bildirilgen asa mol jariyalanymdargha da úlasty, endi, mine, keshegi men býgingi sóileushiler de ony jalghastyryp otyr. Júrtshylyqtyng osy aitqandarynyng ishinde dausyz qabyldap, býginnen bastap jýzege asyruyma tiyisti pikirler bar. Soghan qaramastan, osy ekinshi toptaghy pikirlerding ózin de dau aita otyryp qabyldaymyn. Qaytalap aitamyn, qaytadan oy sýzgisinen ótkize otyryp sheshim qabyldaytyn pikirler barshylyq. Biraq ta men osy pikirlerding ózine de ýlken rizashylyghymdy bildiremin, olar birinshi basylymda eskerilmese de, ekinshi basylymda eskeriletin bolady. Keybir jaylar kitaptyng jana redaksiyasynda engiziletin bolady. Býkil ómirinning taqyrybyna ainalatyn kitaptar bolady. Qazaq halqynyng jarty ghasyrlyq ómirin qamtyghan osy kitap ta sonyng qataryna jatady. Búl kitapqa da birte-birte ózerister jasalatyny anyq, onyng qashan, qanday ólshemde jýzege asatynyn әli de oilanatyn bolamyn.

Al ýshinshi topqa jatatyn eskertulerdi, dúrysaraq aisaq, eskertu emes, shaptyghu men jalany moyyndaudan kýiine bas tartamyn, menimen birge ony bizding barsha júrtshylyghymyz da keyinge ysyryp tastaydy, al júrtshylyqtyng pikiri – býkil kenes halqynyn, qazaq halqynyng pikiri bolyp tabylady jәne osy júrtshylyq, osy halyq ózining ruhany qúndylyghyn barlyq zansyz, әdiletsiz qúraldardyng kómegine sýiene otyryp kózin joigha úmtylushylardyng ashyq әreketine qaramastan, ony eshqashanda eshqanday da jazalaugha jol bermeydi. Ony qúrtugha júrtshylyq ta, partiya da jol bermeydi.

Mine, osynday kategoriyagha jatatyn pikirlerge toqtalghym da kelmeydi, biraq ýndemey ótuge taghy da bolmaydy, sondyqtan da, búghan keyinirek qaytyp oralamyn.

Endi sózsiz dúrys aityldy degen eskertulerge keleyin. Birinshiden, qazirding ózinde mening tarapymnan kóptegen ózgertuler jasaldy, týzetuler engizildi. «Abay» romanynyng birinshi kitabynyng songhy basylymynda Dulatqa degen kózqaras ózgertildi. 1942 jyly roman alghash jariyalanghan kezde onyng shygharmashylyq joly turaly barlyq oqulyqtar men baghdarlamalardyng barlyghynda býkilhalyqtyq iydeologiyanyng aqyny dep jazylyp jýrgen bolatyn. Al Abaydyng qalyptasyp kele jatqan sanasyna ruhany mәdeniyetti boyyna sinirgen adamnyng jaghymdy yqpaly etuin kórsetu kerek boldy, sondyqtan da mýldem shartty týrde alynghan búl túlghanyng orynyna basqa bir kez-kelgen aqyndy alyp, suretteuge bolatyn edi. Ol turaly jazylghandardyng barlyghy da, onyng is-әreketi, tolghaulary, beynesi mening qiyalymnyng jemisi bolyp tabylady. Sondyqtan da Dulattyng ózi býgingi qoghamgha jat bolghanymen, onyng beynesi qoghamgha jat emes, Dulat degen atty paydalanyp jazghan mening keskindeuim ghana bolghandyqtan, Dulattyng atyn óshirip tastadym.

Búl kitaptyng múnday kemshilikterin uaqyttyng ózi týzeydi. Búqar jyrau men Shortanbaydan bastalghan qatelikterge baylanysty kórsetilgen kemshilikter, tek qana kemshilik emes, feodaldardyng beynesin dәriptegen sayasy qatelikke ainalyp ketti. Mysaly, keshe Mústafiyn: alashordashyl Túrashty Abaygha yqpaly bar adamdardyng qataryna qosqan – degen oqys pikir aitty. Ashyghyn aitayyn, ol týimedeydi týiedey ghyp kórsetip otyr. Mening qateligim sonda, Túrashtyng atyn atamauym kerek edi. Ol eki jerde atalady. Al osyny bizding uayymshyl synshylar qampita ýrley kelip, Alashordashyl Túrashty Abaygha әseri tiygen adam etip suretteding dep dauryghyp shygha keldi. Búl baryp túrghan jala! Áriyne, onyng atyn atauym aghattyq, olay istemeuim kerek edi, al osy qarapayym kemshilik ýshin meni býgingi kýnning últshyly etip shygharugha bolmaydy ghoy. Búl – sauatsyz, beypil (bezzastenchivaya) aiyptau. Al búl qatelikti týzetu onay.

«Aqyn agha» romanynda qatelikter jiberildi. Joldastardyng aituynsha mening qateligim jekelegen aqyndardy Abaydyng shәkirti retinde dәripteuimde eken. Men ótken jyly 8 baspa tabaq kóleminde ózgerister engizgenimdi aitqamyn, sondyqtan da endi menimen qosa (Kókbaydy, Áripti, Ásetti t.b. – T.J.) jadtarynyzdan syzyp tastasanyzdarda bolady, «Abay jolynyn» jana kitabi jazylatyn bolady. «Abay joly» mening Abaydyng aqyn shәkirtteri jónindegi qateligimdi týzeytin bolady, ekinshiden (Kenesary turaly kózqarasym) týbirimen ózgeredi.

Býgin sóilegen keybir joldastar «Abay jolynyn» jazylu barysynda panislamizm ókilderin Abaygha qarsy túrushy kýsh emes, sonymen qatar panislamizm mәdeniyetin әshkereleu kerektigi jóninde eskertu jasady. Joldastar, «Abay joly» – óte kýrdeli jol, ol («Qaytqanda», «Qat-qabatta», «Shytyrmanda», «Oqapta», «Qaqtyghysta») – degen tarau attarynan-aq bilinedi. Shúbar: «Qazaq halqyn Abay joly qayda aparady?»,– dep súraghanda Ábdirahman: «Búl jol – qútqarushy orys mәdeniyetine alyp keledi»,– dep jauap beredi. Ekinshi baghyt – islam. Al Abaydyng joly basqa, ol orystyng demokratiyalyq әdebiyetin Nekrasovtyng dәstýri arqyly siniredi. Abaydyng jolynyng – jol airyghy osy tústan aiyrylady, al qazirgi «Abay joly» tarihy romany 90-jyldargha kelip tirelgen, endi 1904-jylgha deyin jetetin bolady, mine, tarihy shyndyq boyynsha panislamizm men pantýrkizmning barynsha keng taraghany osy jyldar, Tatarstangha, sonymen birge Ázirbayjangha taralghan panislamizm men pantýrkizm aghymy burjuaziyalyq últshyldyqty da qosa ala keldi. Olardyng ishindegi eng kórnekti qayratkerleri Memlekettik Dumanyng alghashqy deputattary bolyp saylandy, mine, búl Qodar oqighasynan bastap birinshi orys revolusiyasyna deyingi Abay ótken tarihy joldy qamtityn 4-kitaptan oryn alatyn bolady, 4-kitapta Abaydyng ómirining kópshiligi qala kedeylerining arasynda ótetin bolady, mine, sonda júmysshy tabynyng qalyptasu barysy qozghalady, dәl qazir sol tústy jazyp jatyrmyn.

Keybir kezderi synshylar (shygharmany taldauda) uaqyttan ozyp ketedi de, (ol oqighanyn) kelesi kezenderde qamtyluy tiyis ekenin úmytyp, dәl qazirgi sәtte kórgisi kelgen jaylardy talap etedi. 13 jastan bastap 60-qa deyingi Abaydyng ómiri 4 kitapta jalghasa qamtylady. Sondyqtan da maghan, adamnyng ómirimen ólshenetin oqighalardy tarihy shyndyqqa sәikes, ómirdegi óz retimen damytugha mýmkindik berinizder. Egerde orys jazushysynyng biri tónkerisshi orys júmysshy tabyn kórsetkisi kelip 1905-jylghy revolusiyany 1900-jylgha jyljytsa qalay bolady? Tura sol siyaqty, búl arada da is-әreketting uaqytyn jyljytudyng eshqanday qajeti joq, mening shygharmamda da búl oqighalardyng barlyghy tarihy jәne kórkemdik shyndyqqa sәikes keletin kezenderde óz kezegimen qamtylady. Sondyqtan da Shúbar men Kókbay beynesi 4-kitapta talqygha týsedi jәne Shúbar men Kókbaygha qatysty eskertpeler sonda qarastyrylady, Abaymen birge ómir sýrip, baydy satqan Shúbar 1934-jylghy baylardyng kóterilisi kezinde tau ishinde ózining ajalyn tabady. Abaydyng tiri kezinde onyn, men Shúbardy aityp túrmyn, satqyndyghy ashyq kórinbeydi, ol ózining bet-perdesin ashpaydy. Al joldastar Abaydyng aqyndyq mektebi turaly qate payymdaular turaly aitqanda osy jaydy úmytyp ketedi. Men Abaydyng ómirin jazyp jýrgen kezimde múny Túraghúl aityp berip edi, men soghan senip qaldym. Búl bizding qoghamymyz ýshin de, men ýshin de qymbatqa týsti.

Men 1939-jyly «Abay» tragediyasyn, sodan keyin operagha arnap libretto, «Abay әnderi» atty kartinagha (ssenariy) jazghanymdy eske alularynyzdy ótinemin – solarda Abaydyng qorshaghan ortasy ekshelip berilgen emes pe edi. Ondaghy oqighalar 1903-1905 jyldardyng arasynda ótkendikten de olardyng ishinde panislamister de jýr emes pe. Abay ózining ólimine jaqyndaghan, egde jasqa jetken kezinde Shúbardyng ózin qalay ústaghany kórsetilgen. Múnday oigha men búrynnan kelgenmin, qazir sol baghytta júmys istep jatyrmyn. Abaydyng aqyndyq mektebin joqqa shygharu tek 1951 jyly ghana payda boldy demenizder. Ol 1939 jylghy bizding shygharmashylyq izdenisimizden bastalghan. Tek Kenesarygha jetkilikti oryn berildi me degen ghana mәsele talas tughyzghan. Qatelik ketti, men onyng feodaldyq, reaksiyalyq mәnisin tolyq asha almadym. Birinshi topqa jatqyzghan syn eskertpelerding ishinen men júrtshylyqtyng pikirine oray Shúbar beynesin 4-kitapta ózgertuge kelisemin. Abaygha qarsy әreket etetin kýsh retinde olargha ýlken salmaq salynatyn bolady. Olar burjaziyashyl-últshyldardyng kósemining odaqtasyna ainalady. Onda múnyng Abaygha degen qarym-qatynasy, Abaydy óz jaghyna qaratyp alugha úmtylysy kórsetiledi. Qazir mende búl turaly óte qyzyqty derek te bar.

«Aqyn aghada» kóptegen qatelikter ketti, ony moyyndaymyn jәne ony týzeymin. Ol negizinen Kenesarygha baylanysty. Kenesary jóninde men kóp jazdym, biraq men Kenesarynyng kiriktirgen kezdegi Abaydyng jasy 13-te ghana bolatyn, ol oqigha ol auyldan 120 verst qashyqtyqta ótti. Kenesarygha qatysty oqighalargha Abay sol kezde dúrys bagha bere alar ma edi? Búl túrghydan men týzetu engizdim jәne ózimning ústanymymda qalamyn. Men Kenesaryny jәne onyng iydeologin kemeldengen Abaydyng kózqarasymen әshkereleymin. Dәrmen arqyly әshkereleymin. «Aqyn aghanyn» songhy núsqasynda men qatelerimdi osylay týzetemin. Kóp adamdy tolghandyryp otyrghan mәseleni men osylay sheshemin.

Endi, osynda sóilegen kópshilikting jәne bayandamashynyn: oryndalugha tiyisti dep kórsetken eskertpesine, astyng suretteluine qatysty mәselege toqtalayyn. Osy arada osy oqighany surettegen kezdegi avtorlyq remarkagha, avtorlyq týsinikke qatysty pikirler aityldy. Men ol eskertudi úmytqamyn joq, alayda 13, 16, 18, tipti 24 jasar Abaydyng ol kezde orys demokrattarynyng oilaryn әli bilmegenin, ozyq oily adamdarmen әli kezdespegenin sizder de úmytpanyzdar, óz betimen Abaydyng múny týsinui mýmkin emes edi. Abay ózining iydeyalyq qalyptasuy óte bayau jýrdi (shygharmadan ýzindi oqylady). Búl Abaydyng óz sózi. Men múny orysshagha audara almaymyn, biraq ta, syny oidyng ol kezde qalyptaspaghanyn bәriniz de bilesizder. «Aylagha da, ashugha jaqtym shyraq» (deytin kezi).

Juan júdyryqtyng kәdimgi zandy tәrtipke ainalghan túsy jәne búl tәrtipti Abay da oryndy dep eseptegen. Abaydyng dýniyetanymy birte-birte keneydi. Qyrdaghy oqighalardyng barlyghyn sol kezding sýzgisinen ótkize alghan joq. Onyng kókjiyegi bara-bara keneydi, sóitip baryp sol uaqyttyng әleumettik-tarihy mәnin birtindep týsindi. Qazaqstandaghy ozyq oidyng ózi halyq arasynda birtindep, bayau jetildi emes pe. Sondyqtan da romandaghy Abaydyng ósui de birtindep kórsetiledi.

Birinshi kitapty synaushylar da kóp, sonymen qatar, birinshi kitaptaghy jazylghan jaylardy maqúldaytyndardyng da sany az emes.

Áriyne, men búghan da nazar audaratyn bolamyn, alayda sizder de 13 jasar Abaydyng birtindep oily adamgha ainalyp kele jatqanyn úmytpanyzdar, tabighat pen qoghamdyq ómirding kóptegen qúbylystaryn materialistik túrghydan birtindep týsine bastaydy. Múnyng barlyghy oghan orystyng demokrat revolusionerleri arqyly jetti.

Men ózimning aldaghy uaqytta qaytadan oy eleginen ótkizudi oilastyryp jýrgen jaylargha qysqasha toqtala keteyin. Birinshi topqa jatatyn asqa baylanysty kedey tabynan shyqqandardy da surettey ketu turaly pikirge oray aitarym, kitaptyng búl arasyna tiyisti ózgertuler engiziletin bolady. Búl arada: aghattyqtardyng qataryna baylardyng ortasynyng túrmysyn, toqmeyildiligin, toqshylyghyn, kiyiz ýilerin әsirelep bayandau turasynda kóp aityldy. Múnyng oryn aluynyng sebebi: men ónerding realistik sipatyn tym әsirelep baghalappyn, sonday-aq, osy uaqytqa deyin qazaq әdebiyetinde halqymyzdyng ana erekshelikteri, myna erekshelikteri qamtylmaghandyqtan da, sony kórsetkim keldi. Egerde mening aldymda, orys jazushylarynyng aldynda túrghanday, Turgenevtin, Goncharovtyn, Gogoliding jәne basqalardyng shygharmalary túrsa, onda, shyndyghynda da túrmystyq kórinisterdi osynshama suretteuding qajettigi de tumas edi. Bizding aldymyzda onday tәjiriybe bolghan joq, sondyqtan da múnday kórinisterdi barynsha kóp әri keng qoldanugha úmtyldyq. Sóitip, tym әsirelenuge jol berildi. Búl bayandaular jenil qyrnalyp ketetin nemese sol kezding shyndyghynyng qayshylyqty tústarynda әshkerelep ketuge bolatyn kemshilikter.

Mysalgha, Abay qonaqtardy saltanatpen qarsy alyp jatyr, al sol rәsim bylay tarqaydy. Qúnanbay Mekege attanghaly jatyr (sol kezde Dәrkembay men Qiyasbay kelip Qodardyng qúnyn súraydy), al osy kórinis Qúnanbaydyng taghylyq minezin tanytpay ma? Sayatshylar suretteletin kórinisten keyin adamdar ýsh kýnge sozylghan boran men ógey sheshe siyaqty qatal tabighattyng shengelinde qalady, al qazaqty anqau bala etip kórsetseng bәri de jarqyn bola kete me?

Key-kezde avtor barlyghyn tәptishtep bayandap beruge mindetti emes, ony kórkem qabyldauy arqyly oqyrmannyng ózi oilanyp tabuy tiyis. Soghan qaramastan keybir túrmystyq suretteulerdi qysqartatyn shygharmyn.

Mening oilanyp-tolghanuyma mýddeli etetin bir jaylardy qoyyn dәpterime jazyp aldym, uaqyttyng tapshylyghynan ony tizbelep jatpaymyn. Mýmkin, jazushylardyng ózara onashalau qoyan-qoltyq bas qosuy óte qalsa, sonyng bәrin tizbelep shyghyp, qajetti degen úsynystardy óndeu barysynda engizuim de mýmkin.

Endi ózim ýshinshi topqa jatqyzghandardyng «Abay» romany jónindegi aitqandaryna toqatalayyn. Kesheden beri sóilegen joldastardyng aitqanynday: әdebiyetting mýddesinen aulaq, kenes jazushylarynyng aldyna partiya qoyyp otyrghan mindetterden mýldem maqúrym, ózining jeke baqay qulyqtarynyng mýddesin kýittegen, oiy pasyq, ózining mindetin tek qúrtyp jiberu dep týsinetin jekelegen adamdardyng aramyzda otyrghany shyndyq. Onday «qyrypsalushylyq» osy aradan da, Dosaliyevting sózinen de bayqaldy. Shyndyghyn aitsam, kýiineyin dep – kýiine almaysyn, sýiineyin dep – sýiine almaysyn, jetisip emes, jerinip kýluge ghana tura keledi.

Sonday «qyrypsaldyn» birine mysal retinde «Ghylym Akademiyasynyng jarshysynyn» №4 sanyndaghy Áuezovti jamsatyp salghan maqalany alugha bolady. Onda avtordyng kózin qúrtugha arnalghan bir top material basylghan. Osy arada kemshilikter men qatelikter turaly aityldy, men olardyng pikirine senemin, sol ýshin alghysymdy bildiremin. Naghyz talqylau – avtorgha septigi tiygen talqylau deydi ghoy. Ol jazushyny ghana emes, qoghamnyng ózin de demeydi. Sol arqyly júrtshylyq avtordy ghana emes, ózine de septigin tiygizedi.

Men sizderge mynaday ótinish aitqym keledi: kenes әdebiyetin, kenes jazushysyn kez-kelgen búzaqy men qaskýnem adamdardan qorghay kórinizder, óitkeni olar әdebiyetke әdeby mýdde ýshin kelgen joq, kerisinshe, ózining súrghylt ómirin әdebiyetting ainalasynda jýrip aghartqysy kelgender. Mine, jazushylardy osynday súrqyltaydan qorghau kerek, jazushygha zandy kómek kórsetu degenimiz osy. Men sol kómekti kýte otyryp, bizding aqylymyzdyn, namysymyzdyng jәne arymyzdyng ókili bolyp tabylatyn joghary lauazymdy mekemelerden sonday zor kómekti kýtemin».

Al tarihy uaqyt pen dәlel, kórkemdik sheshim men әleumettik jandýnie psihologiyasy, kórkemdik shyndyq degen asqaq úghymdardan maqúrym múnday sayasy qysymdardyng mәjbýr etuimen suretker «Abay joly» atty ýshinshi-tórtinshi kitabynda iydeologiyagha yryq berip qoydy.

Sonymen, qosymsha «qystyrmalar» (D.Ábilov) kirgizip, «Qarashyghyn» siyaqty tarau qosyldy. Ákesi «qatygez Qúnanbay» men «ózine qarsy aghasy Tәkejan» jәne «әzәzil Ázimbay» siyaqty jaghymsyz keyipkerlerden basqa Abaydyng ainalasynda tuys qalmady. Bәrinen tazartyldy. Túraghúl ispetti besiktegi sәbiyining mandayynan iyiskeuding ózi taptyq-iydeologiyalyq qylmystyng qataryna jatqyzyldy.

Ábdirahym Jaymúrziyn: «Abay» romany turaly әngimening kýrmeui atalmysh mәseleden әldeqayda kýrdeli bolatyn. «Abay» romany turaly «Kazahstanskaya pravdanyn» betterinde jariyalanghan maqalar jóninde ózimizding kóptegen jazushylarmen әngimelesip, jeke pikirlerin súrap kórdim. Olardyng barlyghy da ondaghy maqalamen kelispeytinin ashyq aitty. Men Ortalyq Partiya Komiytetine jazushylardyng osy pikirlerin dúrys dep biletinimdi aityp, múnday synarjaq, ýstirt jazylghan syndardyng әdebiyetke ziyannan basqa paydasy joq – dedim. Sodan biraz uaqyt ótkennen keyin taban astynan «Kazahstanskaya pravdanyn» redaktory Nikitin men meni Ortalyq komiytetting jabyq burosyna shaqyrdy. Buroda ekeumiz de óz pikirlerimizdi aityp, biraz sayysqa týstik. Buro eshqanday sheshim qabyldamady. Ekeumizding de Ortalyq komiytetting mýshesi ekenimizdi, onyng aldynda jauapty ekenimizdi eskertumen ayaqtady.

Endi «Abay joly» romanyn talqylau ýshin oghan әzirlik júmysyna kirisuge tura keldi. Ol kezde Jazushylar Odaghynda isteytin Seyitjan, Ánuar, Tayyr, Zeynollamen pikir alysyp, osyghan bir jaqsy bayandamashy tabudy oilastyrdyq. Búdan búryn Ghabiyden Mústafinning «Qaraghandy» romanyn talqylaghan tәjiriybemiz bar bolatyn. Onda kelesheginen óte ýlken ýmit kýttirgen, әsirese sol kezdegi jas jazushylar ortasynda abyroyly, inabatty Múqan Imanjanov marqúm bayandama jasap, júrtty qatty riza etken edi. Endi taghy bir jana, sony bayandamashy izdestirudi oilastyq. Kóp keshiktirmey joldastar: Tahauy Ahtanovqa toqtalyq degen pikir aitty jәne ony maghan keleshegi mol, bizding әdebiyetting «jas perilerinin» birining ózi dep minezdeme berdi. Búl baghanyng dúrystyghyn keyin ómirding ózi kórsetti ghoy. Bayandamashy da, shyghyp sóilegen joldastar da romangha joghary bagha berip, ony bizding әdebiyetimizding biyik shyny dep baghalady.

Romandy talqylau: Qazaqstan әdebiyetshilerining әdette bayqalyp jýretin jikshildikke, dóreki sosiologiyalyq qisynsymaqtargha elikteushilikke qarsy túra alatyn birligi kýshti qauym ekendigin, onyng shynayy әdebiyet jetistikterin baghalay da, qadirley de biletindigining kórinisi boldy. Qazaqstan Ortalyq partiya Komiyteti talqylaudy dúrys, oidaghyday ótti dep baghalady».

Bir zandy da kezdeysoq jay, arada tura jiyrma jyl ótkende osy talqylaugha qatysqan «qazaqstandyq senimdi adamdardyng aqparatymen qarulanghan» mәskeulik Alla Marchenko tura osy synnyng yqpalymen qosylghan taraulardy: «Roman-epopeyagha jat, shynjyrlap jalghasqan jalghan jeli»,– dep synady. T.Ahtanov ózining «Ol biyik bizge әli baghynghan joq» degen qarsy maqalasy arqyly taghy da tórelik aitty.

Al sol biyikti baghyndyrugha shabuyldap jýrgen kim?

Ol qazaq әdebiyetine tútqa bolghysy kelgen, M.Áuezovting ózi: «Pishtu! Qaydan shyqqan bilgishsin!.. Sen qazylyqqa jarasang – jetisken ekenbiz»,– degen tútqyrdyng biri bolatyn. Keyin Áuezovshil boldy: «Mening eki betim bar. Birine týkirse, ekinshisin tosamyn»,– depti birde Tahauy Ahtanov pen Qaltay Múhamedjanovqa.

Biz ýshin onyng eki betining de qadiri joq. Sondyqtan da ol betti sizderge de kórsetpey, jaba saludy jón kórdik.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir