Mәngilik elding boyyndaghy mәngilik qan

«Qaghan paryzy – halqynyng qarnyn toyghyzyp, mereyin ósirip otyru. Týnde – úiqy kórmedim, kýndiz – kýlki kórmedim; qyzyl qanym tógildi, qara terim sógildi; kýshimdi sarqa júmsadym, jaugha da shaptym qúrsanyp – bәri mәngi elim ýshin!» -deydi baba Tonykók. IYә, búl keshegining úrany, býginning armany, keleshekting enshisi. Hannyng múraty, qarashanyng tilegi.

Mәngi bolu – mәngilik arman. Mәngige shekteme bolmaytyny sekildi, mәngilik elge ainalu órkeniyetke ilesken búl kýnning tolqynynda jýrgen júrttyng armany.

Qazaq degen úghymdy enshilegenimizgede óte úzaq bolmasa da, arghy babamyz saq pen ghúnnan, ýisin men qanlydan tarata aitsaq bәri de mәngilik júrttyng negizin qalady. Mәngilik úrpaqtyng shekarasyn aiqyndady, «әlmisaqtan» dep sóz bastaytyn atam qazaqtyng qay túsyn alyp qarasaq ta mәngilik boludyng maqsaty aiqyndalady, taygha basqan tanbaday iz tastaydy.

Kir patshanyng basyn alyp, “mәngi elding tynyshtyghyn alghyng kelse, mәngi qangha toyyp torsyqta jat” – dep halqynyng erteni ýshin atqa qonghan Túmar hanym  tirligi de osy eldin, baba júrtynyng bas qamy edi. Jelmayamen jele jortyp, mәngilik «jerúiyq» izdegen Asan qayghynyng da qayghy atanghany eline túraq, úrpaghyna mәngilik múrat bolar jeri qúnarly, auasy júparly, shóbi shýigin júrtty kóksemep pe edi? Qoy qozdatyp, týie bozdatyp, jelilep bie baylap, jer betining jaylysyn tandap úrpaq ósirudi arman etken Asan jyraudyng san joryghy mәngilik úrpaqtyng qamy emes pe?

 Qayda barsa ózine qazylghan, ózining atyna jazylghan kórden qútylmaqqa Qorqyt baba da qobyzyn kýnirente tartyp mәngilik ghúmyrdy ansamady ma? Mәngilik ýndi, mәngilik әuendi ansamady ma? Syrdyng boyyn syrly qobyz ýnine úlastyra syr shertu de mәngilik armany edi ghoy.

Ábilqayyr súltannan at basyn búryp, artyna mәngilik múraty men maqsaty bir qauymdy ertip, qazaq handyghynyng qara shanyraghyn tikken Kerey men Jәnibekting jan múny da, óz aqylshysy Asan qayghy armandaghan júmaq mekende óz halqyn baqytty etu emes pe? Dalanyng zanyn qazaqtyng hәlimen úshtastyra, últtyng bolymysyna say  «jeti jarghyny» jasaghan júrttyng tirligi de el irgesin býtindeu, el ertenin týgendeu emes pe?

Aqtaban shúbyryndy, alqa kól súlamada qynaday qyrylghan júrtty birikseng el bolasyn, ózgemen teng bolasyng dep eldikke bastaghan han Abylaydyng da ansaghany esil júrttyng ertengi amandyghy, balanyng baba topyraghynda ghúmyr sýrsin degen niyeti emes pe? Han Kenening kókiregi qaq aiyrylyp qan júta joryq jasauy, júrtynyng ertengi bolashaghy, elining keleshegi ýshin kýres, mәngilik últ ýshin, mәngilik atameken júrt ýshin kýres emes pe?

Ár dәuir ziyalysy ertenining jarqyn boluy ýshin kýresti. Ár dәuir mәngilik boludyng óz әlinshe syryn aitty. Abay bolyp tolghaghan zamanda mәngilik ghylymnyng syryn úq, mәngilik ilimning terenine boyla dep syr tókti.

«Jýregimning týbine tereng boyla,

Men bir jýmbaq adammyn ony da oila.

Soqtyqpaly, soqpaqsyz jerde óstim.

Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma....» - degen Abayda últtyng minimen alysty, ertenin oilamas júrttyng synymen alysty. Kinәlau ýshin emes týzetu ýshin, әriyne. Týzetu arqyly elding ertenin núrlandyrghysy keldi, sol armannyng jeteginde ómir sýrdi.

HH ghasyr qazaqtyng últ retinde saqtalyp qaluy kýmәngha ainalghan, mәngilik bolu týgili, mәiekti últ bolu armangha ainalghan almaghayyp kezeng boldy. Alapat asharshylyq, qoldan jasalghan  zúlmattar últtyng ýnin bәsendetti. HH ghasyrdyng qandy qyrghyndary men últ ziyalylaryn qoysha kógendep, jalagha aidap, dargha asuy bizding mәngilik el bolamyz degen mәngilik ruhtan qoryqqan qorqaulardyng tirligi edi. Últtyng qaymaghyn, júrttyng jaqsysyn qyrdy, joydy, qorqytty, ýrkitti.

Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty,

Ótkizbey qaranghyda beker jasty. – dep, mәngilik múratty eske salghysy kelgen Mirjaqyptardy dargha asty, elden qudy. Mәngilik armandy  óltirdim dedi basqynshy júrt. Biraq, atam qazaqsha aitsaq adam úrpaghymen myng jasaydy demek bar eken. Kóp ótpedi, ruh qayta tirildi, jәy tirilgen joq, sesimen, ótkir jyrymen tirildi:

Men – qazaqpyn, myng ólip myng tirilgen,

Jórgegimde tanystym múng tilimen.

Jylaghanda jýregim kýn tútylyp,

Quanghanda kýlkimnen týn týrilgen,

Men – qazaqpyn, AJALSYZ anamyn men,

Qúrsaghyma syidyram dalany men.

Pәk sәbiymin besikte uildegen

Dәuirlermen qúrdaspyn, danamyn men.

...Al, býgin she? Býgin men azamatpyn,

Jaza alatyn, ghylymdy qaza alatyn.

Jaza alatyn DÝNIYELIK dastandardy,

Jaza alatyn TARIYHQA QAZAQ ATYN.

...Qarsylaspay ólmedim, qan tatyrdym,

Qúlap qalsam atymnan, qayta túrdym.

Sansyz basty diiday san tirilip,

“Men – qazaqpyn!” degendi aita túrdym.

...Úly amanat eteyik erkindikti,

El qúldyqty bilmesin, jer kýndikti.

Ansaymyn men, senemin, tuady erten

“Qazaq bolu – zor baqyt” der kýn tipti.

... Men – qazaqpyn, biyikpin, baytaq elmin,

Qayta tudym, ómirge qayta keldim.

Men myng da bir tirildim MÁNGI ólmeske –

Ayta bergim keledi, aita bergim! – deydi aqyn Júban Moldaghaliyev. IYә, esti jangha týsinikti. Ertengi bolashaqqa serpin bergen ruhty jyr. Mәngi ólmeske tirilgen últ ruhynyng sózi. Áriyne, ruhy basym úrpaqtyng tiri ekenin kórsetti. Sózin estirtti, sezgen júrtty jyrymen seskendirdi.

Qorqytu, ýrkitu, janghan ruhty jórgeginde túnshyqtyrghysy keletin tegeurini qatty zamanda da bizding júrt úrpaqtyng kózindegi úshqyndy bayqady. Bayqap qana qoyghan joq:

Arystanday aibatty,

Jolbarystay qayratty,

Men jastargha senemin – dep Maghjan aqyn ertenine senim tastap, úrpaq  pen mәngilik úly múratty tiriltip ketti. Aqyndardyng jyrymen «mәngi ólmeske» tirildi, qayta әlsiremek emes. Óitkeni, búl últtyng jany, qazaqtyng boyyndaghy ystyq qany edi.

Mәngilik elding mәngilik tili

Mәngilik el bolmaqtyng bastapqy qadamy mәngilik últ bolmaq. Mәngilik últ bolu әr úlystyng armany bolghan tarihta. Býgingi kýnde sol jalghasty. Ghalamda sinisu hәm jútylu prosesi ýzdiksiz bolghan jәne de bola bermek. Al, osy jútyludan qúryp, joghalu kelip shyghary haq. Tariyhqa ýnilsek izim-ghayym joghalghandar, beder-belgisi bar, býgini joq qanshama úlys, qanshama últ bar. Qazirde erteni eles bolghan qanshama halyqty kórip otyrmyz.

IYә, mәngilik el bolmaqtyng ólshemi mәngilik túghyr bolmaq dedik. Ol túghyr – últ. Mәngilik últ armanmen, múratpen ghana mәngilik. Tek, syldyr sózben mәngilik emes. Últtyq sipatpen mәngilik. Mәngilik sipat – ol til, sana hәm ruh. Últ mәngilik bolu ýshin mәngilik sanasynyng jemisin beretin, ruhynyng ýnin estirtetin mәngilik tili bolmaq kerek. Áytpese, tilsiz últ bolmaq emes. Eger últ mәngilik bolmasa mәngilik el degening әdirem qalmaq.

IYә, taghy da tarih qartty sóileteyik, baba tarih ne deydi?

Tonykók tasqa basqan, Bilge, Kýltegin qaghandardyng mәngilik óshpes eskertkishi bolghan qúlyptastardaghy oiylyp jazylghan til – ol baba tili. Ony býgin ghalymdar oqydy. Úrpaq babasynyng ýnin estidi. IYә, Tonykók babam eserlenip esi ketken son, Kýltegin babam isterge is tappaghan song tas qashap, jazu jazghan joq. Mening tilimdi keyingi júrt úqsyn,tәlim alsyn. Qaghany qarasyn, halqy sanassyn dep jazdy. Maqsaty oryndaldy da. Manyzy ghasyrdan song aiqyndaldy.

Beri tartsaq oghyzdan qalghan jyr, baghzynyng ýni emes pe? Mayqy biyden qalghan tekti sóz tilding qúdireti emes pe? Asan әr jerge nege shumaqtatyp jyrmen sóz aityp bagha berdi? Astaryna ýnileyik. Dalanyng danqty zany boyynsha ol búl jer bizdiki, bizding úrpaqtiki degen mór emes pe? Osy kýni ózgede jatsa da Asan atam:

Áyeli semiz, eri aryq,

Eki attam jeri bir aryq,

Dihanshynyng jeri eken, - dep til tanbasyn ainytpay basyp ketken Ileni ertengi kýngi sanaly úrpaq baba topyraghy ekenin ainytpay úghary dausyz.

Asan qayghy mәngilik jerúiyqty tappady, biraq mәngilik qonystyng shekarasyn sol zamannyng dala zany boyynsha tilmen syzdy, jyrmen órdi. Býgingi sanaly úrpaq mәngilik belgi kórdi.

Qayran da menin, Edilim,

Men salmadym, sen saldyn,

Qayyrly bolsyn sizderge

Bizden bir  qalghan  Edil júrt!..dep, Qaztughan jyrau jyljyp bara jatsa da, jyrdan qazyghyn qaghyp ketti. Erteng úrpaghym esin jisa, esine alsyn dep aityp ketti. Edilding qazaq topyraghy ekenin esti júrt sezindi de býgin.

Jә, tarih qart úzaq tolqysa da tilimen tanba sala jýrgeni aqiqat. Búl bizde de, ózge júrtta da bar qúbylys. Anyghyn aitsaq basqynshy júrt bizge jetkende de til bederin batyrdy. Qyzyljardy Pavlodar etti. Qazaqqa qyryq qaynasa qany qosylmaytyn Pavlgha jerinning tórinen oryn berdi. Dәl sonday ózimizge tilmen aitsaq jeti ata jetpis babagha qatysy joq Petrge de júrt berdi. Mine, búl tildik ýstemdik.

«El bolam desen, besigindi týze, aldymen, anannyng halin bil» degen tekti júrt qarmandy da, әriyne. Kóshpendi zamandaghy astanasyn aitpasaq ta, ózgede qalyp keterin sezgen de shyghar bizding ghúlamalar. Alghashqy astanany Orynborgha qoyghany da tarihy aqiqat edi. Tarih qazaqtyng astanasy dep, jazyp ketti. Qazaqsha aitsaq, qasqyrdy qansha baqsang da taugha qarap úlityny sekildi, ózinshe ýstem júrt qansha jasyryp japsa da, qazaqtyng izi, tarihtyng silemi kózge úryp túr Orynbor men Omby júrtynda.

Aqiqattyng shynyn adamzattyng múny ózgertti. Zamana tili ózgere bastaghanda últtyn, elding jany til ekenin qazaq ziyalylary qadap aityp ketti.

Mәngilik til bolmasa mәngilik últ bolmaytynyn  Ahmet Baytúrsyn anyqtap ketti. «Sózi joghalghan halyqtyng ózi joghalady» – degen Ahmet aqyliyasynan artyq ne kerek? Ahannan artyq aitu qoldan kelmesi shyndyq.

Sózimiz joghalmasyn, ózimiz joghalmayyq. Tilimiz joghalmasyn, til joghalmasa últ joghalmaydy.

Eng birinshi baqytym – Halqym menin, 

Soghan berem oiymnyng altyn kenin. 

Ol bar bolsa, men barmyn, qor bolmaymyn, 

Qymbatyraq altynnan narqym menin. 

Al, ekinshi baqytym – Tilim menin, 

Tas jýrekti tilimmen tilimdedim. 

Key-keyde dýniyeden týnilsem de, 

Qasiyetti tilimnen týnilmedim. 

Baqytym bar ýshinshi – Otan degen, 

Qúday degen kim dese, Otan der em! 

... Oty sóngen jalghanda jan barsyng ba? 

Oylanbay-aq kel daghy ot al menen. - dep jyrlaghan Múqaghalidyng ýni últtyng sózi edi. Eldin, tilding qúdiretin baghzydan atam qazaq osylay baghamdaghan edi. Últ joghalmasa, últtyng ruhy men sanasy joghalmasa mәngilik bolashaqqa eshkim bóget bola almaydy.

Mәngilik tәuelsizdik

Qazaq halqy HH ghasyrdyng sonynda mәngilik armanyna jetti. Moyny búghaudan bosady. Dýniyege jar saldyq. Biz tәuelsiz el boldyq dep minberden sóilep, biyik-biyik túghyrdan kórindik.

Eldigimizding kótergen elbasy elding mәngilik túghyrnamasyn qayta qozghady. Shiyrek ghasyr eldigimizdi tanytqan song babanyng armanyn qayta janghyrtty.  Búl da syndarly saghattyng jemisi edi. Qazaqtyng mәngilik jenisi edi.

Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev qazaqtyng býgingi әr saghatynyng manyzdy qúndylyqtarmen tolyqtyrdy. Mәngilik el bolmaqqa túghyrnamasyn jasady. Mine, mәngilik elding qaghany, últtyng armany.

Mәngilik el degen iydeyany kótermes búryn mәngilik bolmaqtyng qamyn qyldy. «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóiles» - degen elbasynyng oiy da sol mәngilik el bolmaq ýshin mәngilik til bolmaq keregin andaghannan keyingi sóz. Mәngilik el bolmaqtyng aksiomasy.

Úrpaghy ózge tilde shýldirley bastaghanyn sezgen býgingining aqyny zamannyng múnyn,

Ana tilin – aryng búl,.

Úyatyng bop túr bette.

Ózge tilding bәrin bil,

Óz tilindi qúrmette! – dep  jetkizip, óz tilin ózekke teppe, eldigine syn dep eskertti. Eldikti oilar júrt eskerer dep ýlgi etti.

Elbasy bastaghan isti el de qoldamaq, biz sekildi úrpaghy jalghamaq. Ol úly mindet. Sol ýshin biz úrpaq mәngilik el bolmaq ýshin mәngilik tilding órisin keneytpegimiz paryz. Qazaq tili bolashaqta tek qazaq әdebiyetining tili ghana emes, tehnikanyn, ghylymnyng hәm sayasattyng tili bolsa, elbasy jýktegen mindetti el bolyp atqarghanymyz bolmaq.

Elding erteni ýshin  mәngilik el bolashaghy ýshin, mәngilik elding tilding qanat jaymaghy ýshin bilim nәrimen әleuettenip, mәngilik múrat ústanbaq kerek.

Keshegi Maghjan sengen jastargha býgin elbasy da sendi. Senim artty. Sol ýshin mәngilik elge qyzmet etu bizding borysh. Til mәngilik, últ mәngilik bolghanda ghana el mәngilik bolmaq. Mәngilik tәuelsizdik bolmaq.

Elding erteni núrly bolsyn! Qazaq eli mәngi bolsyn!

Ayatjan Ahmetjan, kazbilim.kz sayytynyng bas redaktory

Abai.kz