AQYNDAR MENING QÚLYM EMES
Jýrsin ERMAN: Aqyndar mening aitqanyma kónip, aidaghanyma jýretin qúlaqkesti qúlym emes
Keyingi kezde aitys tónireginde dauly әngimelerding aitylyp jýrgeni ras. Osynyng anyq-qanyghyn bilmek niyetpen tól ónerimiz – aitystyng jýgin órge sýiregen aqyn Jýrsin Ermangha jolyghyp, az-kem súhbattasqan edik. Uaghdalasyp, súhbat alu ýshin júmys orynyna barghanymda Jýrsin Erman salghan jerden «qúityrqy (avanturnyi), arandatatyn (provokasiyalyq) súraqtar bolsa jauap bermeymin» dedi. Men súraqtarymnyng bәri tek aitysqa, aqyndargha qatysty ekendigin algha tarttym. Aytys turaly kez kelgen súraqqa jauap bere alatyn birden-bir adam ózi ekenin de qosa aittym. Súhbatymyz osylay órbidi.
OSY ÓNERDI NASIHATTAP KELE JATQANYMA 30 JYLDAN ASTY
- Biraz uaqyt búryn aitysty jabu turaly moratoriy jariyalanyp, eki jyl kórermenderinen qol ýzip qaldy. Sosyn onyng bar biyligi Myrzatay Joldasbekovke tapsyryldy. Nelikten? Sizge degen senim azayghany ma? «Jabylu sebebi, Jýrsin jer-jerde aitys ótkizip, qadirin ketirdi. Aytysty jeke kәsibine ainaldyryp jiberdi» degen pikirler aityldy. Siz búghan qanday uәj aitasyz?
- Mine, avanturnyy súraq degen - osy. Apta sayyn aitys ótkizuge shamam qaydan kelsin. Ár aitystyng ótkizilui ýlken úiymdastyru júmystaryn qajet etedi. Birinshiden, barlyq mәsele qarjygha tireledi. Qarjyng bolmasa, aitys ótkize almaysyn. Aytys ótkiziletin jerdi jalgha alu, aqyndardyng jolaqysy men ishetin tamaghy, jatatyn jeri men jýldesi, qazylar alqasy men onyng jarnamalyq shyghyny degenning barlyghy qyruar qarjyny talap etedi. Jii aitys ótkizu qayda? El ne dese, o desin, men aitysty ózim ýshin ótkizip jatqan joqpyn. Qazir el «nege aitys bolmay ketti?» dep mazamdy alady. Árkim ózining biyiginen bagha beredi. Shamam kelgenshe, osy ónerdi óltirmeuge tyrysyp jýrmin. Biyl, mine, 31 jyl bolady osy ónerdi nasihattap kele jatqanyma. Qaydan bileyin? Jalpy, eshtene istemegen adam ghana kinәli bolmay shyghady. Eshtene istemeseng de kinәlisin. Qazaqtyng minezi sonday. Ózi týk bitirmeydi, birdene istegen qazaqty ilip-shalyp, bir kebisti bir kebiske súghyp, artynan topyraq shashyp otyru - qazaqtyng qanyna singen qasiyeti. Abaydyng kezinde de sonday bolghan. Qazir de sondaymyz. Qazir men osy aitysty qalay ótkizem dep basym qatyp otyr.
- Qazir aitys úiymdastyratyndar kóbeyip barady. Alauyzdyq basym. Beldi azamattardyng aitysqa talasuynyng astarynda ne jatyr?
- «Bitken iske synshy kóp», «Dayyn asqa tik qasyq» deytin be edi? 1984 jyly teledidardaghy aitysty úiymdastyryp, el aralap, búrynghylardyng júrnaghyn izdep, tauyp, batpaqtap Torghaygha baryp, batpaqtap Oralgha baryp aqyn izdep jýrgenimde aitystyng eshkimge qajeti joq edi. Aytys elding kózine týsip, qoghamdyq ruhany ómirdegi qúbylysqa ainalghan 1990 jyldary búghan ege bolatyndar tabyldy. Biraq, 1992 jyldan bastap 1997 jylgha deyin aityspen ainalysqan joqpyn. Sol uaqytta ózim júmyssyz jýrdim. Sol kezde nege júrt bes jyl boyy aitysty әri qaray damytyp, alyp ketpedi? Tek 1997 jyldyng qazan aiynda ghana aitysqa qayta kelip, sol kezdegi «Habar» agenttigining preziydenti Darigha Nazarbaevamen kelisim jasap, tól ónerimiz óship qalmasyn, úmytylmasyn dep osy sharuamen ainalysyp kele jatqanyma býgin, mine, 17 jyl bolypty. Ol eki aradaghy hikayattar úzaq әngime. Al endi býginde qaytadan teledidargha, radiogha shyghyp, baspasózde jariyalanyp halyqtyng yqylasyna bólengen aitysqa taghy da jarmasushylar tabylyp jatyr.
- Keyingi kezderi bir úiymdastyrylghan aitystarda tóbe kórsetpey jýrsiz. Sizsiz aitysty elestete almaytyn júrt «Jýrsin qayda?» dep izdep jatady.
- Izdegenin, izdemegenin ózim de jaqsy bilemin. Birinshiden, búl aitystyng búqaralyq aqparat qúraldary arqyly, teledidar, radio arqyly nasihattaluy toqtap qalghanyn ózing de bilip otyrsyn. Al onday kezende zaldaghy bes jýz, bir myn, eki myng adamgha aitys ótkizuding bәlendey qajeti bolmay qaldy. Aytys degen býkil qoghamnyng oljasy ghoy. Sol óliara shaqta aitysty óz maqsattaryna paydalanatyn azamattar payda boldy. Olardyng bәrining kózqarastarymen kelise bermeymin. Qazir aitys qosarlanyp jýrip jatyr. Nauryzdyng 20-21 kýnderi Jezqazghan tóniregindegi Sәtpaev degen qalanyng әkimi, búrynghy aitysker Ánuar Omarovtyng kómegimen «Nauryz aitys» ótkizip keldim. Byltyrghy jospar boyynsha budjetten qarjy bólinip, búl aitys eki kýn boyy kenshilerding qalasynda ýlken mereke bolyp ótti. Sonyng teledidardan beriluin kórding be? 24 mamyrda taghy kórsetildi. Ábden kesip, qysqartyp tastapty. «Aytystyng parodiyasy, jarnamasy siyaqty bolyp ketken» dep aqyndar kýlip jýr. Biraq, amal joq, sonyng ózine kóndik. Al endi basqa jerde qosarlanyp úiymdastyrylyp jatqan jigitterding aitysy býgin týsirilse, erteng bastan ayaq kórsetiledi. Eger aitystyng ýstinde elding abyroyyna, basshylaryna núqsan keltiretin qisyq sózder aitylyp jatsa, onyng qysqartyluyn jaqsy týsinemin. Al orynsyz qysqartyluyn týsinbeymin. Kórkem, aishyqty sózderding qúiryq-jalyn kýzep tastau qisyngha kelmeydi. «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynyng basshysy Núrjan Jalauqyzymen kelisip, ótinish jasap, Sәtpaev qalasyndaghy sol segiz saghattyq aitysty týgel týsirip әkeldik. Kórsetilgeni - janaghyday. Montajyn jasaugha bizge rúqsat berilmedi. Jaqynda Núrjangha osy ókpemdi aittym. «Tәuir aitysty búlaysha qorlaugha bolmaydy ghoy. Kelesi bizding aitystarymyzdy týsiretin bolsanyz, montajdaugha meni kópsinseniz, aqyn jigitter baryp otyrsyn, bәri jurnalister ghoy» dep ótinish jasadym. «Eskeremin» dedi. Olay dep aityp otyrghan sebebim, biyl ýsh birdey ýlken aitys ótkizudi josparlap otyrmyz. Sonyng ýsheuin de «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynyng preziydenti týsirtip, efirden beremin dep otyr. Sony dúrys montajdasa, betaldy qyryqpasa deymiz. Bir qular aitysty әbden jeksúryn qylyp bitti. Aytysty tek jamandaytyn, synaytyn, mineytin óner dep qaraydy. Olay emes qoy. Birinshiden, búl - taza sóz óneri. Ekinshiden, býkil tabighaty elding basyn biriktiruge, últty úiytugha, elding ensesin kóteruge arnalady. Ózimiz qúrghan Qazaqstan aitys aqyndary men jyrshy-termeshileri odaghynyng «Aitysker.com» degen sayty bar. Sol saytqa keshegi Sәtpaev qalasynda ótken aitystyng audionúsqasyn salyp qoydyq. Sony tyndaghan adam bәrine kóz jetkizedi. Ol jerde eshkimning shamyna tiyetin sóz joq. Aldaghy aitystarymyzda da biz eshkimdi keketip-múqatyp, synap-minep, jamandap, dau tudyrayyq dep otyrghan joqpyz. Qayta eldi biriktiretin sóz aitpaqshymyz.
- Degenmen de, әli kýnge deyin «aqyndardyng kóbi Jýrsinning aitqanymen jýredi» degen sóz bar.
- E, jýre bersin. Nege jýrmeydi?
- Siz jek kórgen adamdy olar da jek kóredi, siz jaqsy kórgen adamdy olar da jaqsy kóredi deydi.
- Oghan mening kinәm qansha?
- Siz múny qalay týsindiresiz? Búl jerde sizding bedeliniz ýlken ról atqaryp túr ma, әlde, tapsyrys beresiz be?
- Olay emes, ol - bylay. Men kimderdi jek kórem. Jemqorlardy, alayaqtardy, ózining mindetin atqara almaytyn, halyqqa jany ashymaytyn әkimderdi jek kórem. Ony sizde jek kóresiz. Aqyndar da olardy jek kórmey me? Elding sózin sóilep, sharuasyn atqaryp jýrgen últtyq dengeydegi qayratkerlerdi jaqsy kórem. Aqyndar olardy nege jaqsy kórmeydi? Sondyqtan súraghynyz basynan bastap óte avanturnyy súraq dep oilaymyn. Aqyndar mening aitqanyma kónip, aidaghanyma jýretin qúlaqkesti qúlym emes.
AY SAYYN KÓRINGEN AYTYSQA BARA BERETIN AQYNNAN DÁMDI SÓZ ShYQPAYDY
- Búghan ózinizding bir súhbatynyzda aitqan sóziniz dәlel bola alatyn siyaqty. Keybir aqyndargha «Núr Otan» partiyasy úiymdastyrghan aitysqa barmay-aq qoyyndar dep aittym» depsiz.
- Birauyz sóz aittym. Nege ekenin taratyp aitayyn ba, sen jaza alatyn bolsan. Men 2013 jyly qazan aiynyng 10-11 kýnderi (aldyn ala, bir jyl búryn jasalghan kelisim boyynsha) Qyzylorda qalasynda «Qazger múnay» kompaniyasynyng 20 jyldyghyna arnalghan múnay taqyrybyn qozghaghan birinshi aitys ótkizdim. Sol aitystan búryn nemerem Shvesariyada oquyn ayaqtap, sol jaqqa kettim. Biraq, Shvesariyagha barardan bir apta búryn ghana Qaraghandy oblysy, Búqar Jyrau audany, Kókterek degen auylda qúrmetti qonaq retinde meshitting ashylu saltanatyna qatystym. Sol jerde Múhamedjan Tazabekov te boldy. Bir kýn birge jýrdik. Maghan eshkim de, Múhamedjan Tazabekov te aitys ótkizeyik dep jatyrmyz dep aitqan joq. Al men bәrine Qyzylordada aitys úiymdastyryp jatyrmyn dep jar saldym. Sonymen Shvesariyada jýrgenimde eki-ýsh aqyn: «Astanada aitys ótkizgeli jatyr eken, soghan siz barasyz ba?» dep telefon shaldy. «Estigen joqpyn. Ótkende ghana Múhamedjan Tazabekovty kórdim, aitqan joq» dedim. Bizge siz keledi degen song baryp qatysayyq dep jatyrmyz dedi. «Baryp, qatysa berinder. Biraq, meni eshkim shaqyrghan joq» dedim. Sóitsem, aqyndargha «Jýrsin Ermandy shaqyryp qoydyq, sender bәring kelinder» depti. Jeme-jemge kelgende men shaqyrylghan joqpyn. Oghan ókpelemeymin de. Keshe ghana ótken Sauryq pen Súranshygha arnalghan aitysqa da meni eshkim shaqyrghan joq. Men әr jerge aparyp qazylar alqasyna qatystyryp jýrgen aqyn-jazushy inilerim de aitystargha baryp dauystaryn berip jýr. Olar da aitqan emes. Men onyng barlyghyna ókpeley bermeymin ghoy. Sol Shvesariyadan qaytugha tayanghanda Bekbolat Tileuhan telefon shaldy. «Qaydasyz? Sizben sóilesetin әngime bar edi» dedi. Jaqsy. «Shvesariyadamyn. Birer kýnnen keyin kelemin» dedim. Janylmasam, qyrkýiekting 23-i bolatyn. «Onda kelip sizben sóileseyin» dedi. «Jaraydy» dedim. Ne ekenin de bilgen joqpyn. Kelgennen keyin ýsh-tórt kýn ótkende Bekbolat Tileuhan telefon arqyly: «aytys ótkizip jatyr edik, soghan kelip ortasynda otyrynyz, әdilqazy bolynyz» dedi. Men «bara almaymyn» dedim. Óitkeni, Janaqorghangha emdeluge bara jatqanmyn. Onyng ýstine әri qaray 10-11 qazanda ótetin «Qazger múnaydyn» aitysyna baruym kerek. Barmaymyn desem de, qayta-qayta mazamdy aldy. Sóitsem, aqyndardyng bәrine «Jýrsin Ermanovty qatystyramyz. Ol otyrady» dep ózimdi shaqyrmaghanmen syrtymnan ton pishken eken. Aldaghan ghoy. Aqyndar arasynda «Jýrsin barmasa, barmaymyz» degen әngime shyqqan siyaqty. Sodan meni osylay tyghyryqqa tirep qoydy. Sol eki ortada mәsele anyq boldy. Búl aitys jalpy qoghamdyq sayasy baghyttaghy aitys emes, diny sipat alyp bara jatqan jastardyng aitysy eken. Oghan barghym kelmedi. Onyng ýstine ózim de aitys ótkizeyin dep jatyrmyn. Búlardyng aitysy 6 qazanda, men úiymdastyrghan aitys 10-11 qazan kýni ótetin boldy. Sosyn Qyzylordada jýrgen aqyndargha «men senderge myna aitysty jarty jyl búryn tapsyryp qoydym ghoy. Osyghan baryndar, anaghan barmay-aq qoyyndar, әrkim ózining mýddesine júmys isteydi ghoy. Osy sózimnen ne shataq kórip otyrsyndar» degenim ras. Biraq, meni tyndaghan aqyn az boldy. Soghan qatysqandar, mening aitysyma da kelipti. Osydan shyghatyn qorytyndy, ay sayyn, apta sayyn dombyrasyn sýiretip, shapanyn jamylyp kóringen aitysqa bara bergen aqynnan dәmdi sóz shyqpaydy. Aqynnyng ishinde oi, sóz túnuy kerek. Qinalu kerek. Sonda ghana sapaly aitys bolady. Sondyqtan da, aqyndardyng býkil aitysqa qatysa beruine qarsymyn. Jylyna eki-ýsh aitysqa qatyssa bolady ghoy. Barlyghyna jýgire bermey.
RINAT MENING BALAM SIYaQTY
- Aytystaghy óneri әdil baghalanbay keybir aqyndar aitysty tastap ketti dep jatady.
- Estigen joqpyn. Mysaly?
- Mysaly, Bauyrjan Qaliolla aitysta birneshe jyl qatarynan jaqsy óner kórsetip jýrse de, biyikterden kórine almay, jýldege qol jetkize almay keledi.
- Nege almady?
- Jibek Boltanova degen qyz jarq etti de joq boldy.
- Oghan kim kinәli? Aytystan jýldesin ala almap pa? 2012 jyly Dinmúhamed Qonaevtyng 100 jyldyghyna arnalghan aitysta Bauyrjan Qaliolla «Jiguliy» avtokóligin mindi. Jibek Boltanova da kezinde alatyn syilyqtaryn alghan. Aqyndardyng bәrine birdey temir túlpar mingize beretin dalada jatqan kólik joq. Óneri qanday, qazylar, halyq qanday bagha berdi? Soghan layyq jýldesin alady. Al Jibek Boltanova 27 mausymda Oralda ótetin aimaqtyq aqyndar aitysyna qatysayyn dep otyr. Talay shaqyrghanymda kelmegen. Óitkeni, ol biraz uaqyt bilim jolyn qudy. Baspa isimen ainalysty. Ár aqynnyng jaghdayyn bilip otyramyn ghoy. Ýlken aitystargha óresi jetpeytin aqyndardy qatystyrmaymyn. Qazir de aitysqa shygha almaghan keminde 12-13 aqyn jýr. Óitkeni, olardyng dayyndyq dengeyi, talant qarymy, parasat-payymy sonshama million halyqtyng aldynda óner kórsetuge jetpeydi. Bir mysal keltireyin. Týneu kýni maghan Tilek degen aqyn kelip ketti. Mongholiyadan kelgen eken. «Aytysqa qatysamyn» deydi. Aqyndardyng bәrin aldymen ózim kóremin. Óleni, bәri jaqsy. Biraq, sauaty az. Qazirgi poeziyadan habary joq. Abaydy, Tólegendi, Múqaghalidy oqymaghandary aqyndardyng óleninen kórinip túrady.
- Al suyrypsalmalyghy jaqsy bolsa she? Kórkemdik jaghyn eskeresiz be?
- Suyrypsalmalylyghy da bar. Biraq, eki sózding basyn qúrap aitu kez kelgen qazaqtyng qolynan keledi. Kórkemdik boyaulary, kórkemdik qarymdary bolu kerek dep ózim shegerip otyrmyn. 15-20 kitap berdim. «Oqyp, dayyndalyp, shyndal» dep. Múnyng aldynda da osynday jaghday bolghan. 5-6 jyl búryn Qyzylordanyng Qazaly audanynan Núrdәulet Mahambetov degen aqyn keldi maghan. Dauysy, óleni, maqamy, sazy bәri jaqsy. Biraq, qazirgi poeziyany oqymaghan. Sosyn oghan aqylymdy aityp, «mynau Múqaghalidan ózine deyingi poeziya» dep qolyna 15 shaqty kitap berdim. Sodan 1 jyldan keyin Núrdәulet keremet jaqsy aqyn bolyp keldi. Sosyn Núrdәuletting qansha mәshiyne alghanyn bilesing be? Janaghy 12-13 aqyn bar dep otyrmyn ghoy. Sonyng 5-6-uy qazir ýlken sahnagha shyghugha dayyn bolyp qaldy. Qolymnan kelgen aqyl-kenesimdi aityp, bir-birimen aitystyryp, dayyndyq júmystaryn jýrgizip jatyrmyn. Aqyndardy osylaysha iriktep otyramyn.
- Óziniz aitysqa әkelgen keybir shәkirtteriniz baspasóz betterinde ózinizben sózge kelip jýrdi.
- Qaysysy?
- Kópshilikke belgili bolghany - Rinat Zayytov ekeuinizding aralarynyzdaghy ókpe-renishteriniz.
- Búl ózi óte eski әngime. Qytaydan kelgen qandas aqyndarymyzdy sahnagha shygharu kezinde Rinat bas tartqannan keyin renjigenim ras. Odan keyin Rinatty qanshama aitystargha alyp bardym. Qyzylordagha da, Sәtpaev qalasyndaghy aitystargha da qatystyrdym. 18 mausymda Astanada ótetin Er Jәnibekting 300 jyldyghyna arnalaghan aitysqa qatysatyn basty aqyndardyng biri - Rinat. Rinat mening balam siyaqty. Key adamdardyng kózqarasy ýilespey qalatyn kez bolady ghoy. Týsinisip, til tabystyq. Men oghan әkesindey adammyn. Rinat aldyma kelgen.
QAZIR DEMEUShI TABU QIYNDAP KETTI
- Siz bar jerde aitys turaly aitpay otyrugha taghy bolmaydy. Áytse de óziniz turaly sóz qozghamay ketu әbestik bolar edi. Aytystan bir uaq alystap, әngimemizding auanyn jeke basynyzgha qaray oiystyrsaq. Aqyn retindegi jetistiginizdi aita otyrsanyz.
- Jaqynda 17-shi kitabym shyqty.
- 17-shi kitabym deysiz be? Sizding kitaptarynyzdy kóp kezdestire bermeydi ekenbiz.
- Qalay kezdestiresin? Qazir kitaptyng tirajy 2000 dana ghana. Qaraghandy oblysy Qazybek Biyden bastap 100 avtordyng kitabyn shygharyp jatyr. Mening bir tomdyghymdy shyghardy. 800 dana. Byltyr bir kitabym, biyl eki kitabym jaryq kórdi.
- Nege kóp qylyp bastyryp, taraluyna yqpal etpeysiz?
- Qay aqshana basyp, taratasyn?
- Negizi demeushiniz kóp qoy. Olardyng kónilin tauyp, sóilesetin de óziniz emes pe?
- Olar mening demeushim emes, aitystyng demeushisi. Demeushiler de aqymaq emes. Qazir demeushi tabu qiyndap ketti.
«Áyelge oda» degen ólenim barlyq toylarda oqylady eken
- Sizben aralas-qúralasy bar keybir júrt «eshkimdi tyndamaytyn Jýrsin әielimen ghana sanasady» deydi. Baqytjamal apamyzdy qatty jaqsy kóresiz-au, osy?
- Qatty jaqsy kórem. Tóbeme kóterem. Baqytjamalgha arnalghan «Mening synarym» degen әnim bar. Keshe ghana jana kitabym shyqty. Sonyng ishindegi tórt-bes ólenim sol kisige arnalghan. 47 jyl birge ghúmyr keship kele jatyrmyz. Áyel degen tek týnde ghana qyzyghyn kóretin nәrse emes qoy. Bara-bara joldasqa, pikirleske ainaluy kerek. Sondyqtan da, aqyldasyp otyratynym ras. Qajet jerinde tyndaymyn, qajet bolmasa, «ózim bilemin» dep tyndamay ketemin. Aytysqa ol kisining pikiri jýrmeydi. Jәy otbasynda kýnkildesip, әngimelesemiz ghoy. Tirshilikte, taghdyryma baylanysty aitqandaryn qajet jerinde alyp jatamyn. Nege tyndamasqa?
- Úzyn-yrghasy Baqytjamal apamyzgha qansha óleng arnadynyz?
- Sanaghan joqpyn. Biraq, jar turaly, mahabbat turaly ólenderimning ishinde attary atalyp jýredi. «Áyelge oda» degen ólenim Qazaqstannyng barlyq toylarynda oqylady eken. Sol da oghan arnalghan ólen. Bolmasa, Qasym Amanjolovtyng 100 jyldyghynda bәigege ie bolghan «Aqynnyng jary» degen ólenim Qasym Amanjolov pen onyng jary Saqypjamaldyng arasyndaghy mahabbatqa arnalghan dýnie siyaqty. Biraq, onyng ishinde ózimning de әielge, әielime degen kózqarasym jatyr.
Sózbenen somdap taza symbatyn,
Jýrekke mәngi jazasyng ba atyn.
Aqylman әiel aqynnyng baghy,
Aqynnyng sory mazasyz qatyn, - degen shumaqtar bar. Ýnemi Qasym men Sәpiyanyng qasynda jýrgen joqpyn. Aqynnyng ózining basynan keshken assosasiyalar bolady.
- Aqyn bir ghana adamgha arnap óleng jazady desek jansaq pikir bolar edi. Baqytjamal apamyzgha kóptegen ólenderinizdi arnaghanynyz aitpasanyz da týsinikti. Biraq, osy uaqytqa deyin ishinizde saqtap kelgen basqa da qyzdar boldy ma óleng arnaghan? Baqytjamal apay qyzghanbaytyn shyghar. Keshiretin shyghar dep oilaymyn. Álde, jas kelgennen keyin jaghday qiyndap ketui mýmkin be?
- Keshiretin shyghar. Biraq, basqa qyzdargha óleng arnap kórmeppin. Óitkeni, men 17 jasymnan birge túryp kele jatyrmyn.
- Mýldem bolmady ma? Aqyn bolghannan keyin jas kezinizde bolghan shyghar jyr-shumaq tudyrghan qyzdar?
- Ol Israilda bolady. Súhbat beripti ghoy, «men әli ghashyq bolyp qalamyn. Ghashyq bola beremin» dep. Mýmkin mening kózqarastarym konservativti shyghar. Biraq, jalghan sezimnen jaqsy óleng tumaydy.
Bәlkim maghan talay qyz boldy zәru.
Mening mәngi sýigenim jalghyz aru - degen ólenim bar. Býgin bir nәrsege janym auyryp otyr. Atyrauda bir beybaqtyng ýiinde búrynnan ýsh úl bar eken. Sonyng әieli taghy da bir kýnde dýniyege ýsh úl әkelipti. Ýshem ghoy. Sol ýsh úldyng esimderin Aman, Esen, Jýrsin dep qoyypty. Sonyng ishinde ekeuining deni sau da, Jýrsin degeni nauqas eken. Shala tughan bala ghoy, 1900 gramm. Dәrigerler qate diagnoz qoyyp, sheshesin qúrt auruy dep, ol anyqtalmay, sәbiydi tuysymen sheshesinen bólip tastaghan ghoy. Álgi sәby 10 kýn boyy omyrau embegen. Vakumgha da jatqyzbaghan. Jurnalgha «vakumgha jatqyzdyq, sheshesin kýnine tórt mezgil emip otyr, tamasha» dep ótirik jazghan. Sol balany emdeteyin dese әke-sheshesinde aqsha, bastarynda baspana joq. Ekeui de budjette qyzmetker. Ákesi ishki ister organynda júmys isteydi eken. Soghan bir kómek bereyin desem qolymnan eshtene kelmey sandalyp otyrmyn. Qazir әielime baryp aitpaqshymyn, eng bolmasa, bir-eki ailyq zeynetaqymdy bereyin dep. Qaytesing endi, ómir osynday. Qolymnan keler qayran joq. Ishindegi Jýrsin degenning auyrghany janyma batyp otyr.
- Ángimenizge raqmet!
Súhbattasqan – Aqjan Jәutikova
«Didar» gazeti - http://didar-gazeti.kz/