«Aq jol» partiyasynyng kóshbasshysy avtoәuesqoylargha, olardyng kez kelgen jol kólik oqighalarynyng (búdan әri qaray - JKO) beynetirkegishterde kadrge týsken beynejazbalaryna aqy tóleudi úsyndy. Azat Peruashev búl úsynysty ótken aptada, QR Bas prokuraturasy janyndaghy qoghamdyq kenesting jol qozghalysynyng qauipsizdik mәselelerine arnalghan otyrysy barysynda jariya etti.

Sonymen birge, deputat «Aq jol» partiyasynyng fraksiyasy joldarda adamdardyng jaralanuy jәne qaytys boluynyng ósip kele jatqany tura kórsetkishterge ýkimetting nazaryn ýnemi audaryp kele jatqandaryn eske saldy. Mәselen, 2012 jyly 19 qyrkýiekte QDP fraksiyasy mýshelerimen ýkimetke respublikalyq manyzdylyghy bar joldargha, 4 jolaqqa deyin keneytu jәne qarama-qarsy baghytpen bóletin tosqauyldar ornatu jolymen janartu jýrgizudi úsynghan deputattyq saual jiberilgen bolatyn. Kórsetilgen jol,  qozghalystyng jogharghy tyghyzdyghyna qaramastan,  negizgi aralyqta eki jolaqty bolyp otyr, búl qarama-qarsy jolaqqa shyghu kezinde apattargha jii әkeledi. Dәl osynday apattar adamdardyng ólimimen jәne jaraqattanushylyqtyng airyqsha dengeyimen erekshelenedi.

«Biz, salystyrmaly 10 jyldyq merzimde jolda qaza tapqan qazaqstandyqtardyng Kenes Áskerining Aughanstanda joghaltqan әskerinen 2  esege joghary bolatyn súmdyq statistikany keltirdik.

Men tipti sonda, Qazaqstan joldarynda bizding azamattargha qarsy jariyalanbaghan soghys jýrip jatyr dep aitqanmyn», - dep atap ótti Azat Peruashev.

Onyng pikirinshe, joldardyng sapasyn jaqsartu, olardyng jýretin bólikterin qarama-qarsy baghytpen bóletin tosqauyldarmen bólumen 4 jәne odan da artyq jolaqqa deyin keneytu – apattardy birshama azaytady jәne kóptegen ómirdi ólimnen qútqaratyn edi.

         Sonday-aq, deputat songhy eki jylda «Aq jol» QDP fraksiyasy Ýkimetke basqa da – astyrtyn avtotasymaldaudyn  jolaushylardyng densaulyghy ýshin qauip-qaterleri, jol qúrylystarynyng sapasy jәne qúny,  t.b. jol qauipsizdigi turaly ózekti taqyryptar boyynsha birneshe mәrte  saualdar joldaghanyn eske saldy.

         Sonymen qatar, Parlamenttegi demokratiyalyq fraksiyanyng jetekshisi osy júmystyng keleshektegi baghytyn  innovasiyalyq tehnologiyany damytu dep atady.

- Qazir TJM ministri qoghamdyq kólikterge kópshilik adamdardy tasymaldau ýshin - kapottyng astyndaghy avtomatty týrde iske qosylatyn órtke qarsy jýieni (avtomatty órt sóndirushiler) ornatudy mindetteytin  europalyq tehretteudi mysalgha keltirdi. Bizge de osynday talaptardy engizudi úsynghan Vladimir Karpovich, óte dúrys aitty. Búl talapty naqty bir óndirushining ónimine әkelip tirep qonggha bolmaytyny, ol - basqa mәsele. Maghan kezinde  osynday jýieni oilap tapqan bizding qazaqstandyqtar da kelgen. Olar kóptegen әure-sarsannan keyin ózderining júmystaryn patenttegen, biraq Qazaqstanda emes, Qytayda, sebebi óz otanynda ony qoldanu mýmkin bolmady. Bizding injenerlerge de osynday qúraldardy óndiruge jәne ornatugha qatysugha mýmkindik beru kerek.

Áytpese, biz ózimizde bardy baghalamaymyz da, ayaghymyzdyng astynda jatqandy shetelden izdeytin bolghanbyz.

Azat Peruashev basqa otandyq ónertapqyshtyng sәtsiz tәjiriybesine de silteme jasady: Almat Salghariyn, belgili innovator, bir-eki jyl búryn Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligining jyldyng ýzdik innovasiyalyq jobasy ýshin «Shapaghat» syilyghyn alghan. Basqa janalyqtarynan tys, ol – jol belgilerin «oqityn» qúral arqyly avtokólikting jyldamdyghyn shekteudi oilap tapqan avtor.

- Men, sonda IIM-ne búl mәseleni is jýzinde qoldanudy zertteudi úsynyp  habarlasqanmyn. Maghan múny «Jol qozghalysy turaly» zannyng júmys tobynyng shenberinde jasau qajet bolady dep jauap berdi. Zandy biz juyrda qabyldadyq, avtordy eshqayda shaqyrghamyz joq. Al, adamdar apat boludy jalghastyruda... – dep ashyndy Peruashev.

Osyghan baylanysty «Aq jol» partiyasynyng kóshbasshysy JKO-nyng saldarlarymen kýresip qana qoymay, olardy eskertude jana tehnologiyalardy belsendi týrde engizudi úsyndy. Tipti, JKO-nan keyin de zamanauy qúraldardyng róli óte joghary boluy mýmkin:

- JKO-nyng mәn-jayyn anyqtau qiyn bolyp jatady, keyde  búl búzaqylardy jauapkershilikten alyp ketu ýshin әdeyi jasalady. Osydan keyin әure-sarsang bastalyp, shemasy qayta jasalady, aighaqtar ózgertiledi...

Biraq qazir HHI ghasyr, kóptegen avtomobiliderde beynetirkegishter túr. Ondaghy jazbalar boyynsha oqighanyng qalay bolghanyn anyqtau qiyn emes. Árkim, ózin-ózi osynday búrmalaulardan qorghau ýshin tirkegish qoysa, onda is basqasha. Óitkeni, tirkegishting jadysynda obektivke týsken barlyq basqa da JKO-y da saqtalady.

Sondyqtan, sybaylas jemqorlyq turaly aqparat ýshin syilyqaqy engizuding balamasy boyynsha men naqty úsynys engizemin: basqa kólikting qatysuymen bolghan kez-kelgen JKO-nyng mәn-jayy týsirilgen jeke beynetirkegishterding jazbalaryn IIM organdaryna nemese prokuraturagha әkelip bergenderi ýshin  - 2-den 5 myng tengege deyingi azghantay tólem engizu.

Sonda, kóptegen alayaqtardyn, olar kim bolsa da jәne olar qansha tólese de amal-sharghylargha mýmkindikteri bolmaydy – dep týiindedi Azat Peruashev.

Búl bastama QR Bas prokurory tarapynan qoldau tapty, sebebi Asqat Dauylbaevtyng aituynsha,  ol birneshe mәseleni sheshedi: oqighanyng naqty kórinisi qalpyna keledi, jol qozghalysyna qatysushylardyng azamattyq belsendiligin yntalandyrady, al jýrgizushiler shamaly syiaqy arqyly beynetirkegishti ornatudyng ornyn toltyrady, búl olardy eshbir u-shusyz jappay engizuge әkeledi. Búl, óz kezeginde joldaghy  tәrtipting kepiline ainalady, sebebi búzaqylardyng is-әreketteri turaly kuәlik  kóptegen kuәgerlermen tirkeletin bolady.

- Býgingi tanda JKO-nyng mәn-jayyn tergeu boyynsha sharalargha kóp uaqyt jәne budjettik qarajat ketedi. Bir saraptamanyng ózi qansha uaqyt alady! Al múnda shyghyndy qysqartamyz, budjetti ýnemdeymiz, naqty aqparat ta alamyz – dep kelisti bas prokuror. Jinalystyng qorytyndysy boyynsha Asqat Dauylbaev osy úsynysty iske asyru ýshin qaraudy tapsyrdy.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasy qazaqstandyqtardyng mýddeleri ýshin  júmysyn jalghastyra beredi. 

16 mausym 2014 jyl,

Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng baspasóz qyzmeti